Üks pidu teise peo otsa!

Tulin täna talu juurest tulema, sest torm kogus hoogu. Põhimõtteliselt kümne minutiga sai palavast päikesepaisteliset ilmast tume ja sünge taevas, mis kallas nii korralikult vihma, et ei näinud kojugi sõita! 

Paduvihm võtab tuure üles

Vihm on hea! 

Eriti veel siis, kui nii pikalt kuiv on olnud. Mäletan, et eelmisel aastal oli esimesest paduvihmast sama suur rõõm nagu sel aastalgi. Esimene suurem sabin tuli eelmisel reedel, 7.juunil. Kui padukat tulema hakkas, siis vaaasime seda möllu koos Karolini ja Janeliga rõdult. Utsitasin kohe alguses tüdrukuid, et me ikka õue vihma kätte jooksma läheksime. Karolin vaatas mulle otsa ja soovitas mul suureks kasvada, Janeli oli kahevahel, aga esialgu ikkagi keeldus. Kui see padukas aina võimenes ja võimenes, siis ei pidanud tema närvid ikkagi vastu ja ütles, et lähme jookseme! Ikkagi minu laps!:)

Läksime ja jooksime!

Niiiiiiii vägev oli!

Vihm oli jahe ja kohati sadas ka rahet, aga äge oli ikkagi!

Mõne aja pärast helistas Karolinile sõbranna, kes teda ise porilompidesse kutsus! Sel korral ta siis ikkagi läks ja möllas. Tuppa jõudes oli nägu laia naeru täis. Vot nii vähe ongi rõõmuks vaja ;)

Johanna sellest lustist osa ei saanud, sest tema kardab nii äikest, kui ka välku ja oli seega tubastes oludes peidus.

See oli siis selle aasta esimene vihmapidu!Peale vihma tuli taas päike:

Peale vihma tuleb alati päike :)

Kooli peole - porilombid räägivad enda eest :)

Õhtul oli koolilõpupidu. Tüdrukud oli kooliaastal jälle tublid ja olime selleks puhuks tänuvastuvõtule kutsutud. Ma ei ole kordagi kooli ees ühtegi veelompi näinud, nüüd oli suisa ookean! Aga see selleks ;)

Väga 5+ , et kool sedasi õpilasi tunnustab. Pidulaule laulis meile Uudo Sepp. Kui ma varem ei osanud temast suurt midagi arvata, siis peale seda esinemist pean tunnistama, et tema huumorisoon meeldib mulle küll :) Viimase laulu ajal saime ise ka lõõritada ja päris naljakas oli :):)

Uudo tõmbab peo käima :)

Kohustuslik!

Peale esinemist oli loomulikult kohustuslik autogrammi küsimine ja fotode tegemine. Õhtu lõpetuseks saime keha kinnitatud mõnusate suupistega. Nämm-nämm oli :):)

Peale seda võis ametlikult puhkusepidu alata!

Ei ole enam hommikusi äratusi ja võime nüüd kolm kuud teha seda, mida ise tahame. Ajee! :):)

uhkustab!

hea ja väga hea

väga hea

Janeli keraamika

Karolini keraamika

Üks pisike preili sai meil siin 6-aastaseks ja seega pidasime ka sünnipäevapidu. Pidu pidasime kodus, sest talu juures ei ole asjad veel nii valmis, et seal pidutseda ja kusagile mängutuppa ei viitsinud minema hakata. Möllasid meil toas ja peo lõpus käisime õues veepommisõda tegemas. 

Pidulised

Kõige tähtsam toiming

Midagi lastele (siiani söön jääke!)

Veepommid

võivad mind loopida...

Puhas rõõm!

Korjasime sodi ka kokku ;)

Päris lapsepõlv

Millegi pärast kujunes kõige vägevamaks ruumiks minu magamistuba, kus siis madratsi peal hüpati ja kuhu Johanna toast pooled mänguasjad veeti. Ja need mänguasjad on seal siiamaani, sest Johanna käib sõbrannaga põhimõtteliselt iga päev toas mängimas ja kus siis ikka, kui mitte minu magamistoas! :D 

Kui magama lähen, siis teen näo nagu ei näeks neid mänguasju :D

Küll kunagi koristamisehoog peale tuleb, eks siis korjan ära ;)

Samas, kui ma ühel päeval koristama hakkan, siis enam mitte enda jaoks, vaid Karolini. Nimelt olen Aasta Emana otsustanud, et annan oma suure magamistoa Karolinile ja kolin ise tema tuppa. Karolinil on tüdrukutest kõige väiksem tuba ja tal on tõesti vähe ruumi. Kui sõbrannad külla kutsub, siis polegi ruumi kusagil istuda-olla. Lisaks veedab ta enamus ajast oma toas ja seega on täitsa ok mõte selline vahetus teha. Kuna mina kasutan magamistuba ainult magamiseks (ok, sügiseti või kehvade ilmade puhul ka raamatute lugemiseks ja kaminatule nautimiseks), siis ma leian, et magan oma une ka väiksemas toas täis. Saan omale nüüd rõdu ja puha :):)

Järgmisel nädala püüan selle aktsiooni ette võtta ;)

Vanuse lisandudes hakkab lähenema kooliaeg ja see tähendab teatavasti seda, et piimahambad hakkavad järgemööda ära tulema ja laps on ühel hetkel „mõnusa“ hambutu naeratusega. Pühapäeval jooksis ta suure nutuga tuppa ja teatas, et loksuv hammas tuli ära. Mina rõõmustasin, lapsel jooksid mööda põski suured pisarad. Hammas olevat õues muru sisse kukkunud. Läksime koos Janeli ja Johannaga seda otsima ja imede ime – leidsimegi üles. Tegime kohustusliku pildi ja lugesime sõnad peale, et hammas tuleb ööseks padja alla panna, et hambahaldjas ikka mündi saaks tuua ;)

Esimene hammas lännu

Minul oli eelmisel nädalal paras spordipidu, sest laupäeval sai Eesti jalkakoondise (vastaseks Põhja-Iiri) mängu vaatamas käidud ja pühapäeval oli Kõva Mehe Jooks. 

Ma ei ole kunagi varem staadionil jalgpalli vaatamas käinud ja läksin eelarvamusega, et kõik on nii kaugel ja mitte midagi ei näe. Reaalsus oli hoopis midagi muud! Kuna ma piletid täiesti suvaliselt ostsin ja asjadest midagi ei teadnud, siis seda enam oli vägev tunne, sest ostsin õigele poole, õigesse äärde ja üldse oli kohtade valik vinks-vonks. Mul oli kõigest sellest emotsioon nii laes, et enamus ajast oli kätel kananahk peal - siis, kui fännid möllasid, siis kui meeskonnad väljakule tulid, siis kui hümni lauldi, siis kui avavile anti, siis kui Eesti oma värava lõi...

Kus ma olen? :)

Eesti fänn

Kananahka :):) ei olnud külm!

Põhja-Iiri fännid

Mäng

Lihtsalt ilus

Natuke purjakil fännid

Lõpus vajus tuju ära, sest teisel poolajal lasi Eesti omale väga lühikese ajaga kaks väravat lüüa, mis tähendas kokkuvõttes 2:1 kaotust. See pole võrreldes teisipäevase Saksamaa mänguga loomulikult midagi, sest siis kaotati mäng 8:0 (!!?). Vot seda mängu oli täitsa häbi vaadata!

Aga noh, see staadionil vaatamine andis ikka sellise emotsiooni, et ostsin juba piletid Eesti-Saksa ja Eesti-Hollandi mängudele ära. Peale jalgpalli sai natuke vanalinnas õhtut nauditud ja arvata võib, et sinna jagus ka Põhja-Iiri fänne.

Kõva Mehe Jooksust ei jõuagi praegu kirjutada, sest kell on juba palju ja Une-Mati kutsub tudile. Jooks oli niiii vägev ja kirjutan sellest kindlasti, aga veidi aja pärast. Siis, kui ametlikud pildid ka tulnud on. Mine tea, äkki jäin ka oma mudase näoga kuhugi kaadrisse ja kes siis sellist kaadrit kogu ilmarahvale näidata ei tahaks! :D

Ühesõnaga oli üks pidude aeg - vihmapidu, koolilõpupidu, suvepuhkusepidu, sünnipäevapidu, hambahaldjapidu ja spordipidu!