Lehevaatamisi kokku

Kolmapäev, 9. september 2020

Kooliaeg on saabunud!

Kiidusõnad mulle, et ma enne uut kooliaasta algust ikkagi lasteaia ja põhikooli lõpetamisest kirjutada jõudsin! :)  Muidu oleks praegu nii, et kirjutan kooli algamisest ja kohe peale seda koolide lõpetamisest. Kes siis üldse enam asjadest aru saab, onju! :)

Sellest sügisest on meie peres niisiis kõik koolilapsed. Meisterdasime selle puhul igaühele eraldi 1.septembri koogi. Koogid said ka oma hüüdlaused: „Tere kool“, „Tere 6.klass“, „Tere gümnaasium“ ja „Tere ülikool“ 

Tere

Kolm koolijütsi

Neli koolijütsi

Sellel õigel päeval ehk 1.septembril oli väga ilus ilm ja lapsed said oma uut kooliaastat alustada koos päikesega. Karolinil oli aktus esmaspäeval, 31.augustil, aga minu arust on äge, kui kool algab alati 1.septembril, olgu see siis kasvõi nädalavahetus nagu juhtus eelmisel aastal. Lapsed läksidki kooli pühapäeval ja minu meelest oli see väga OK.

Sellel aastal tegi kõige „igavama“ kooli alguse Janeli, sest temal ei olnud midagi uut - vahetus ainult klassi number. Viie asemel on nüüd kuus. Teistel kolmel on kõik uus.

Johanna on tutikas koolilaps ja ootas kooli algust juba väääga suure innuga. Kuna esimese koolipäeva aktus algas alles 9.30, aga tema oli juba varakult üleval, siis istus ta tükk aega suuretoa diivanil, endal koolikott seljas, käed rinnal risti, krimpsus nägu ees ja muudkui küsis: "Kui kaua veel?"  Oh seda rõõmu, kui õige aeg lõpuks saabus! Koolist on ta väga vaimustuses. Kuna koroona on jälle aktiivselt pead tõstmas ja ta esmaspäeval natuke köhatas, siis ei tohtinud ma teda kooli saata. Ma tean ju ise, et see ei ole mingi koroona, vaid igasügisene väike nohu-köha, mis aastast aastasse sügiseti mööda lapsi käib. Kui tavapäraselt on lapsed kooli läinud, siis sel aastal on erandid. Ei mingit köhagrammi ja nohu nohisemist. Kui üks piiks kusagilt august tuleb, kohe koju! Tegelikult võiks ikka mingi normaalsuse piir minna, sest see koroona-paanika on juba üle võlli läinud. See ei ole enam normaalne! Tuleks hakata ostima muid viise, sest selge on see, et koroona ei kao enam kuhugi. Lahendus ei saa olla see, et kogu elu jälle seisma pannakse. Kuhu see lõpuks viib?
Ok, naasen oma jutuga Johanna esimeste koolipäevade juurde, küll me jõuame veel sellest koroonast kirjutada.
Ühesõnaga, kui ma Johannale esmaspäeval ütlesin, et ta ei saa kooli minna, siis ta hakkas nutma. Mitte lihtsalt nutma, vaid NUTMA. Südantlõhestavalt...suured pisarad voolasid mööda põski alla...Pilt oli iseenesest armas, sest laps nuttis millegi sellise pärast, mis talle nii väga meeldis. Küsisin, et kas ma võiksin temast ühe pildi ka teha. Loomulikult ma seda luba ei saanud, sest ta oli kuri. Minu peale. Mina ju ei lubanud tal kooli minna. "Täna on veel kõige paremad tunnid!" oli tema järgmine lause ning nuttis edasi. Kui kurb mul lapsest oli. Ka järgmisel päeval oli ta kurb. Tänaseks oli ta olukord parem ja mina saatsin ta igatahes kooli. Kui koolist tagasi saadetakse, siis las saadavad. Kui ei saadeta, siis on hästi. Koju teda ei saadetud. Ma mõistan seda, kui koolist saadetakse tagasi laps, kellel on ilmsed haiguse tunnused - palavik, tatt konkreetselt voolab, kopsuhaige köha jne. Iga väike köha ja nohu ei tohiks olla põhjuseks, et laps kooli ei saa. Seda enam, kui laps ennast tegelikult ka hästi tunneb. 
Ühesõnaga Johannale koolis meeldib. 

Uhkusega koolitüdrukuks

17 tutikat koolilast väikeses maakoolis! :)

Karolinil on esimene gümnaasiumiaasta Haapsalu LÜG-is ja tema on samuti oma kooliga väga rahul. Ma isegi imestan, KUI positiivne ta kõige pärast on. Siuh-säuh, sinna-tänna, uued sõbrad, trennid, päevapajatused jne.jne. Väga supper!

Mina olen siis esimest korda tudengi rollis. Tänasest olengi Tartus, sest homme on esimene koolipäev. Koolipäevad toimuvad  N, R, L ja toimuvad need kaks korda kuus. Tulen päev enne ja lähen päev peale kooli. Kaks nooremat last on minu äraoleku ajal isa vastutada ja tema hoole all. Karolin on juba nii suur, tema saab ise hakkama ja ilmselt ka naudib seda üksi olemist :):):)

Mina ei oska kooli osas veel midagi rääkida, sest kogemused puuduvad. Täna üritasin tunniplaanist aru saada, aga ma ei saa mitte midagi aru! Kõik minu ainetunnid on samal päeval ja samal kellaajal! Kuhu ma siis nagu minema peaksin!? Kolme koolipäeva kohta on tunniplaan välja antud ja seal on oma miljon tundi. Kõik minu tunnid! No mitte midagi ei saa aru! :):):):) Ok, eks homme saab kindlasti selgust, aga ma lihtsalt naeran, et üks tüdruk on maalt suurde kooli sattunud ja ei saa mitte midagi aru. Homme jalutan GPS-u kaudu kooli ka, sest niisama ma küll hetkel seda 1,5 km minna ei oskaks. Põhimõtteliselt 15-20 minutit jalutamist - täpselt paras pikkus, et hommikuti erksaks saada.

Minu koolipäevade ajal on laste õpetamine ka üsna vahva. Ega kedagi teist tegelikult aidata ei olegi vaja, peale Janeli, sest Johannal õppida ei ole (kui on, siis ainult lugemine, aga loeb ta suurepäraselt) ja Karolin saab ise hakkama. Täna oligi Janelil vaja aidata matemaatikat teha. Tema saatis ülesande ja mina proovisin talle siis loogiliselt seletada. Sai aru küll:

Õpetus läbi telefoni

Ma arvan, et me saame kõik neljakesi oma kooliaastaga ilusti hakkama. Kui ainult see koroona kõike jälle segamini ei lööks...

Ei muud, kui kõikidele mõnusat kooli algust - õppuritele tarkust ja vanematele kannatust! ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar