Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 11. juuli 2019

Laulupidu!


Käidud! 
Nähtud!
Kogetud!
Lähen veel - kõik järgnevad laulupeod!
See rahvas!
See tunne!

Käisime nii laupäevasel, kui ka pühapäevasel etendusel. 
Laupäevane etendus algas kell 19:00, meie hakkasime kodunt (mis nendel päevadel asus Mustamäel) kell 17:00 startima, lootuses, et saame mäe peal ikka istumiskoha. Kaasas oli seljakott laulupeo varustusega (vihmakeep, lipp, fliis, jope, vesi, rahakott ja telefon).
Kuna ühistransport liikus kuni Tõnismäeni, siis tuligi Rahvusraamatukogu juurest päkataksoga edasi liikuda. 

Laulupeole!

Ega peale meie seal väga palju rahvast seal Tõnismäel liikunud, andsime päkkadele valu, sest tundus, et oleme graafikust korralikult maas. Vabaduse väljakule jõudes nägime, et pole me graafikul häda midagi – väliseestlaste koorid alles alustasid oma teekonda. 

Liigume ka :)




Ka robotid olid kohal :)

Seitse kilomeetrit läksid nii ludinal, et ei saanud arugi.

Mulle meeldis see, et turvalisus oli igati tagatud. Kõik kõrvaltänavad, kust laulupeolised rongkäigu ajal möödusid, olid betoonist piiretega suletud, osades kohtades seisid tee peal ka päästeautod. Oleme õppinud teiste vigadest ja see on hea. 

Turvaliselt suletud

Lauluväljakule jõudsime piisava ajavaruga, leidsime mäe peal sobiva koha ja istutasime end sinna maha. 

Laupäeval oli piisavalt ruumi istuda

pühapäeval oli juba kitsam





Rasmus Puur :):):)

Naljakas oli see, et sellises suures rahvamassis õnnestus nii palju tuttavaid näha. Eks neid oli seal ka palju, aga et neid selle rahva seast leida – see on kunst!

Suurepärane oli see, et ilm pidas mõlemal päeval. Terve nädala näitas minu ilmateade pühapäevaks laussadu, aga ma nii lootsin, et seda vihma ei tuleks. Ei tulnudki! Pühapäevane ilm oli lausa suurepärane – kord päike ja siis jälle pilved, aga ei mingit sadu! Päikesega lõi õhu kohe nii soojaks, et koorisin oma 6-7 korda kampsunit seljast ära ja pugesin päikese kadudes taas selle sisse tagasi.

Pühapäevasel päeval oli rahvast nii palju, et oma kohalt ei kannatanud kuhugi ära minnagi. Mina käisin ja see tagasitulemine oli üks paras seiklus. Esiteks inimread lihtsalt ei liikunud ja kui olidki oma istumiskoha lähedal, siis ei eristanud rahva seast oma seltsilist. Peaks nagu teadma, kus ta on, aga ei leia lihtsalt üles! Massid ajavad segadusse! 
Kui enam-vähem 100 000 inimest lauluväljakul koos oli, siis lõpetati piletite müük. Osad tulijad olid pahased ja kirusid korraldajaid. Mina küll siin korraldajaid kiruda ei julgeks ja ei tahaks. Turvalisuse huvides ei saa lihtsalt rohkem rahvast sisse lasta ja see on arusaadav. Kui sa tead, et tahad peost osa saada, siis ostagi pilet varem juba ära. Ära jäta seda viimasele minutile. Eks siin mängis rolli ka see, et lubatud paduvihma asemel oli ilm ilus ja see panigi massid liikuma.

Kui ma nüüd veel masside liikumisest räägin, siis mulle meeldis tohutult see, kuidas peale pidude lõppemist kogu see mass laiali valguma hakkas. Suurem osa liikus mööda sõiduteid vanalinna suunas. Just see oligi mõnus, et kogu see mass sedasi sõiduteede peal ühes suunas liiku. Alles peale Tallinna Ülikooli olid teede peal politseiautod, mille ees seisid politseionud, kes pidulisi kõnniteedele juhendas. 

Masside liikumine :)

Pühapäevane etendus meeldis mulle rohkem, kui laupäevane. Laupäevasel ei olnud ka midagi viga, aga kui valima peab, siis on selleks pühapäevane etendus. Laupäevasel etendusel meeldis mulle kõige rohkem eeslauljaga „Üksi pole keegi“, pühapäevasel etendusel tõi esimese pisara silma „Ilmaratas“ ja peale seda kiskus vee lahti enam-vähem kõik nn lisalood - „Ärkamisaeg“ , Põhjamaa“, „ Üksi pole keegi“ ja loomulikult ka „Ta lendab mesipuu poole“

Kui kõik lisalood ära oli lauldud, siis rahvas lihtsalt seisin – nii lauljad, kui ka publik. 
Keegi ei tahtnud ära minna ja hea meelega oleks veel lauldud!

Puudu jäi üks laul!
See on laul, mis OLEKS pidanud seal olema!
Loomulikult on see „Eestlane olen ja eestlaseks jään“

OK, saan aru, et ametlikku kavva otsustati Mattiiseni laule mitte võtta, aga lisaloona oleks võinud ju ikkagi seda laulda! 
Koorilauljad, kus te olite, et te seda ei nõudnud? :):):)

Ei, vinguda pole siin midagi. Kui ei lauldud, siis ei lauldud – elame edasi.
See melu ja kõik oli ikkagi nii vägev, et ei oskagi seda tunnet kohe sõnadesse panna. 
Ja need inimlained laulukaare alt mäe peale ja sealt jälle tagasi!Äge!

Vaatasin eile kodus tagant järgi pühapäevast laulupidu, kui parasjagu „Mu isamaa on minu arm“lauldi. Osadel inimestel olid pisarad silmis, nii nagu selle laulu puhul ikka juhtub. Laulu ajal tekkis lapsega järgnev dialoog:

Karolin: „Kas Sa hakkasid ka pillima w?“
Virge: „Jah. Praegugi hakkan.“ (ja hakkasingi)
Karolin:“Miks?“
Virge: „Ilus on.“
Karolin: „Mis asi?“
Virge:„Küll sa siis aru saad, kui suuremaks kasvad.“

Lapsed ei saagi sellest asja aru. Vähemalt minu lapsed mitte. Ja kui ma ise sama vana olin, siis ei olnud mul laulupeost sooja ega külma.

Tegelikult oli mul tüdrukutele ka laulupeopiletid olemas, aga viimasel hetkel otsustasin, et ei hakka neid siiski kaasa vedama. Sõbranna tegi ajupesu ja rääkis, mis see laste kaasa vedamine endaga kaasa tooks.

Kaks suuremat olid mu otsuse üle rõõmsad, Johanna oleks kaasa tulnud küll.

Kuna tegemist oli ikkagi üritusega, mida eelkõige ise nautida tahtsin, siis tegin selle otsuse üsa külma kõhuga. Ja jumal tänatud, et tegin, sest mõlemal päeval nägin seal üsna palju vanemaid, kes oma lastega hädas olid. Ja ma ei kadestanud neid! Lapsed väsivad lihtsalt ära. Tegemist on ju ikkagi pika üritusega ja üks väike laps ei peagi kogu seda janti rõõmsa näoga vastu pidama. 
Pühapäeval väsisin isegi ära :):)


Ma olen Hirvo Survaga sama meelt, et eestlased vajavad sellist pidu. Lihtsalt sellepärast, et kokku tulla ja õlg õla kõrval seista ja teha ühist asja. Tunda seda ühtekuuluvust. 


4 kommentaari:

  1. Pole ma lauluinimene kuid see pidu oli ikka täiega lahe. Esialgu kavatsesin ainult rongkäiku pildistada, aga juba sealt sain sihukese elamuse, et olin mõlemal päeval lauluväljakul. Viimasel päeval pidin osa saamiseks lausa radikaalseid abinõusid tarvitama :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :):):):)

      Aga see oli kindlasti abinõu tarvitamist väärt ;)

      Kustuta
  2. No aga kes oleks keelanud koore lisalooks seda laulu laulda? Ärkamise aeg ja Kungla rahvas olid ka ju lisalood. Nagu keegi ütles, et kui ikka koor tahab, siis lauldakse need lood ära. Ju siis koorid ei tahtnud neid lugusid laulda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma kusjuures mõtlesin sama. Kui koor oleks laulma hakanud, oleks rahvas kindlasti kaasa läinud, sest seda laulu oskavad kõik laulda. Noh, äkki siis taas järgmisel peol :):)

      Kustuta