Lehevaatamisi kokku

Pühapäev, 20. detsember 2020

Kui mureks on korteriühistu - vol 2


Jõulukaardid on valmis meisterdatud ja teele pandud. Õigeks päevaks ilmselt kohale ei jõua, aga nagu ma ühes varasemas sissekandes juba kirjutasin, siis mina ei ole süüdi :)

Jätkame nüüd selle tõsise teemaga, millest ma eelmises sissekandes juba algust tegin. See teema on liiga pikk ja ma lihtsalt ei jõudnud eelmisel korral füüsiliselt enam kirjutada.  Eile öösel kontrollisin dokumente ja jäin alles kell 5 hommikul magama. See on selline uskumatu lugu, et ma juba hasardist teen seda kõike.

Üks inimene hõõrus mulle nina alla, et ise oled Haapsalu volikogu liige ja tegeled selliste asjadega, et häbi ei ole w?!Kulla inimene! Just seetõttu, et ma julgen tegeleda lihtsate inimeste lihtsate muredega ja selles osas veel häält teha, ma Haapsalu volikogu liige üldse olengi. Mind valiti sinna seetõttu, et inimesed teadsid, et kui on vaja, siis julgen ma ka suud lahti teha, mitte ei käi ümarat juttu ajamas. Ei tunne häbi! Ausõna ei tunne! Kui ma vahel isegi liiga ägedaks lähen, siis ka ei tunne! Sellega seoses meenub mulle alati Monika Mägi, kes oli oma tegemistes selline jalaga-uks-lahti-ja-molli-tüüp. Selles osas mul veel arenguruumi on ja ma püüan end parandada, ai promess :)

Üleeile lõppes jutt seal, kus Esimene ja Teine juhatuse liige Kolmandale liikmele teada andsid, et haldusleping on lõppenud ja kõik asjaajamise sai Kolmas liige enda kaela. Lisaks otsustati, et järgmine üldkoosolek, ei toimu mitte lähiajal, vaid alles 22.02.2021

Siis lõigi minus välja väike Monika Mägi, kes võttis juba konkreetsema tooni. Mul hakkas sellisest suhtumisest juba kõrini saama. Päriselt ka! Olin aru saanud, et nendega tegelikult rahulikult ei saagi. Tuleb käituda nii nagu nemad ise käituvad – silm silma, hammas hamba vastu! 

Ühesõnaga vahetasin nendega mõned kirjad ja andsin teada, et kui nad teatud kuupäevaks ise ennast juhatusest tagasi ei kutsu, siis võtame me vajalikud otsused vastu ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Ja olgu siinjuures õnnistatud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis selle võimaluse annab! Tagasi nad end ei kutsunud ja käiku läkski plaan B ehk otsuse vastuvõtmine ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Koostasin otsuste eelnõu, järgisin kõik reegleid nii nagu seaduses kirjas on ja panime asja liikuma.

Peale seda, kui asi käiku läks, hakkasin läbi e-maili korteriomanikke asjadega jooksvalt kursis hoidma. Kõikidel korteriomanikel on õigus teada, mis nende korteriühistus toimub.

Tähtaja kukkudes oli otsuste osas oma positiivse hääle andnud 20 korteriomanikku 25-st (olgu siinjuures öeldud, et kõik ei hääletanud). See osakaal juba on midagi! Samal kuupäeval, kui hääletusprotokolli koostasin, oli korteriühistu pangakontolt tehtud ülekanne raamatupidamise firmale, summas 600 eurot! Firma nimi jooksis läbi esimest korda. Mille eest raha maksti, jäi arusaamatuks! Kirjutasime kohe kirja küsimustega, et mis summa see on, mille eest maksti ja kes on teinud otsuse, et korteriühistu mingisugust teenust vajab. Vastust me loomulikult ei saanud! Järgmisel päeval avastasime, et üks ülekanne on veel tehtud, summas üle 700 euro ja see on kantud Esimese liikme lähikondlase firmale! Asi hakkas juba ajuvabaks muutuma! Olgugi, et tegemist ei olnud minu kortermajaga ja otseselt minu rahakotiga, siis olin ma ikka väga mures, et milliseid ja kui suures ulatuses neid ülekandeid veel tehakse. Ma ei suutnud mõista, kuidas inimesed sedasi teha julgevad ja sedasi teevad! Nad on kas eriti jultunud või on neil väga kõva seljatagune! Nüüdseks olen kuulnud, et seljatagune pidi üsna suur ja tugev olema.
Peale teise ülekande ilmsiks tulekut saatsin Esimese ja Teise juhatuse liikmele kirja ja teatasin, et neil puuduvad igasugused volitused ülekandeid teha, sest uued otsused on vastu võetud - nemad on juhatusest tagasi kutsustud! Palusin, et nad ei kulutaks enam korteriomanike raske vaevaga kogutud raha ülekannete jaoks, mille tausta ja otstarbekusest nad infot ei jagata.

Ma pean sellest ka kirjutama, et samal ajal, kui korteriühistus otsuse osas hääletamine käis, siis õnnestus Kolmandal liikmel Esimese juhatuse liikmega kokku leppida aeg, mil dokumentidega tutvuma lähme. Sel korral olin ma kindel, et nüüd sellega enam probleeme ei tule, sest nad sain aru, et kui volitused on mulle antud, siis nad peavad neid näitama. 
Varem või hiljem – ega nad sellest ei pääse! 
Teate, mis juhtus? 
Eeldate juba, jah? 
Juhtus see, et päev enne dokumentide vaatamist, helistas Esimene juhatuse liige Kolmandale liikmele ja teatas, et tal tulid väga olulised tööasjad vahele ja ta TÕESTI ei saa dokumente näidata! Oukei…
“Millal siis saab!?“
 „Reede hommikul.“ 
No ajas naerma. Tõesti ajas! Kuidas nad aru ei saa, et nad ei pääse nende dokumentide näitamisest mitte kusagile. Vähe sellest, mitte ainult näitamiseks, vaid nende üleandmiseks uuele juhatusele, sest selleks ajaks oli oma positiivse otsuse teinud juba 19 korteriomanikku. Ok, leppisime reede hommikuks uue aja kokku. Ise juba naersime Kolmanda juhatuse liikmega, kas enne õiget päeva tuleb veel telefoni kõne või mitte. 
Noh, mis arvate, kas tuli? 
Ikka tuli! :) 
Kolmandale liikmele ei tulnud sellise sisuga kõnet, et homme ei saa, vaid nüüd oli jutt selline, et me toome nüüd kohe ja praegu dokumendid sulle koju ära, et oled sa kodus. 
Mida!? 
Kindlasti mitte! 
Ma olin Kolmandat liiget juba ette hoiatanud, et selline võimalus on ka olemas, kus sisuliselt pimedas ja salaja neid sulle tooma tullakse. Olen oma Soome tööõiguse asjaajamise raames ikka igasuguste juhtumitega kokku puutunud ja mul olid juba kogemused olemas. Miks sedasi tehakse? Seepärast, et hiljem, kui mingid dokumendid puudu on, siis ütleb vastaspoole, et meie andsime kõik dokumendid üle ja nemad ei tea, kuhu teine pool need kaotanud on. 
Ei, sedasi need asjad ei käi, et tulen toon koju. 
Meil oli konkreetselt aeg kokku lepitud ja me tulemegi kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta (nagu „Selgeltnägijates“ – В назначенное время в назначенном месте, onju :) 
Esimene liige sai aru, et tal ei õnnestu dokumente nö lihtsalt ära sokutada, siis ütles, et homme teda ei ole, aga saate dokumendid kätte Teise juhatuse liikme käest, kes annab need ühe meesterahvaga koos üle. Ok, sobib, ega meil vahet ei ole, kes need konkreetselt üle annab, peaasi, et keegi annab.

Kuna ma olin nende skeemitamistest juba nii igasuguse ülevaate saanud, siis varustasin end kõikide dokumentidega, et nad ei saaks minule dokumentide näitamisest või üleandmisest keelduda. Võtsin kaasa nii hääletusprotokolli, kui ka igaks juhuks korteriomanike volikirjad. Kuna register veel ei näita, et mina juhatuse liige olen, siis võivad nad sellega „jonnima“ hakata. Lisaks sai otsustatud, et dokumente lähevad üle võtma kõik korteriühistu juhatuse liiget (ehk kolm inimest), sest iial ei tea, millal olukord ärevaks võib minna ja siis on meil ka rohkem tunnistajaid. Täiesti suvaline korteriühistu küsimus, aga olukord hullem, kui Chicagos!

Olime kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Tegelikult olime kohal isegi mõned minutid varem. Koputasin uksele, mis oli lukus. Uks avati. Avajaks oli meesterahvas. Tervitasin ja teatasin, mille jaoks me tulnud olime. Meesterahvas vaatas meid kolme ja jäi siis Kolmandale juhatuse liikmele otsa vaatama ja ütles, et tema võib sisse tulla ja dokumentidega tutvuda. Ma seisin ukse ette, et ta seda uuesti kinni ei saaks tõmmata ja ütlesin, et meie kõik soovime dokumente näha, et tulime neile järgi. Seepeale küsib, et kes mina selline olen. Vastasin, et uus juhatuse liige ja mul on õigus dokumente näha. Tal oli vastus varanast võtta ja ütles, et registris minu nime ei ole ja mul puuduvad volitused dokumente näha. Kui küsisin, et kes tema selles korteriühistu asjas üldse on, siis oli vait. Selgitasin, et mul on igasugune õigus dokumente näha, sest olen juhatuse liige ja selle tõestuseks on mul kaasas ka hääletusprotokoll. Volitused hakkavad kehtima otsuse tegemise päevast. Nähes, et ta oli jänni jäänud, tegi ta telefoni kõne Esimesele liikmele. Peale kõne lõpetamist teatas ta, et Esimene liige saabub 20 minuti pärast kohale, siis saate dokumendid. Kuidas nüüd Esimene liige tulla saab? Eile ta ju helistas ja teatas, et teda ei ole! Ja miks kokkulepetest/kellaaegadest kinni ei peeta? Ok, mis meil üle jäi, kui oodata, mil Esimene liige kohale jõuab. Kuna korteriühistu viimane suurem arve tasuti selle meesterahva firma pangakontole, siis ma küsisin ta käest, et mis teenust ta korteriühistule siis pakkus. Vastuseks sain selle, et ta ei taha minuga rääkida. Mõistetav. Ära siis räägi.

Mingil hetkel ilmus tagaruumist välja Teine liige, kes tuli ukse juurde ja üritas seda kinni tõmmata. Ma suure ja tugeva tüdrukuna seisin ikka ees. Ei jätnud jonni ja küsisin, et millal me neid dokumente lõpuks näeme. Selle peale vastas, et ainult Kolmas liige võib dokumentidega tutvuda. Mis tutvuda, me tulime neid üle võtma, mitte tutvuma. Nähes, et ta mind sealt ukse eest ära lükata ei suuda, lubas ta mulle politsei kutsuda. Mina olin loomulikult lahkel loal nõus – kui olukord on selline, siis võib ikka kutsuda! Ei kutsunud. Sai vist ise ka aru, kui jabur see kõik on. 
Vahepeal, kui ootamisest igav oli, siis ma aeg ajalt ikka hüüdsin ae ja ae, et kas me saame dokumente või mitte. Istuti kusagil taga ruumis ja ei vastatud midagi. 
Saabus Esimene liige. Nähes, et meid kolm oli, siis ta pööritas alguses silmi, aga palus mul korraks välja ukse taha minna, et saaksime paar minutit eravestlust pidada. Ütlesin, et meil ei ole eravestlust enam vaja, me soovime dokumente kätte saada! Tema muudkui kordas, et ma tuleksin ja tuleksin. Ok, läksin. See, millest vestlus toimus oli eravestlus ja sellest ma ei kirjuta. Eravestlused on ju pühad! :) Saabusime tagasi majja sisse. Esimene liige läks ja tõi keskmise paksusega paberipataka, andis selle minu kätte ja palus vastu võtmise puhul Komandal liikmel aktile allkiri panna. Loomulikult ei läinud kohe mingiks allkirjastamiseks, sest enne seda tuvastasime ära, mis meile üldse anti. Kuna mapp oli üsna paks, siis palusin Kolmandal liikmel telefon lindistama panna ja mappi filmida nii, et mina keeran lehte ja kõik jääb salvestisse. Miks seda vaja on? Sellepärast, et kui hiljem mingi vaidlus peaks tekkima, siis ei saaks vastaspool öelda, et sellist paberit ei ole mapis ja need on meie koostatud või midagi kolmandat. Siin kõnelesid taas minu varasemad kogemused. Lindistasime seda mappi vist ca tund aega. Samal ajal esitasin jooksvalt küsimusi dokumentide kohta, mis mulle kohe silma jäi ja mille kohta küsimusi tekkis. 
Üks arve puudutas seda juristi arvet. Seal oli kirjas, et jurist (kes ei olegi jurist) olevat kliendiga kohtunud/teda esindanud kolmel korral. Küsisin, et mis korrad need on ja mille puhul juristi teenuseid vajati. 
Teate, mis vastuseks oli?! :) 
Kuna ühe korteriühistu liikme asi esitati maksekäsu kiirmenetlusse ja selle inimese vastus oli nii mahukas ja keeruline, siis oli selle arusaamiseks juristi abi vaja! 
Ta ei saa oma sõnu mitte kuidagi tagasi ka võtta, sest see jäi kõik salvestusse, sest küsisin seda siis, kui dokumente üles salvestasime. Ainuke jama on nüüd see, et juristi arve oli 4.detsembri seisuga juba ära makstud, aga liige andis oma vastuse alles 10.detsembril! Ju siis Esimene liige teadis, milline see vastuse sisu olla võib ja pidas juba konsultatsiooni ära! Uh, uh, ei tea, mis järgmiseks! Ühesõnaga kõik on ikka üks paras…
Kusjuures õigusteenuse lepingut kaustas ei olnudki ja seda otsiti seal taga ca pool tundi. Lõpuks ikka leiti! Tegin aktile märkused, millised protokollid puudu on, panime allkirjad alla ja võisime selle dokumendi-saagale lõpuks joone alla tõmmata! 

Õigusteenuse leping kehtib kalendriaasta lõpuni ja jurist ei jätnud seda ka mainimata. Kui teada sain, et ta tegelikult jurist ei ole, siis saatsin talle kirja, et selles veenduda ja küsisingi, et kas ta on siis jurist või mitte.Vahetasime omavahel mitu kirja ja oma viimases kirjas ta rõhutab, et tal on korteriühistuga kehtiv leping, kus on sees ka veebkonsultatsioon ja kuna mina olen juhatuse liige, siis see läheb nõustamisena kirja ja ta esitab perioodi lõpus selle eest korteriühistule ka arve! :) 
Ma ei saanudki aru, et kas ta on õhupalli alla neelanud või kuidas selline nahaalsus. Ma arvan küll, et esita ja ma arvan, et me maksame selle kinni ka! Humorist! Lisaks ei jätnud ta mainimata, kuidas ma oma kirjadega neile juba nii palju materjali andnud olen, et nad minu vastu kohtusse saavad minna. Kuidas mina oma teadvate valedega olen kahjustanud ühe isiku maine ja ettevõtte. Kui miski on tõesti kahjustunud, siis peaks keegi vist peeglisse vaatama. Kui tulebki kohus, noo siis tuleb. Sügavalt kahtlen, aga mine sa tea ;)

Seda, et see nn jurist sellel viimasel dokumentide vaatamisel/ülevõtmisel kohal ei olnud, seda ma oskasin juba ette näha ja ma oleksin olnud sügavalt imestunud, kui ta seal olnud oleks. Mulle on alati nii hirmsasti nalja teinud tema targutamine ja enese tähtsaks tegemine. Ma ei teagi mitu korda ma tema suust seda fraasi kuulnud olen, et ärgu ma tõlgendagu seadusi meelevaldselt. Aeg ajalt annab ta mulle isegi juhiseid: ennem viitamist kontrolli õigusnormi kehtivust kaasuste lahendamise metoodika ja kategoorilise süllogismi kaudu. Ja nii asjad lahenvadki! :) Kusjuures see korteriühistu asi ja minu seisukohad olevat ka „emotsionaalne totrus“. Ma olengi emotsionaalne inimene, mis siin parata!

Ühesõnaga – korteriühistus on uus juhatus valitud ja dokumendid on meil käes.

Neid dokumente hoian ma nagu hingeõnnistust. Ma ei julgenud neid esimesel ööl isegi kontorisse jätta, vedasin koju kaasa! Nüüd, kus tähtsamad asjad on sisse skännitud ja pulkadele ära pandud, võin asja natuke rahulikumalt võtta. Üleeile tegelesin lepingute sorteerimisega ja „tuvastamisega,“ täna hommikul kell 5 lõpetasin arvete ja konto väljavõtetega. See dokumendi mapp on tõesti puhas kuld! Ma üldse ei imesta, et mulle seda anda ei tahetud! Ma olen päriselt ka hämmingus!

Miks seda teemat lahata on vaja? Sest see on üks mädapaise, mis on juba aastaid paisunud ja ükskord peab see paise lõhki minema. Lihtsalt sellepärast, et asjad omasoodu paikka saaksid loksuda. Keegi pidi selle punni lõpuks lihtsalt lõhki tegema!

Kas sellele teemale tuleb ka kolmas sissekanne, selgub juba mõne päeva jooksul. Kui nüüd tehakse targad valikud, siis ilmselt mitte, aga kui ei, siis tuleb sissekanne, mis oleks ilmselgelt kõige mahlakam ja mis võtaks kokku selle „emotsionaalse totruse".

Nagu uuriv ajakirjandus juba!

NB!Võin juba täitsa vabalt pakkuda teenust korteriühistute revisjoni osas, sest see kogemus on ikka kõvasti teadmisi juurde andnud!

1 kommentaar: