Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 17. detsember 2020

Jõulutervitused

Oh-oh-oh-hoo - minu jõulutervitus Teile! :)

Vaadake, mis juhtus kui üritada iga päev kirjutada! Ajas suurest kirjutamisest tossu sedasi välja, et ei jõudnud enam kaks kuud enam klahve klõbistada! Ok, kaks kuud ja ühe päeva. Siin ma nüüd siis olen. Jõulud on tulemas ja viimane aeg kirjutada. Ahhoi-ahhoi! :) 

Ilma poolest olid jõulud juba ära ja uhkustan selle lumise pildiga ka siin:

Jõuluvaade rõdult

Laps sai korra lustida

Ootavad päkapikke ja kuuske

Sokid on rippuma pandud – kuus last, kuus sokki :) Lumehelbed on akendel ja jõulutuled põlevad. Ma jätkan jäärapäiselt ikka oma traditsiooni, et sõpradele postiga enda meisterdatud jõulukaardid saata. Selle aktsiooniga tegelen homme-ülehomme. Kui jõuludeks kohale ei jõua, siis mina pole süüdi :)

Vahepeal ei ole mitte midagi suurt toimunud, endiselt kodu, kool, tööasjad, kolm last ja vana Ford.

Isegi talu juurde pole jõudnud. Valetan! Novembris tegelikult käisin. Ehitasin elupuudele imelised kitse-tõkked ette. See oli selline ettevõtmine, et võin küll lausa ehitamiseks nimetada. Ma pidin need takistused tegema, sest kui kitsed näriksid elupuud talvel ära, saaksin ma enda peale nii kurjaks, et…Aiamaa piirasin ka ära. See oli samasugune kunst, aga ma võin vähemalt kindel alla, et kevadel ei leia ma eest ära näritud rootse :) Talu juures ei ole käinud, sest esiteks aega ei ole olnud ja praegu väga ei tunne ka, et tahaks. Tahtmine tuleb jälle umbes kuu aja pärast. Puhkepaus on käimas. 

uhke värk :)

Sellest nädalast on lapsed olnud koroona-koduõppel. Õnneks nendega ma väga vaeva nägema ei pea – õpivad ise. Janeli vajab vahel vene keeles ja matemaatikas abi, aga see on ka kõik. Johannal on kodus nii igav, et tema palus jõuluvanalt lausa uusi matemaatika vihikuid :)

Minu enda aeg, eriti viimased kolm nädalat, on kulunud koolile ja ühele uuele korteriühistu juhtumile. Kuna see korteriühistu teema on väga tuliseks kiskunud, siis kooliasjad on selle all veidike kannatanud. Ühtegi tööd võlgu ei ole ja kõik referaadid, ettekanded, esitlused ja kontrolltööd olen ära teinud. Täna oli tunnetuspsühholoogia eksam, selle sain küll läbi, aga tulemusega ma tegelikult rahul ei ole. Nägemist cum laude! :) Homme on veel üks esitlus jäänud, peale mida võib koolist väiksele puhkusel jääda. Juba ongi pool aastat läbi!

Ise ma puhkusele väga jääda ei saa, sest see korteriühistu teema, mille ma nüüd omale sain, on ikka selline ports, et…!Tahtsin praegu kirjutada, et mul pole selle kohta sõnu, aga vastupidi, selle teema kohta on mul sõnu nii palju, et kirjutan sellest suisa eraldi sissekande. See pole ainult üks kortermaja ja üks korteriühistu, see on midagi enamat! Käisin sõbra sünnipäeval, kus üks külalistest hakkas rääkima, kuidas neil korteriühistuga jamad on – töid ei tehta, dokumente ei näidata, öeldakse, et raha pole ja mida kõike veel. Kuna ma olen korteriühistu asjadega juba aastaid tegutsenud, siis andsin talle väikseid soovitusi, mida teha saaks. Ja see, mis sellest väiksest soovitusest välja hargnes, on juba midagi sellist, millest peab pikemalt ja laiemalt kirjutama. Sellised toimetamised koos sellise inimesega (ilmselt koos seljatagusega) ei saa lihtsalt saladusse jääda! Selle juhtumi puhul võib vist taas öelda, et õiged inimesed kohtuseid õigel ajal - poleks ma sinna sünnipäevale läinud, siis ma sellest jamast ilmselt ka ei teaks.

Loomulikult on mind juba kohtuga ähvardatud, aga noh – kui mul tulebki seetõtu kohtu ette minna, siis tuleb. Minu härra lubas mulle õnneks hea advokaadi sebida, et ma ei peaks üksinda sellele seltskonnale vastu astuma. Seda rahulikku elu oligi vist juba liiga pikalt :)

Ühesõnaga ma olen puhkuselt tagasi ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar