Lehevaatamisi kokku

laupäev, 4. august 2018

Cantervillas ja Otepää seikluspargis

Peaksin praegu Valgas olema, aga istun kodus.
Oleks võinud sel nädalavahetusel ka Augustibluusil olla/minna, aga polnud/pole mingit tuju.
Tuju on lihtsalt niivõrd kehv, et ma kohe ei teagi...

Mingi jõhker enesehaletsuse aeg on kätte jõudnud. Süüa ei taha, magada ei saa. Ärkan hommikuti juba 6-7 ajal! Mina, ja ronin juba 6-7 ajal voodist välja?! Siis ma lihtsalt istun, vaatan seda pooleldi laotud elutoa seina, mõtlen, et peaks millalgi ise edasi laduma ja hakkan seejärel ulguma.
Lihtsalt niisama ulungi.
Mis selle ulgumise konkreetne põhjus on, sellest ei saagi aru!
Aga noh, kui inimene nutta tahab, siis tuleb tal nutta lasta - küll millalgi ikka üle läheb ;)

Vähemalt sai nädala sees Cantervillas ära käidud. Ja järgmisel päeval ekspromt Otepää seikluspargis ka. Oli tore ja lõbus.

Cantervillasse jäime ööbima ka, sest ei viitsinud samal päeval kohe tagasi sõitma hakata. Sõitsime koos pausidega sinna ca 4 tundi ja Johanna oli see, kes peale kolmandat tundi hädakisa tegema hakkas - küll tal on süda paha ja kõht valutab jne. Janeli andis sõidu lõpus teada, et temal on ka vastik olla. See tähendab ainult seda, et nendega küll sellest Bulgaaria reisist midagi välja ei tule. Ilmselt jäävad koju ja kui ma kedagi reisiselliks kaasa ei leia, siis minu auto lähebki ainult minuga.  Paljudel on puhkused juba läbi ja ei saa enam nii pikaks ajaks vabaks. Päev või paar mängiks küll välja, aga kaks nädalat on juba liig :)
Emps-paps pakivad auto täis, ma sõidan uhkes üksilduses.
Kui keegi tahab kaasa tulla, siis võib karjuda! :)

Siis ei leia ma oma passi üles ja lisaks ka auto reg.tunnistust! Ei tea, kuhu need pistnud olen ja ei oska hetkel kusagilt otsida ka. Ja ei viitsigi otsida.
ID-kaart on olemas ja autole tellisin juba uue tunnistuse ära. Kuna me läbime ainult EU riike, siis peaks ID-kaardist piisama küll.
Kui mingil põhjusel ei piisa ja keegi hakkab kiusama, siis teen haleda näo pähe ja vajutan silmanurgast pisarad välja! See tuleb hetkel välja küll :):)

Ühesõnaga Cantervilla.

Paremal öömaja, vasakul mängumaa







Oli lihtsalt ilus pilv

Hüppavad sillalt vette





"Emme, ära sina tule - ma lähen üksinda!"




Aku sai tühjaks :D





Cantervilla on nüüd juba ainult meie päralt


Ilus ja rahulik õhtu

Johanna magamisstiil :D

Meie läksime sinna teisipäeval ja rahvast oli talutavalt - kusagil ei olnud pikki järjekordi ja lapsed said lustida täpselt nii palju, kui soovisid. Isegi rohkem, sest tegelikult suleti mängumaa kell 19:00, aga kuna ööbisime seal samas kõrval, siis lapsed möllasid seal basseinides ja liumägedel veel ka kell 21 - võtsid, mis võtta andis. Ilm oli väga, väga ilus. Kobisime 23 ajal tuppa ära ja siis oli veel 23 kraadi sooja ja täielik tuulevaikus. No ideaalsemat ilma  ei olekski saanud soovida.

Eks seal natuke kipitsemist-kõpitsemist vaja oleks (nt: vesiratta vändad olid näiteks selliste loksudega, et sõitsid ainult tahtejõuga. Päästevestidel olid lukud katki ja lukku tõmmata neid tegelikult ei saanudki jne), aga üldjuhul olid lapsed rahul ja ilmselt lähme sinna ka järgmisel aastal.

Meid oli kokku 12 ja läks täpselt nii, et igas toas oli 3 inimest ning ühe toa eest tuli välja käia 115 euri (tuba, mängumaa, hommikusöök). Minu arust täitsa mõistlik hind, kui võtta veel arvesse, et meil õnnestus järve ääres kogu see väike sillake ka enda kätte saada, kus saime siis grillida-chillida.
Janeli ja Johanna magasid minuga ühes toas, Johanna minu kaisus. Kuna voodi oli kõrge ja ma teadsin, et Johanna öösel rullima hakkab, siis ehitasin tema äärele hullu barrikaadi ette - tooli ja üleliigsed tekid-padjad. Öö jooksul tirisin teda vist 3-4 korda voodisse tagasi. No ei tea mina, miks ta sedasi rullida armastab!

Hommikul oli kohe suur päike väljas ja lapsed käisid tegid veel hommikusuplust. Soe oli küll, aga mina küll vette poleks saanud. Prrrrr :)


Printsessad 

Hommikune ujumine

Kui me juba Lõuna-Eestis olime, siis võtsime oma plaanidesse ka Otepää seikluspargi. Mina pole varem kusagil ronimas käinud (vähemalt mulle ei meenu), seega mulle see mõte meeldis.
Mõeldud tehtud!
Johannale maksis pilet 5 €, minul kõigi seitsme raja läbimine 22 € ja Janelil kolme raja läbimine 10 € Janeli ronis tegelikult ka neljanda raja läbi, viiendale enam minna ei julgenud. No viies oli juba raske ka ;) 
Kõige keerulisem oli seitsmes rada ehk Kannatuste rada. No see oli tõesti üks raske ettevõtmine. Kui oleks kohe alguses selle raja võtnud, siis oleks ilmselt lihtsamalt läbinud, aga sinna sai mindud siis, kui viis eelnevat rada olid juba tehtud ja käed olid juba üsna läbi. Kannatuste rada ainult käte tugevusel seisnebki. Algas see sellega, et tuli ca 5-6-7 meetrit köiest üles ronida. Paljud ei saagi just seetõttu seda rada läbida, sest nad ei suuda ennast köiest üles vedada. Siis oli seal veel ainult kahe trossi peal edasi liikumist - põhimõtteliselt istusid trossil ja püüdsid kuidagi teosammul ikkagi edasi liikuda. Köielt köiele liikumist - kui köiel hoogu sees ei ole, siis minu lühikesed käed ei ulatunud järgneva köieni ja nende köite juures rippusin ikka väga kaua. Seal tuli korra isegi mõte alla anda, aga õnneks suutsin ikka hakkama saada ;)
Käte abil redelilt edasi liikumist - kuna vahed olid liiga suured, siis see oli samuti minu lühikeste käte jaoks ikka päris raske. Oleks väiksemad vahed olnud, oleks jälle liiga lihtne olnud :)
Siis oli veel erinevad laudadel-nööril astumisi ja tünnil veeretamist. Ühesõnaga tõsine Kannatuste rada. Kuna sooja oli ka 30 + ja seal kõrgel taevas vett kaasas polnud, siis kurk kuivas nii hullult, et oli lausa valus! Küll oli hea, kui lõpuks alla sai ja kui juua ka veel jagus. Ma ei oskagi öelda, mis selle Kannatuste raja kõrgus olla võis, arvan et mingi 8-10 meetrit. Kohati tundus ikka päris kõrge.

Janelile meeldis kõige rohkem kuuenda raja pikad laskumised (300 m ja 350 m). Need pidime talle eraldi juurde ostma ja kaks ringi maksid 6 €.
Karolin kardab kõrgust, tema oli niisiis pealtvaataja ja Johannale meeldis kõik, mis rada talle pakkus :)




See oli raske kuna vahed olid minu kätele liiga pikad

Kahe trossi peal


Mõnus pesa :)

Kriss saabus, Virge läheb :)


Janeli valmistub

Ja sinna ta läks :)




Pühajärves jahutamas

Peale neid ronimisi, oli jaks täitsa otsas ja keha totaalselt üle kuumenenud. Käisime end Pühajärves jahutamas, sõime kõhud täis ja võtsime suuna kodu poole.
Kes arvab, et ma viitsisin sõita, siis see eksib! :)
Aga KUI hea tunne oli tagasi koju jõuda! Käisin pesus ära ja keerasin end lihtsalt diivanile telekat vaatama. Ma ei vaata tegelikult üldse telekat (kui siis sporti, eksole!), aga ETV pealt näidati seriaali "Katariina" - see mulle meeldis. Neljapäeval oli viimane osa ja kohe täitsa kahju, et ära lõppes.

Et siis sellised lood nende Cantervillade ja seiklusparkidega.
Täna lubas hullult vihma, aga taevas sirab ilus päike! See tähendab seda, et saan õue mina ja oma viimase (aga kõige suurema!) raamaturiiuli nokitsemisega alustada.
Laste isa lõikas lauajupid õigetesse mõõtudesse, mul on nüüd teravad ääred vaja ära lihvida, seejärel lauad üle peitsida ning lõpetuseks need kokku kruvida.
Ja saabki kõik oma raamatud riiulitesse!!! :P :)

Tänane ulgumine on ulutud, homme jälle :) 
Annan teada, kui enam ei ulu :D

4 kommentaari:

  1. Ei lõppenud, esmaspäeval algab teine hooaega nüüd tema valitsusajaga ��

    VastaKustuta
  2. :P :P See on küll nüüd tore uudis :)

    VastaKustuta
  3. Tahtsin just sama kurjutada, et uus hooaeg hakkab. :D ma vaatasin paari päevaga kõik osad salvestusest ära ja tahaks veel.

    VastaKustuta
  4. Bulgaaria ja laste osas ma veel mõtleks - nad on pikkadel sõitudel ALATI märksa tublimad kui kodumaistel :) Kindlasti tee autole roheline kaart. Ja mis ELi puutub, siis me oma eelmise aasta Bulgaaria tripil sõitsime läbi Serbia - alustasime täitsa Türgi piiri äärsest Musta mere rannikust (ja, tõttöelda, meeldis see osa Bulgaariast kõigile kõige rohkem - ikka kordades ehedam kui Kuldsed liivad ja Päikeserannik).

    VastaKustuta