Müsteerium on lahendatud! ;)

Siblisin täna talu juures. Mõtlesin, et võtan aja korra maha ja lähen imetlen natuke jänesepoegi.
Korjasin ristikut-naati, lõikasin mõned õunapuu vesivõsud ja seadsin sammud jänkside poole.
Kuna meil on nüüd mampsi aed ja papsi aed, siis katsin kõige pealt papsi toidulaua ja läksin siis mampsi  juurde.

Panin toidu maha, istusin ämbrile, võtsin telefoni välja, et hakkan kohe-kohe karvapallidest pilte klõpsima. Istun ja istun ja istun ja istun ja istun ja ikka veel istun, aga ühtegi jänesepoega välja ei tule. Lõpuks tõusin püsti ja vaatasin puuri all. Seal ei olnud mitte ühtegi poega!
Vaatasin puuri - seal ka mitte!
Peale seda olin juba paanikas ja küsisin jäneseemalt, et kus ta lapsed on!?
Raputasin pead, punnitasin silmi ja vaatasin kõik kohad uuesti üle.
No ei ole!
Täielik müstika!
Aia ääred olid kõik kinni, ükski loom sisse ega välja ei saa. Ühtegi auku ka kusagil polnud!
Hellou! Kus pojad on!?
Kangutasin isegi puuri üles (kuradima raske oli!), et vaadata, kas seal all on mingid käigud - ei olnud!

Käisin läbi kõik aias olevad pehmemad, aga kinni aetud, augud. Ise mõtlesin see juures, et mis ma, napakas, nendest aukudest otsin ega jäneseema neid ju maha matnud!?
Natuke kaevasin ka seda suurt auku, mille jäneseseema varakevadel kaevas. Päris mitu nädalat kaevas seda auku, aga ühel päeval oli auk äkki mulda täis aetud. Mina mõtlesin, et Janeli pani kinni, sest kartis, et jänes end aiast välja kaevab, aga ei - tema ei pannud.
Kehitasin õlgu, mõtlesin, et nojah ja  nii see auk jäi.
Nüüd, täna, hakkasin seda auku siis lahti kaevama. Poolenisti kaevasin lahti, aga lõin siis käega, sest mõtlesin, et seal nad küll olla ei saa!
Kerge pisar oli juba silmanurgas. Läksin aiamaale, noppisin lohutuseks paar maasikat ja läksin jänese juurde tagasi, et uuesti üle vaadata, sest see oli ju täielik müsteerium.
Mõtlesin isegi juba seda, et keegi on nad ära varastanud!
Aiale lähenedes ei olnud vaja otsima hakata - juba jooksid paar karvapalli seal ringi. Ja tuli aina juurde. Sealt samast suurest august!Nende mamps kaevas lõpuni selle, mille mina pooleli jätsin!

Nüüd on müsteerium lahendatud ja teame, miks me mõlemal korral nii suured pojad leidnud oleme! Jänes on pojad sinna urgu poeginud ja neid seal hoidnud/kasvatanud nii kaua, kui nad juba parajalt suured on.
Müstika on muidugi see, et kuidas ta need pojad kõik sinna alla auku ajab ja kuidas nad seal õhku saavad, kui auk täitsa kinni on aetud?
Ja kuidas jänesemamps seda mulda nii palju kaevata viitsib?! :D
Sellest ei saa ka aru, miks pojad keset päeva maa all on? Kaitseks?
Vot, õpin siin jäneste hingeelu tundma ;)

Olen juba päris targaks saanud. Eelmiste poegade ajal sain selgeks selle, kuidas ema poegadele ohuolukorda edastab. Nimelt on ta paigal nagu kivikuju, aga peksab tagumise käpaga hästi tugevalt vastu maad ja pojad jooksevadki oma urgu peitu.

Mamma valvab

Kes nosib kuivatatud sepikut, kes nosib piima

Paps lösutab üksinda kõrval aias

Kurikuulus urg

Olgugi, et me anname need pojad nagunii ära, oli kurb tunne, kui ma neid ei leidnud. Tuju läks kohe rõõmsamaks, kui pojad taas "koju olid jõudnud". 

Niitsin oma muru aiamaa juurest ära, noppisin mõned maasikad ja tulin koju tulema.

Eilsest algas jalgpalli MM ja mina istun nüüd rohkem telku ees. Enne, kui tänane maiuspala hakkab (Portugal-Hispaania), käin lastega kohalikul jaanitulel ära. 

Sel korral algavad need pidustused eriti varakult ;)

Polegi päris kuivanud, natuke ikka kasvab ;)

Hakkavad vaikselt tulema ;)

Niiiiiiiiiiiiiiiiiiii HEA!

Kõik vajalikud talutööd on praeguseks ajaks tehtud ja sel nädalavahetusel rohkem töökindaid kätte ei pane. Nii ma vähemalt üritan ;)
Nädalavahetus on juba paikka pandud, nii et mine tea - äkki isegi õnnestub :)