Tutkiti Vasja! Härra otsustas hommikul mulle teada anda, et tema ei tule, sest netist vaadates tundus see jooks ikkagi liiga raske ja lisaks on Abbil trimmerdada ka vaja! :D
Ma ei osanud esialgu midagi öelda, sest mõtlesin, et ta teeb nalja, aga kui lõpuks aru sain, et tal tõsi taga on, siis mängisin natuke draamakuningannat, istusin üksi autosse ja panin minema.
Kedagi teist ka kaasa ei saanud sebida, sest kõik 1000 kohta olid välja müüdud. Ei tea, kas keegi oleks tahtnud tulla. Teist segast meil siin vist ei ole :D
Jooks toimus Sauel Saunapunktis. Koha leidmisega raskusi ei olnud - viidad olid kenasti väljas.
Kauplejad olid samuti kohal ja määrisid mulle jooksmiseks korralikud papud pähe.
Kiibitud sopa- ja metsajooksu papu.
Esialgu arvasin, et äkki teen vea, kui sissejooksmata tossud jalga panen, aga kõik oli superluks. Ei hakanud kusagilt hõõruma ja tänu nendele nagadele, seal talla all, tundus jooksmine üldse kergem. Ei libisenud ja sai tõusudest kiirelt üles. Ühesõnaga need 75 euri läksid asja ette. Nagunii on mudajookse veel ees tulemas ja orienteerumas käin ju ka ;) Õigustan siin ennast praegu :):)
See harrastussport on hakanud rahakotist nii palju raha viima, et paha hakkab! :D
Peab aasta lõpus arve kokku lööma. Ilmselt olen omale ühe aastaga juba viie aasta jõulu- ja sünnipäevakingid juba ära kinkinud :) :D
Noh, mis seal ikka - elame ainult ühe korra, eksole ;)
Läheks nüüd jooksu juurde ka...
Võistlejad lasti rajale neljas grupis, mina olin kolmandas.
Enne jooksu oli kerge hirm, et see suur veetakistus tuleb kohe alguses, sest stardikoridor oli kohe selle lähedal.
Tõmbenumber nr 1
Õnneks päris kohe ikka ei tulnud - enne sai naha natukene ikka soojaks joosta. Kui esimene grupp veetakistuseni jõudis, siis sai 100% selgeks, et kuiva riidega selles võistluses küll ei pääse - see vesi oli lihtsalt nii sügav. Osad võistlejad üritasid küll mööda äärt ronida, aga kasu polnud suurt midagi, sest keskpaigas libisesid ikka üleni vette.
Vaadates esimese grupi veetakistuse läbimist, sain aru, et oma päikseprillid ja nokamütsi võin heaga kotti ära viia - nendega ei ole sellel võistlusel midagi teha. Noh, oleks võinud nendega rajale minna, aga see oleks suure tõenäosusega seda tähendanud, et finishisse ma nendega jõudnud ei oleks.
Enne starti tuli mul kerge ärevus ikka sisse - pulss oli 110.
Võistluse ajal oli keskmine pulss 174, maksimumnäiduks sai 184.
Jooks oli mudane ja märg, aga see eest väga põnev ja kihvt.
Mitte kordagi ei tulnud pähe mõtet, et katkestaks või jama oleks.
Enne starti öeldi, et tegemist on kõigi aegade raskeima rajaga. Kui esimesi viit kilomeetrit jooksin, siis mõtlesin küll endamisi, et mis raskest rajast siin räägitakse - Narva Vägilase jooks oli palju raskem! Raskeks läks jooks alles lõpu poole, kus tuli korralikult muda, oksalised-kännulised teed, ronimised ja jões sumpamised.
Ühes kohas oli päris hea mudaauk. Minu ees jooksjad jäid seisma ja küsisid, et kuidas siit üle peaks minema!?Ma läksin neist ette, ütlesin, et ma kohe näitan ja hüppasin tagumikuni mutta :D
Möödusin ma selle lükkega korraga kuuest kaaskannatajast.
Jõgede takistustel tekkisid ka tavaliselt mingid haneread, kus siis üksteise selja taga takistust ületati. Ühel korral oli jõge vaja ületada. Kõik ronisid mööda kive. Ma sumpasin otse jões ja sain neist mööda. Üks ütles veel, et ei ole viisakas mööda trügida!
Ma vastasin talle selle, et me oleme võistlusel, mitte poe järjekorras :)
Kui on võimalik mööda minna, siis tuleb minna, olgugi, et omal sel ajal keerulisem/raskem on.
Sama seis oli ühe jõe ületamisel, kus terve hanerida tahtis mööda palki jõge ületada. Mina seal järjekorras oodata ei viitsinud ja sumasin taas mööda vett. Nagunii olin ju juba märg, mis see siis ära ei ole. Eks jõgi oli veits jahe, aga see tundus ainult korraks nii.
Kõige suurem hanerivi tekkiv sinna tekistuse juurde, kus üle müüri tuli ronida. Rahvast oli sinna lihtsalt nii palju kogunenud ja ei jagunud köisi- laudasid, mille kaudu üle saaks. Seal tehti teineteisele pätti. Ma läksin ja palusin ka pätti ja tänu sellele sai küll oma 30-40 kohta võidetud.
Narva Vägilase jooksus olin nii palju õppinud, et võtsin peenikese kõhukotiga väikse veepudeli rajale kaasa. Mäletan, et Vägilase jooksul hakkas juba 3-4 kilomeetri peal kurk hullult kuivama. Sel korral oli samamoodi. Viis pluss, et jook kaasas oli, sest joogipunkt oli alles 8 km peal!
Vähemalt seal joogipunktis karjuti, et 2 km on lõpuni. Selles mõttes oli hea, et karjuti, siis oli teada, et enam pole paju jäänud ja võib torust nii palju pigistada, kui võimalik on.
Point oli selles, et need olid vist maailma pikemad 2 km - jooksid ja jooksid, aga lõppu ei paistnudki :) :)
Lõpuks ikka saabus! Ajaks sai kirja 1.16.21
Pean ütlema, et olin tulemusega väga, väga rahul - nii aja, kui ka kohaga.
Tuhande osaleja seast oli koht 385 (eile oli see veel 374, aga vahepeal on ilmselt mingid muutused toimunud) ja naiste arvestuses olin 27. kohal.
27 pole üldse mitte paha, kui võtta arvesse, et naisi lõpetas 203 (katkestas 14).
Järgmisel aastal punnitan end naiste seas 15. hulka ;)
Või siis esimeseks! :D Muhahahhaa :):)
Pilte eriti pakkuda pole, sest kedagi pildistamas kaasas ei olnud.
Oma vigaseid jalgu, medalit, toidukotikest, tutikaid puhtaid tosse võin küll näidata:
Kus ma selle jala ära kriimustasin - ei mäleta.
Õppetund - järgmine kord olgu säärised või pikad sokid, sest sääred saavadki okste-kõrtega kõige rohkem valu.
Tegelikult on mõlemad jalad enam-vähem samasugused.
Hetkel on täpselt paras aeg kleidike selga panna ja kuhugi jalga keerutama minna :D
Kusjuures ma olen tegelikult ikkagi seda meelt, et Narva vägilase jooks oli raskem, kui Kõva Mehe Jooks. Ilmselt seetõttu, et seal oli palju mägesid....
Tartu Vägilase jooks toimub kahe nädala pärast, eks siis paistab, mida toredat seal oodata on.
Tarmo lubab sinna igatahes jooksma tulla, eks see siis paistab, kas oleme kahekesi stardis või jooksen taas üksi ;)
Kel rohkem huvi tekkis saab eelnevate aastate jooksule pilgu peale visata siit
Ja siit
See teine on päris pikk, aga näitab põhimõtteliselt kogu raja takistused ära :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar