Jüriööjooksust vibutamiseni

Jooksjad on ootel

Pühapäeval toimus meil traditsiooniline Jüriööjooks ja olime tüdrukutega stardis nagu naksti.
Ilm oli ka üsna ilus ja seega oli täitsa mõnus seda viite kilomeetrit kulgeda.
Mina panin omale eesmärgiks selle, et püüan terve tee kenasti joosta - ei mingit kõndmist! Õnnestus ja seega eesmärk täidetud.

Nii Janeli, kui ka Karolin said oma vanusegrupist kolmanda koha.
Janeli võistles sel korral endast vanematega ja seepärast sai möödunud aasta esimene koht kolmanda koha vastu vahetatud. Õnnelik oli ta ikkagi - medal on medal.

Janelile kolmas koht

Karolinile kolmas koht

Kuidas Karolin medali sai, see on kerge ime moodi. Tema meil eriline sporditüdruk ei ole ja ta ütles ise ka, et pool maad läbis ta kõndides. Ilmselt pole selles vanusegrupis eriti jooksjaid ja seepärast preemiaks ka medal.
No näed, alati tasub ikka osa võtta, mine tea, kuidas läheb.

No ja miks mina medalit ei saanud!? See jääb küll arusaamatuks! :D :D
Ok, ok, minu vanusegrupis käib suuremat sorti andmine ja sinna esikolmikusse ei mahuks ma ilmselt ka siis mitte, kui kolm korda nädalas jooksmas käiksin. Meil on omal külas juba nii mitu kõva jooksjat ees + veel mujalt tulijad juurde.
Tuleb seda veteranide 70 + klassi oodata - äkki siis :D

Ühesõnaga Jüriööjooks sai sel korral jälle joostud. Peale seda tulime koju ja hakkasime oma lihavõttemune värvima.
Kergelt hilja või nii, aga mis sa teed, kui õigel ajal pihta ei saa. Samas kauss koos sibulakoorte ja munadega ootasid üsna mitu päeva.
Kusjuures Janeli-Karolin ei tundnud selle värvimise vastu mingit huvi - suured preilid juba!
Johanna keeras küll suure huviga seda niiti sinna muna ümber. Niidi keerutamisest ühtegi head pilti pakkuda pole, aga kehva ajab ka asja ära:

 Värvisime koguni kaheksa muna :D

Janeli vastvalminud tibu ja meie munad

Need lihavõtted läksid ühesõnaga jooksuga mööda. 

Ei jõudnud lastele nänni ka peita, et nad siis mööda vihjeid neid otsida saaks. 

Noh, nii nagu igal aastal on olnud. Nänn on iseenesest ostetud. Õigel päeval sadas ju korralik lumevaip maha ja kuhu sa siis neid peidad, eksole!? Selles mõttes ma alla ei anna - lähima kahe nädala jooksul saab see otsimine tehtud ;)

Muidu oleme ikka śokolaadist mune peitnud, aga nende munade sees on nii mõttetu staff ja sel aastal nende peale küll raha ei raisanud. 

Eile käisime Läänemaa Sõprade Liiga raames vibu laskmas. 

Vahepeal on olnud siis mälumäng, kus saime tubli 5.koha ja foto-orienteerumine, kus jagasime 14-16 kohta. No ei leidnud kahte pilti üles! Ei leidnud! Usun, et nii mõnigi mässas just nendesamade piltidega.

Kes ei tea, mis asi on foto-orienteerumine, siis neile nii palju, et sulle antakse posu pilte ja pead need linna peal üles leidma. Üldjuhul on need kusagil ühes ja samas piirkonnas. Päris nii ei ole, et terve Haapsalu linna peal - sedasi võid end lolliks otsida ;)

Kui oled koha leidnud, siis pead seal ees kerge selfi tegema. Noh, tõestamaks, et ikka leidsid sama koha üles ;)

Ühesõnaga mõnus ajaveetmine. 

Kes Haapsalus foto-orienteerumisega tegeleda tahavad, need saavad iga kuu kolmandal kolmapäeval orienteerumas käia :)

Nii, nüüd siis vibulaskmise juurde. 

Meist ei olnud varem mitte keegi vibu lähedalt näinud, veel vähem käes hoidnud! Seetõttu olime me tublid ja käisime neljapäeval väiksel harjutusringil. Kusjuures minul läks harjutamise päeval tükk maad paremini, kui eilsetel võitlustel! Nähhh, ma ütlen!

Võistlus ise toimus sellisel viisil, et igaühel on kolm noolt. Lasksime loomi, kes olid nii 15-20 meetri kaugusel. Eesmärgiks oli kohe esimese noolega loomale pihta saada, sest siis saab kõige rohkem punkte. Teise noolega saab tibake vähem, kolmandaga veel vähem. Ja kui pihta ei saa, siis saad ilusa ümmarguse nulli. Ma saingi kaks korda selle ümmarguse asja. Nähh veel kord! :D

Vibutamine oli tegelikult äge. Kui pole varem kokku puutunud, siis ei oska sellise ala peale üldse mõeldagi. Meil, Läänemaal, saab vibutada Kullamaal. Ühe täiskasvanud eest tuleb välja käia 20 € ja lasta võib kasvõi terve päev. Vahepeal, kui kõht tühjaks läheb, saab raja kõrval isegi süüa valmistada. 

Seltskond kokku ja vibutama! 

Enne vibutamist olime üldtabelis 7-8 kohal. Täpselt ei mäletagi. Eks siis paistab, kui kaugele me selle vibuga maandume ;)

Järgmised alad Läänemaa Sõprade Liigas on discgolf, tennis ja aerusurf/kanuu. Peale neid alasid tuleb väike suvepuhkus ja liiga jätkub taas 5.septembril  Segwayga (ma endiselt ei tea, mis asi see on!).

Suur päike on väljas, tuleb kiirelt Abbil käia ja kasvuhoonel see rõve sinine kile maha tõmmata, et uus, heledam, peale panna. Üks päev käisin noaga juba ümber kasvuhoone ära, et töö kindlasti tehtud saaks. Muidu oleks vaadanud, et äkki kärab ikka see aasta ka veel. Mitu aastat juba nii läinud! :D Sel aastal enam ei lähe, sest see sinine kile ei käranud enam kuhugi. Uut kasvuhoonet ei raatsi ka praegu osta, sest remont neelab nagunii kõik vaba raha. Ühesõnaga anname vanale jälle uue kuue.

Peaks tegelikult kontorisse laua taha minema, aga kuidas sa sellise ilmaga nüüd siis lähed, eksole!?