Lehevaatamisi kokku

Laupäev, 26. detsember 2020

Blogi juubel - kümme aastat!


Pidin kümne aasta täitumisel blogi kinni panema, aga tuleb välja, et see oleks ikka üks kehv mõte küll. Mõnikord, kui mul tulebki kirjutamisse pikk paus sisse, siis peale puhkust tunnen, kuidas tahaks tegelikult kirjutada. 
Kümne aastaga harjub selle kribamisega ikka ära küll.

Ja mis selle kümne aastaga kõik toimunud on!?
Nende aastate sisse on jäänud kõike – tõuse ja kukkumisi, kurbust ja rõõmu, naeru ja nuttu, lahkuminekuid ja kokku saamisi, suuri õnnestumisi ja kolinaga läbikukkumisi. 
Ühesõnaga kõike, mida ühe täiesti tavalise inimese täiesti tavaline elu endaga kaasa võib tuua. 
Mine tea, mis need järgnevad kümme aastat veel tuua võivad! 
Ühesõnaga ma jätkan blogi kirjutamisega. Isegi siis, kui mul tulebki mõnikord paar kuud pausi. Ma jätkan. 
Lisaks on aeg näidanud, et mõnikord läheb mul oma blogi vaja ka selle jaoks, et teatud asju kajastada. Läbi aastate on blogist läbi jooksnud üsna mitu teravat teemat. Ka hetkel on käsil teema, mille teravust ma alguses ette ennustada ei osanud, aga selle tipp ei ole käesolevaks hetkeks veel saabunud. 
Julgen ennustada, et see õige teravus alles saabub… 

Jep, pean silmas seda korteriühistu teemat. Kuna küsimus ei ole enam lihtsalt mingisuguses juhatuse liikme käitumises ja ainult ühes ühistus ning see teema on saanud ootamatu pöörde, siis tuleb selles osas kajastamist veel. 
Nüüd on selgunud, et ühistut ei hallanudki haldusfirma, mille haldamises korteriomanikud teadlikult olid, vaid haldamine käis…
Eeee, ma ei oskagi seda kuidagi kommenteerida. 
Alguses oli valla osalusega haldusfirma, siis Esimese juhatuse liikme lähikondlase haldusfirma, siis natuke aega jälle valla firma, seejärel taas seesama Esimese juhatuse liikme lähikondlase haldusfirma. Raamatupidamisega on täpselt sama segased lood! Alustuseks oli justkui valla osalusega firma, siis Esimese juhatuse liikme firma, lõpuks mingi täiesti võõras firma naaber-maakonnast. Täiesti jabur. Miks nii peaks üldse tegema ja minu silmis on see konkreetne skeemitamine. 
Ühel hetkel oligi nagu lähikondlaste ettevõtmine juba – naisterahva firma tegi raamatupidamist ja meesterahva oma haldamist. Millegi pärast oli arvetel kogu aeg valla osalusega haldusfirma rekvisiidid. Isegi siis oli, kui lepingute järgi valla osalusega firma teenust üldse ei pakkunudki (?!). 
Ühesõnaga sellest täiesti lihtsast korteriühistu teemast, on saanud, midagi sellist, mida annab harutada. Näen juba seda ringkaitse tekkimist, aga see on paraku selline teema, mida omas ringis enam ära ei suudeta lahendada. Siin ei ole isegi JOKK-i.  
Nüüd on loomulikult asutud vasturünnakule, sest parim kaitse on ju ikka rünnak. Selles samas väikekülas on minu kohta ikka igasugu „toredaid“ lugusid liikvele läinud. Küll ma olen petis ja küll ma olen töötu, kes nö jõuga soovib „nende“ piirkonda haldama tulla jne. Ühesõnaga liigub ikka igasuguseid jutte. Nende juttudega pole mul tegelikult muud teha, kui ühest kõrvast sisse lasta ja teisest kohe välja. Nüüd ma pean lihtsalt selle pori loopimisega arvestama.

Kuna asjasse on segatud juba ka valla osalusega firma, siis esitasin kogu olukorra kohta vallvanemale ja firma nõukogu liikmetele mõned väga lihtsad küsimuse. Ootan oma küsimustele vastused ära ja eks siis selgub, kuhu suunas see asi edasi liigub. 
Selge on see, et see teema selles külas on tegelikult juba pikemat aega õhus olnud. Olen saanud inimestelt (keda see teema tegelikult üldse ei puudutagi) nö tunnustamist selles osas, kuidas ma julgen seda teemat üldse käsitleda ja et selle üles olen võtnud. Keegi pole seda varem julgenud teha, sest kõik on ju omavahel enam-vähem seotud. Isegi, kui kellelegi see olukord ei ole meeldinud, siis öelda ei ole ta midagi saanud, sest enamikke inimesi on võimalik survestada ja vaikima panna. Minu luksus ongi see, et ma olen oma otsustes vaba. Kui ma julgengi mõnest sellisest teemast kirjutada, mis tundub kellelegi varba peale astumisena, siis ma ei pea kartma, et ma jään oma töökohast ilma, et mu vend jääb töötuks või onu või parima sõbranna mees või vanatädi pojatütar ja omakorda nende lapsed :) 
Järgmine aste vaikima sundimiseks, oleks kohtuga ähvardamine/hirmutamine. Noh, seda ongi minu puhul juba tehtud. Siin kehtib ilmselt juristi ütlus, et kui väga vaja on, siis paragrahvi leiab alati. Kui hagi minuni jõuab, eks siis saan ka paragrahvi teada.

Ühesõnaga selle korteriühistu teema osas tuleb kindlasti ka vol 3 ja ilmselt juba uuel nädalal. Mind ennast huvitab tegelikult lõpptulemus, sest see, mis sellest täiesti tavalisest korteriühistu haldamisest praegu välja on koorunud, on ikka väga jabur.

See, et kogu see keiss nüüd vahetult enne jõule pihta hakkas, ei meeldinud mulle teps mitte, sest mulle meeldib, kui ma saan poolest detsembrist oma aja sedasi maha võtta, kus olengi ainult pere ja jõululainel – jõulukaartide meisterdamine, kuuse toomine, piparkoogitamine, kinkide pakkimine, jõulusaated ja kõik muu, mis minu jõulude juurde kuuluvad. Pühade ajaks võtsin selle ühistu asjus tõesti aja maha. Lülitasin ajust täiesti välja ja ei mõelnud sellest üldse. Noh, täna korra meenutasin, sest tänane sissekanne oli vaja ära teha, aga kui sissekanne tehtud, siis kuni esmaspäevani unustan teema uuesti ära :)

Kõik jõulutoimingud sain õigel ajal siiski tehtud. Kuuse tõime oma talu krundi elektriliini alt. Õues vaatasime, et täpselt paraja suurusega puu. Tuppa jõudes avastasime, et see alumine osa on ikka nii lai, et…Ah, mis sest ikka, vähemalt mahutas enda alla palju kinke :) 



Jõulukaardid sain ka täpselt õigel ajal valmis. Arvasin, et kaardid jäävad hiljaks, aga tegelikult jõudsid täitsa õigeks ajaks kohale. Tahtsin ühe paki ka teele panna, aga kapid olid kogu aeg täis ja peale kolmandat katsetamist enam ei viitsinud proovida. See pakk läheb siis teele peale pühi – parem hilja, kui mitte kunagi, eksju! 

Piparkoogitamisega olime samuti graafikus:





Kingitusi pakkisin kontoris ja samal ajal vaatasin „Inglite aega“ ka. Kõik viis lugu olid taas sellised, mis panid mõtlema, kui hästi enda elus kõik ikka on. Tegelikult ei ole ma juba ammu mitte millegi üle virisenud ega kurtnud, sest kõik ongi tegelikult hästi. Eriti veel sellel aastal. Koroona-aasta on paljude jaoks muidugi väga muserdav olnud, aga minul on vastupidi olnud. 
2020 on üle pikkade aastate üks parimaid aastaid olnud. Tööalaselt on erinevaid küsimusi ja teemasid olnud, aga see on kõigest töö. Muus osas on kõik suppppper olnud.

Lumi otsustas ka jõulude ajal ikkagi maha tulla. Kui vinguda tahaks, siis võiks ju viriseda, et see lumi oleks võinud tulla kolm päeva varem, siis oleks jõululaupäeval see päris jõulutunne ka tekkinud. Aga näe – lumi otsustas, et 25.kuupäev on just see õige aeg, mil taevast alla sadada. 
Eile, Tartu poole sõites, tekkis vahepeal selline deja vu tunne. Õues oli juba pime, lund sadas, raadiost tuli jõululaule ja auto tuled tekitasid teele vaadates nagu kerge lumetorni või nii...Hästi kummaline tunne oli sõita… nagu kusagil filmis, kus peab jõuluks koju jõudma…deja vu… 

Novembris käisime Elvas jalutamas ja mulle nii meeldis üks hoov, kus oli hästi palju kuusepuid erinevate elektriküünaldega ära valgustatud. Igal kuusepuul oli omas stiilis küünlad. See oli nii efektiivne. Eile sõitsime Elvast mööda ja mulle kohe meenusid need kuused. Tegime väikse põike Elvasse sisse ka ja vaatasime need kuused uuesti üle. Kusjuures lumega ei olnudki sellist efekti nagu ilma lumeta. Lumi nagu imas selle värvilise valguse enda sisse või nii. Aga ilus oli ikkagigi! 

Elva säravad kuused

Homme sõidame koju tagasi ja hakkame vaikselt vana-aasta õhtuks valmistuma. Peab hakkama aastat kokku võtma ja uueks aastaks uusi sihte seadma! 

Päkapikk aastast 2006 - ise tegin :):)

Vaadake Teie ka oma aastale tagasi! Liitke kokku plussid ja miinused. Kui miinuseid tuli liiga palju, siis need olid ilmselt selleks vajalikud, et järgneval aastal oleks jälle plusse rohkem ;)

Tehke uusi plaane, seadke vägevaid sihte ja ärge lennake madalalt!

2 kommentaari:

  1. Nii tore, et aeg-ajalt edasi ikka kirjutad! Rõõm lugeda.
    See praegune KÜ teema on väga huvitav (nagu varem olid need teemad, kui Soomes olid).

    VastaKustuta
  2. Ma nüüd kogusin end kolm aastat, olen nüüd omas elemendis tagasi :)

    VastaKustuta