Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 3. juuni 2018

Mai - ilus soe võrratu suvine toimekas kuu!

Sellist maikuud ei mäleta ilmselt keegi, sest see on ju täieliku suve eest olnud! :)
Kogu maikuu jooksul tuli vihma täpselt nii palju, et peenramaal sai korra esimene kiht märjaks. Kõik muud päevad on olnud päike, päike ja veel kord päike. Mina ei nurise :)
Isegi mu tiik on kokku kuivanud. Tavaliselt juhtub see kusagil juuli keskel, aga nüüd on alles juuni algus ja veega kipub tuugaks minema.

Kui on sellised päiksepaistelised ilmad, siis on ju ilmselge, et minu kontoritööst ei tule midagi välja, sest on vaja talu juures toimetada. Tulen sealt tavaliselt õhtul 21-22 ajal ja olen läbi nagu Läti raha, ega ma siis enam ju mingit arvutit lahti tegema hakka!
Selle maikuuga on loomulikult nii palju igasugu kontoritööd kogunenud, et nende puremine tekitab kerget stressi (pikk ohe). Aga noh - küll ma need tööd ära puren, alati olen ju purenud ;)

Hakkame oma tegemistest siis ülevaadet andma. Liigume värskemast vanema suunas.

Johannal oli kolmapäeval sünnipäev, aga kuna samal päeval oli lasteaias lõpupidu, siis lükkasime peopidamise laupäevale. Eile oli niisiis tema väike pidu Abbil. Nii kaua, kui päike paistis oli kõik vinksis-vonksis, aga kui see kollane kera puude taha peitu läks, oli miljon sääske väljas, kes kõik laste värsket verd tahtsid imeda. Ega siis polnud muud, kui kotid kokku ja koju tulema.



Mullipiiga

Rõõmu, kui palju



Kingitused

Emme kingitus :)

Alati, kui kellegi sünnipäev lähenema hakkab, siis tekib nii endal, kui ka külalistel küsimus - mida kinkida?

Ma olen täielikult igasuguse plassmassi ja nö hooaja mänguasjade vastu. Ise ma neid ei osta ja üldjuhul ütlen teistele ka, et neid asju mitte tuua. Plassmass vallutab nagunii maailma ja mänguasju on lastel nii palju, et neid pole kuhugi panna ja mis kõige hullem - nad ei mängi nendega.
Päev enne Johanna sünnipäeva kõndisin ehetepoest möödas ja mõtlesin, et sel aastal kingin midagi teistsugust - hõbeketi ja väikese risti. Kaks käbi ka :) :)
Laps oli rõõmus ja kett on endiselt kaelas :)

Külalised tõid ka täpselt sobivaid kingitusi - käelist tegevust, raamatuid, ürituste pileteid ja nipet-näpet veel. 

Tegin ka just paar päeva tagasi nii loodusele, endale, kui lastele kingituse. Viisin parasjagu kogumiskonteinerisse paberit, kui märkasin, et konteineris vaatab vastu Jaan Krossi raamat. Lükkasin konteinerilt kaane pealt ära ja võtsin raamatu välja. Seejärel noppisin veel ühe ja veel ja veel. Raamatuid paistis veel, aga ma ei ulatanud neid enam võtma. Ega siis muud, kui ronisin konteinerisse sisse ja hakkasin seal sorteerima :)
Tõin päris korraliku aarde välja, suurem osa oli lasteraamatuid:

Päästetud raamatud

Kunstikool on selleks aastaks ühele poole saanud ja Karolin-Janeli on oma keraamika asjad koju toonud. Varsti on vaja eraldi riiuleid tegema hakata, sest kunsti pole enam kuhugi panna:

Keraamikat

26.mail toimus Läänemaa tantsupidu, kus ka Janeli tantsijana platsis oli. Meie Johannaga pealtvaatajatena. Ilm oli taas suppppper ilus. Kui meil oli oma õhukeste kleitidega palav, siis ei taha mõelda, mis tantsijatel nende vammustega olla võis! 
Tunne oli ülev ja ilus:

Rongkäik

Meie tantsijad

Pidu algab

Vasakul on minu tantsuline 

Nüüd on minu kord!


Ilm oli tõeliselt ilus ja peale pidu käisime poes, ostsime ohtralt juua ja jätskit. Istusime poeparklas kiviäärele ja lihtsalt sõime. Stiilinäiteid jätsi söömisest:




Minu gümnaasiumi klassijuhataja Luigel sai aprillis taas üks aastaring täis. Sel aastal otsustasime kambaga natuke hiljem kokku saada, kui muidu. Aprillis ei klappinud ilmselt ajad ja jahe oli ka. Maikuu lõpp oli täpselt paras aeg. Saime Terje imelises aias istuda ja maailma asju arutada. Nüüd oleme siis koos käinud 18 aastat ja lapsi suutsime me kamba peale kokku lugeda 25. Tsiteerides klassikuid, siis pole paha!


Mõnusat meeleolu jagus täpselt nii kauaks, kui päike läinud oli ja sääsed taas elusast peast nahka hakkasid pistma. Siis polnudki pikka pidu, kui lapsed autosse ja kodu poole minekut ;)
Sääskedega on, jah, sel aastal ikka eriti hullud lood! Varasemalt on ka sääsed nahka tahtnud pista, aga see aasta on eriti näljased sääsed ja neid on vähemalt 87352748372473287589475893478917328 9578937589728957328758932 tükki!
Meie jänestel oli ka sääskedega nii karmid lood, et nad olid omal juba praktiliselt kõrvad peast ära kraapinud. Kõrvad olid konkreetselt verised! Minu süda seda enam välja ei kannatanud ja läksin kangapoodi ning ostsin kardina, mille siis jänese aiale peale panin. Esimesel korral ostsin kardinat liiga vähe, sest seda jagus ainult poolele aiale. Kimasin poodi tagasi nagu oleks elu ja surma küsimus. Kui oma järgmise laariga kangapoest väljuma hakkasin, siis ütlesin müüjale, et nüüd peaks küll jänesed rõõmsaks saama. Müüa vaatas otsa ja küsis, et kas see kardin läheb jänestele w?! :)
Jep, need kardinad, mis maksid kokku 106 eurot (!!), läksid jäneseaiale! :)
Ei ole rikkur, aga mis ma muud teha oleks saanud? Sääsevõrku polnud, muu kangas ei sobinud ja jäneseid surema ka ei saanud jätta.

Nüüd nad siis mõnulevad oma valge loori all:

Sääsevaba tsoon ;)

Kõik need sääsed tahaksid tegelikult jäneseid pureda

Jaanilõke ootan jaanipäeva

Praeguseks on sääski küll vähemaks jäänud, aga vilus ei kannata eriti õues olla.

Hea meel on mul selle üle, et maasikad sain sel aastal eriti vara korda. Juba mai alguses olid nii harvendatud, kui ka rohitud. Peenramaa on ka ammu valmis, kartulgi juba üleval ja rohelist sibulat saab ka juba näksimas käia.
Tomatitega läks sel aastal nii, et ostisme taimed turult (0,80-1 €/per taim) ja ei jäänud seda viimast aega ootama. Kuna ma taimi ise ette kasvatada ei viitsi, siis olen alati teistelt jääke saanud ja seega ka hilja istutanud. Sel aastal otsustasime aga varem tomateid saada ;)  
Nüüd pole kaks-kolm päeva kasvuhoonesse saanud ja ei oska öelda, kas mõnel tomatil juba punnid ka küljes on või mitte. Õitsevad muidugi ammu. Täna peab kindlasti kastma ja vaheoksi näpistama minema - eks siis paistab, kas on mõni tomatikenekeseke küljes.


Kartul kasvab ;)

Väike printsess on sündinud:

Uus väike inimene, 2-päevane

Uni

Pisike krimpsus jalake

Stardikas ;)

Meie pesakonda sündis mai keskpaigas uus väike inimene - pisike printsess. Nüüd on meil kokku kuus printsessi ja kaks printsi :)
Nüüd on mul 1-2 kuud aega, et end õmblusmasina taha ajada ja taas üks tekk valmis õmmelda. Stardikingitusena sobis esialgu väike mähkmetort :)
Uued pisikesed inimesed on niiiiiiiiii nummid, aga endale küll enam sellist kohustust ei tahaks. Viimased 2-3 aastat olen tegelikult oma pead vaevanud, kas tuleb üks veel või mitte. Nüüd olen leppinud/otsustanud, et pigem mitte. Mul on kolm tervet last ja tüdrukud on täpselt sellises vanuses, et nüüd on aega ka enda jaoks. Olen juba 13 aastat kanaema olnud ja viimane aeg veidi ringi ka vaadata - raamatuid lugeda, üritustel käia ja mida-iganes-teha ;)
Kuna mul poega ei ole, siis panustan väimeeste peale :):)

Juba praegu on mul rohkem aega olnud tegeleda nende pisiasjadega, mis muidu tegelikult aega ei võta, aga mis jäävad igasuguste teiste toimetuste tõttu tegemata. A la korjata erinevaid looduslikke teesorte, pildistada lilli, tinistada kitarri, lugeda raamatuid ka suvel (!), sorteerida pahna, mida ma aastate jooksul kogunud olen :)

Nurmenukumeri

Kullerkuppe pole miljon aastat näinud, aga siin need on!

Valge klaar, jalakas ja kastan

Enne suure rohelise saabumist jõudsime Johannaga ka kasetohutamas käia. Käisime minu vanas heas (uues) kohas, mille ma eelmisel aastal leidsin. Kui me tohutamas käisime, siis oli maa tegelikult veel täitsa märg. Tegin ise valearvestuse ja läksime mõlemad tossudes. Oja oli aga nii kõrge, et sellest kohast, kus eelmisel aastal üle sai, sel aastal ei saanud. Et Johanna oma jalgasid märjaks ei pea tegema, siis võtsin ta kukile ja kõndisime mööda kallas seni, kuni jõudsime nn oksapuuni. Sealt ronisime üle ja teisel pool kallast oli maa piisavalt kõrge, et lapsel jäid jalad kuivaks. Minul said jalanõud kohe märjaks, sest maa oli pehme ja märg.
Ilm oli sel päeval suurepärane ja meie igatahes nautisime oma tohutamist :)

Roni-üle-jõe-puu

Piknik

Ainult nopi

Kui olime oma tohu kokku kogunud, pikniku ära pidanud ja juba kodu poole startisime, siis lasin Johannal ise puu pealt üle jõe ronida. Siit saab näha tema stiilinäidet
Metsa tulles ja jõge ületades,  olin tal põhimõtteliselt kõrval ning hoidsin käega kinni. Kui ta oleks kohe alguses vette kukkunud, siis oleks see kojusõitu tähendanud. Hiljem, kui olime nagunii juba koju minemas, siis ei olnud vahet, kas ta saab märjaks või mitte - sups autosse sooja ja koju. Jõel voolu polnud ja vesi oli suhteliselt madal ka, nii et ronigu :)

Kirjutan siis juba selle ka ära, et jaanipäeva paiku oli plaan koos sõbra perega Auschwitzi koonduslaagrisse minna, aga see jääb siiski ära, sest 21.juunil on mul kooli lõpetamine (ajee!) ja 29.juunil volikogu istung. Aega jääb natuke väheks ja seega tuleb sõit ära jätta. Samas ei viitsiks sellisesse kohta tegelikult lastega minna ka, sest see pole päris nende jaoks. Ilmselt ei elaks nad seda autosõitu samuti üle :) 
Mina aga tahaks ikkagi sinna minna ja panin plaani, et võiks proovida selle tripi hoopis septembris-oktoobris ette võtta. Kui leian kedagi, kes tulla viitsib, siis läheks, aga kui ei leia, no siis jääb minemata :) 

Sain oma viimase aja tegemised kirja pandud ja olen nüüd täitsa medalit väärt :)
Järgmine sissekanne tuleb ilmselt kuu aja pärast :D

Sissekanne õnnestus ka ainult tänu sellele kirjutada, et istusin kontoris ja vaatasin Kontaveiti mängu. Kahju, et kaotas. 

4 kommentaari:

  1. Ma tuleks nii hea meelega kaasa Auschwitzi, just lugesin sellel teemal raamatuid ja vaatasin filme. Soovitan väga-väga raamatut https://www.rahvaraamat.ee/p/auschwitzi-t%C3%A4toveerija/1023325/et?isbn=9789949589999

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No siis paneme kirja. Saada e-mailile oma kontaktid ja hakkame mõtlema :)

      Kustuta
  2. Lastele kingi tegemine on minu meelest niiiii raske! Hea on kui vanemad on täpselt nimekirja ette andnud, et mida on vaja. Siis valid nimekirjast asja välja ja lapsel saamisrõõm ja endal kinkimisrõõm. Sellegi poolest täiskasvanutele on hulga lihtsam. Neile kingin tavaliselt elamusi ja hea sõbra saadan see suvi nt Flyboardi katsetama (siit leidsin https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/lendamine-lennukiga-kingituseks) kui talle meeldib, proovin ise ka :D aga lastele on neid sobivaid kinkekaarte ka niiii raske leida nii et vanemad, palun, andke selgelt teada, mida laps soovib :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On jah raske lastele kinke osta. Lihtsam vastupanutee on raha ümbrikku, aga kui on liiga väike laps (nagu Johanna), siis on see minu arust ka nõme. Keeruline-keeruline :)

      Kustuta