Tuunimine ja timmimine

Ma olen vist juba viimased kaks-kolm nädalat siin igasugu mööblijubinaid timminud ja tuuninud. Nüüd hakkavad need tööotsad vist vaikselt otsakorrale saama.

Rõhk sõnal vist, sest tegin täna juba uusi plaane :D

Järgmise asjana hakkan seda suuretoa seina siis edasi kivitama. Ise need kivid seina ei lähe, kedagi palgata ei jõua ja laste isa ka selle peale pole tulnud, et võiks siiski ise lõpuni teha. Ühe korra palusin ja teist korda ma enam paluma ei hakka.
Kui raske see ikka olla saab, onju ? :)

Kui olen selle suuretoa seina valmis saanud, siis tuunin veits Johanna tuba ka ümber, sest see on praegu igast kola ja mänguasju täis.
Kõike on lihtsalt liiga palju!
Osa kola viskan välja, panen pikendava voodi, mis toob tuppa kohe ruumi juurde. Noh ja nipet-näpet veel ;)

Janeli tuba meeldib mulle nüüd isegi rohkem, kui enne. Praegu on avaram ja ruumi tundub palju rohkem. See suur narikobakas ei sobinud, jah, sinna eriti. Selle lasin lihtsalt ära viia. Kuulutasin, et tule ja vii ära. Läks nagu soe sai :):)

Janeli toas pean tegelikult veel koolilaua valmis tuunima, siis saab selle toaga ametlikult ühele poole ja võin olla uhke, et enne kooli ikkagi valmis jõudsin :)

ise olen rahul :)

laud vajab veel tuunimist ja ongi valmis :)

Kapi tuunimine

Voodi ja tooli algus - lihvimine

Lihvimine, lakkimine ja taas lihvimine

 

kruntimine

Ma ei kujuta ette mitu tundi ma selle voodiga mässasin. Ilmselgelt terve igaviku ja vahepeal oli tahtmine see voodi lõkkesse visata :)

Tegemist oli vana kasutatud voodiga, mis tuli ühe korteri ostuga kaasavaraks. Otsustasin, et tuunin selle ära, sest minu roti olemus ei luba ju sellist asja ometi kuhugi prügimäele viia. Kuna voodi oli ära lakitud, siis kõige pealt tuli see lakk sealt maha lihvida. Ok, lihvisin mingi 6 tundi. Seejärel panin kohe uue, sinist värvi, laki peale. See lakk jäi aga nii rõvedalt ja koledalt, et... Põhimõtteliselt vihastasin, et see nii kole tuli ja panin suurest vihast kohe ka teise lakikihi peale, mis tegi voodi veeeeeeel koledamaks. Nagu sellest veel vähe oleks, siis tõmbasin puidust pulgaga sinna jooni ja üritasin sellest mingit kunsti välja võluda. Ei võlunud, sest aina hullemaks see voodi läks! Vot siis oligi tunne, et nüüd on täpselt õige aeg voodi lõkkehunnikusse viia ja põlema panna :):)

Panin ikkagi rõdu alla! 

Hommik on õhtust targem ja uue päeva alguses alustasin taas lihvimisega :)

Seejärel kruntimine ja viimasena värvidega mängimine. Värvid valis Janeli ise - meresinine ja kollane. Tegelikult pidi türkiis olema, aga on hoopis meresinine. 

Samades toonides sai tehtud kapiuksed, voodi ja väike toolike. 

Laua kavatsen teha heleda. Homsest hakkan seda tuunima ja nädalavahetuseks peaks valmis olema ;)

Vahepeal sain valmis ka oma hiigelsuure raamaturiiuli. Laste isa aitas lauad välja saagida, aga kõik muu tegin taas ise :)

Riiul oli nii täpselt välja mõõdetud, et mahtus põhimõtteliselt cm-täpsusega sinna esikusse. Kusjuures, kui ma mõõte paika panin, siis ma selle vahekoha peale üldse ei mõelnudki. Läks lihtsalt õnneks :)

Noh, elus peab ju vahel õnne ka olema.

Kui riiul oli paigas, siis naabrimees tuli aitas nurkadega seina külge kinni panna ja algaski lust ja lillepidu raamatute sorteerimise ja sättimise näol :):)

Teised raamaturiiulid on ka juba enam-vähem oma raamatud leidnud ;)

kondikava

nibin-nabin mahtus läbi

nurgad külge ja läheb lahti!

Hakkab looma

Hakkab looma vol 2

Hakkab looma vol 3

Kaks suurt raamatuhunnikut on veel esikus sorteerimist ootamas, aga usun, et 2/3 neist minu riiulites oma kohta ei leia, sest need on kas korduvad või minu jaoks mõttetud raamatud. Need lähevad siis kellelegi järgmisele või konteinerisse.
Kui sorditud on, siis panen blogisse ka üleliigsed raamatud üles - äkki keegi soovib :)

No vot. Oma raamaturiiulitega olen põhimõtteliselt ühele poole saanud. Kui ma selle suure ja Johanna toaga ka ühele poole saan, siis hakkan endale voodit aretama. Praegu magan maas madratsil, aga iga korralik maapreili tahaks ju ikkagi sängis tududa :) Seda enam, kui ilusad massiivsed voodijalad juba lihvitud on. Valmis tegemine on nüüd ainult vormistamise küsimus :P
Mul on päris hea kogus servamata laudasid. Küllap ma neist midagi välja mõtlen ;)

Jalad minu sängile :)

Ühesõnaga mul tegevust jagub ja igav ei hakka. 

Jumal tänatud, et ei pea kusagil kellast kellani tööl käima. Nokitsemine hakkaks ju tööd segama :D

Pidime laupäeval suure hurraaga ühislaulmisele minema, aga kuna jäin siin korralikult haigeks, siis lebasin laupäeval hoopis diivanil ja vaatasime Maritega laulmist telekast.
Varasemad plaanid, et olid sellised, et lähme suisa Tallinna laulma, aga kui tuli välja, et selle eest peab raha ka välja käima, siis minule tundus see jabur ja ma polekski sinna läinud. Isegi siis, kui olekski terve olnud!
Oleks oma kohalikule laulmisele läinud, mis toimus põhimõtteliselt siinasamas. Aga ei saanud ma kuhugi, sest haigus murdis maha ja just sel päeval oli mul hääl ka nii hullult ära, et sain ainult sosinal rääkida.
Johanna oli ka sellest nii hämmingus ja küsis:" Miks sa enam rääkida ei oska!?"
Ütlesin, et oskan küll, aga ei saa kuna kurk on valus ja hääl läks lihtsalt ära.
Lapsel läksid silmad märjaks ja küsis juurde:"Kui kaua sa rääkida ei saa?"
Mina: "No ma arvan, et kaks päeva."
Seepeale kallistas mind ja oli õnnelik.
Kui esmaspäeval juba natuke kõvemini rääkida sain, siis Johanan ütles hõisates: "Emme oskab juba natuke rääkida!" :):)

Ei tea, jah, kust see mahamurdmine - valus kurk, nohu, hääl ära ja kerge peavalu ka.
Tänase seisuga on olukorda juba parem.

Tüdrukud on terved - fui-fui-fui üle vasaku õla :)