Lehevaatamisi kokku

kolmapäev, 19. august 2020

Karolin on põhikooliga ka ühele poole saanud!


No nii, enne suurt sügist ja uut kooliaastat jõudsin ennast ikka kokku võtta ja sellest ka kirjutada, et Karolin on oma põhikooliga ühele poole saanud. 
Aplaus! Lillekimbud! :)

See suvine kirjutamine tuleb ju niiiiiiii, niiiiii vaevaliselt, AGA siin ma nüüd ikkagi olen.

Karolini pidupäev oli sutsuke rõõmsamas toonis, kui Johanna oma, sest tema lõpetamisel tohtis üritusest osa võtta suisa neli inimest ja lõpetajad said kõik koos publikumi ees istuda, nii nagu kord ja kohus ette näeb. Iga lõpetaja külalistele oli oma pinkide rivi, kus istuda ja ei olnud seda külg külje kõrval puntras istumist nagu tavaliselt sellistel üritustel on.

Tunnistuste ja meenete käest kätte andmist ei toimunud. Iga õpilane võttis laua pealt ise oma portsu ja läks siis koha peale tagasi. Kui kõik olid oma kraami kätte saanud, siis toimus õues väike pildistamine ja läbi see üritus oligi. Kuna ilm oli ilus, siis meie läksime talu juurde lõpetamist tähistama.


Alles ta alustas oma kooliteed...

Lendas gümnaasiumisse :)

Uhke ema :)

Pidu!

Tunnistus oli ilus – neljad-viied ja lisaks ka maakondlik kiituskiri kunsti valdkonnas saavutatu eest. 

Pean selle ka ära mainima, et mõned nädalad enne põhikooli lõpetamist toimus Karolinil ka Haapsalu Kunstikooli lõpetamine ehk kaks lõpetamist järjest. 

Lõpetamise puhul oli Haapsalu kunstikoolis suisa väike näitus, kus oli eksponeeritud ainult Karolini ja tema klassiõe/kunstikooli kursaõe tööd. 

Noored tüdrukud said oma töödega hiilata! :):):) 

Haapsalu kunstikool on ka nüüdsest ajalugu

Kunstikooli lõputöö




Hetkel on Karolinil käsil Jaapani vaimustus – joonistab ainult Jaapani stiilis inimesi, loeb Jaapani koomikseid, vaatab Jaapani multikaid ja õpib jaapani keelt. Tundub, et jaapani filoloog on sündimas :) 

Kui kellelgi on jaapani keele õpikuid/õppematerjale pakkuda, siis võtan hea meelega vastu ;) 

Minu tagasihoidlik lillekimp - armastusega nopitud

summ-summ

võimas karikakrameri :)

metsistunud lilled ja kraavitomatid ;)


Karolini lõpetamise ajal oli talu juures parasjagu nii ilus karikakra-aeg ja mina korjasin talle lõpetamiseks karikakrakimbu. Tema soovis roose ka ja Johannale-Janelile ostsin ikkagi roosid. Tegin seda üsna pika hambaga, sest mulle ei meeldi tegelikult neid mürkidega üles kasvatatud lilli osta. Pigistasin silmad ikka väga kõvasti kinni! :) 

Sügisest jätkub Karolini koolitee Haapsalus, kus oma kolm gümnaasiumi-aastakest ära teeb. Peale seda tahaks loota, et õpingud jätkuvad Tartus. Sinna on muidugi veel nii pikk maa minna ja ei ole vist mõtet siin ette unistama hakata. KUI ta siiski Tartusse läheks, oleksime samal ajal ülikoolis ja käiksime äkki mõnel ülikooli prallelgi koos!! :):):):):):) 
Ma näen nii kabe veel välja küll, et võin ennast tema õeks valetada :):):):) 

Sellise lõbusa tooniga ma siis tänaseks lõpetan! 

NB!Homme kirjutan sellest, kuidas me talu juures kiletalgusid pidasime. Ülehomme Saaremaa päevadest, mille täiesti tühja koha pealt ette võtsime, aga mis väga ägedaks kujunesid. Siis liigun värskema kraami poole ehk kirjutan Otepää seikluspargist, Vudilast ja Ahhaa külastamisest. Loomaaiast, Padisest...jaanipäevast...Talust ei ole vist kevadest saadik midagi kirjutanud? Hm, no selle vea parandan ka ja kirjutan, mis seal edasi liikunud on. 
No ja ühest VÄGA olulisest teemast võiks veel kirjutada, aga las see jääb äkki minu viimaseks sissekandeks, sest 26.detsembril saab ikkagi 10 aastat täis ja pidin siis ju blogiuksed kinni panema...Hm, samas äkki ei pane ka, sest ülikooli aastad on ees ootamas ja kindlasti juhtub igasugu põnevaid asju ja kui ma ilma koduste kohustuste ja lasteta Tartu vahet sõelun, siis on ilmselt rohkem aega ka blogida...Ah, eks see paistab ;) 

Tänaseks finito – nautige imelist päikselist päeva :)

8 kommentaari:

  1. Lapsed (eriti võõrad), kasvavad nii ruttu. Palju õnne tagantjärele.
    Lihtsalt uudishimust küsin, et kuidas tüdrukute soome keelega on. Ununenud või harjutate kodus?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meie täname :)

      Soome keelega on üldiselt nadisti. Kui tagasi kolisime, siis tegin tüdrukutega diili, et räägime kodus siis soome keelt, et see ära ei ununeks. Mingil ajal hakkasid aga virisema, et ei taha ja nii see jäi. Ei tahtnud vägisi ka. Hetkel mõtlen, et mina oleks võinud ju ikkagi soome keeles rääkida :)
      Nüüd oleme hakanud Karoliniga uuesti rääkima, sest temal on taas huvi tekkinud.
      Janelil ei ole soome keelest sooja ega külma. Aeg ajalt räägin ikka temaga ka, aga ta teeb näo, et ei saa aru. Tema huvi on täielik null.

      Kahju, et keel meelest on läinud, sest tegelikult oli see neil ju selge...aga noh, äkki Karolin saab selle vähemalt tagasi ;);) Ja kui ma järjepidevalt ikka tõesti kogu aeg soome keeles räägiks, siis saaksid kõik selle keele selgeks tagasi - vähemalt kuulamise osas :):):)

      Kustuta
  2. See idamaade värk on vist praegu moes laste hulgas. minu laps õpib ka omal käel jaapani keelt ja paar tema sõpra veel neid selle kandi keeli. Aga jaapani keele õppimisest: laps õppis ühe tasulise neti lehekülje järgi. Maksin 6 kuud, 20 eurot kuus ja vist oli nii, et kui ta selle programmi läbi teeks, siis saaks mingi edasijõudnute programmiga liituda. Kas tasuta või soodsamalt, täpselt ma ei mäleta. Igal juhul oli ta sellega üsna rahul. Praegu on tal õppimine küll veidi soiku jäänud, motivatsiooni puudus nähtavasti. Just täna küsisin, et millal viimati jaapani keelt vaatas, siis oli see üleeile olnud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on hea, kui lapsed ise keeli avastavad ja neid õppida tahavad. Inglise keelega on mõlemad suuremad tüdrukud minust eest ära läinud. Parandavad mind! :)

      Äkki viitsid selle lehekülje mulle saata? Tellin ka sama programmi ;)

      Kniks ja tänud :)

      Kustuta
  3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  5. Oleks kurb, kui seda blogi enam poleks. Nii innustav on lugeda, kuidas Pöial-Liisi mõõtu naine mägesid liigutab, paneb ennast ka veidi kabedamalt tegutsema. Äkki kirjutaksid teist kümme aastat veel?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äkki kirjutangi! :):):)
      Olen blogi vist juba kolm korda "kinni pannud" - mine tea, mis need tuuled toovad. Satun sellisele kirjutamise lainele, et lõppu ei paistagi ja jätkan veel 10 aastat - nii kaua, kui tipp-juristiks saanud olen :):):):D
      Järgneva kümne aastaga peaks sinna jõudma küll :)

      Kustuta