Esimene praktiline kogemus on omandatud - sündinud pottsepp :D
Tööd tehti paari kaupa ja kuna grupis on ainult kaks tüdrukut, siis loogiline, et meie oleme omavahel paaris. Seda enam, et enamik mehi on pottsepa töödega juba varasemalt kokku puutunud, aga meil pole asjadest õrna aimugi.
Praktiliseks tööks oli esialgu pottsepa haamriga silikaadi poolitamine.
Mitte nii, et löön haamriga keskele ja kivi läheb pooleks vaid poolitada oli vaja pikkupidi.
Üritasin oma neli korda, aga ei saanud ikka hakkama. Tulid hoopis klombitud kivid, mitte kaks poolikut. Lõikuriga kivi pooleks teha ei olnud see eest mingi kunst :)
No ja kolmandaks ülesandeks oli kelluga segu tõstmine ja korstna ladumine.
Kui kivid suutsime kenasti paikka vedada, siis segu tegemisest ei teadnud me tuhkagi.
Ühesõnaga suurtes vannides olid kivistunud segutükid. Sinna pidi vett peale valama, et tükkidest taas vedel segu saaks.
Mina ei teadnud, et segu on võimalik jälle ja jälle kasutada. Paned vett peale ja läheb aga uuele ringile - taaskasutus.
Töökäikudest kaadrit kah:
Hakkame segu tegema
Kivid on paika laotud
Segu saab kohe-kohe valmis
rohked plätserdused
veel plätserdusi
Neli rida jõudsime ikkagi valmis :)
Meie oma see viimane
Ma olen vist imelik, aga mulle see plätserdamine meeldis/meeldib.
Oma kätega ikkagi teed midagi!
Lisaks sellele liigutad end füüsiliselt, mitte ei istu laua taga oma tagumikku laiaks. Noh, tavalised päevad näevad mul ju seda arvuti taga istumist ette - mõnikord on täitsa tooli maitse juba suus!
See füüsiline töö ongi heaks vahelduseks.
Mitte et ma seda füüsilist tööd ainult koolis teeks :):)
Sellel nädalal sai korteris kõik põrandad üles võetud ja see oli ka füüsilises mõttes ikka üks paras kangutamine. Lauad on vinks-vonks korras ja kindlasti kasutan neid ära. Eks see puhastamine võtab aega, aga mis seal ikka - materjal on vähemalt aus :)
Peaks vist iga nädal ühe remondi-jutukese kirjutama, kus nädala tööd kokku võtan. Siis on hea kätt pulsil hoida ja vaadata, kuidas asi liigub ja mis nädalaga jälle tehtud on.
Eesmärk on 1.septembriks sisse saada!
See on minu selle aasta eesmärk number üks!
Mul on eesmärk number kaks ka :):)
Nimelt oleme otsustanud sel aastal võistkonnana Haapsalu triatlonil osaleda. Meil on külas tubli rattur ja tubli jooksja. Tublit ujujat ei olnud, aga ma otsustasin selleks hakata.
Vanasti, kui veel triatlonit tegin, siis oli just ujumine minu tugevaim ala.
Nüüd hakkan uuesti tubliks ujujaks!
Kuna mängus on ikkagi meeskond, siis ei saa ma luuserdamist omale lubada, sest veaksin ju kogu meeskonda alt. Üksiküritajana leiaksin endale ilmselt sada vabandust, et trenni mitte jõuda.
A la lapsed, kodu, töö, kool, remont ja 695797483787 muud vabandust veel!
Nüüd vabadused ei aita ;)
Ostsin omale sel nädalal ujula kuukaardi ja kaks trennigi on juba tehtudki. Saab küll, kui väga tahta ;)
Ma sõidan nagunii iga nädal vähemalt kolmel päeval kooli ja sulpsan siis peale tunde korraks basseinist ka läbi. Mõnel päeval võin isegi hommikul minna, sest neljapäeviti algab kool alles kell 10. Aga olgem ausad - nii usin ma nüüd ka ei ole, et hommikul ujuma minna ;)
Võtan asja normaalsuse piires ja teen kahel esimesel nädalal 10 x 100 m (kokku siis kilomeeter). Peale seda hakkan vaikselt distantsi pikendama. Tasa ja targu, eksole ;)
Tunne on kusjuures jummmmmmmala hea. Kõigest kaks trenni ja juba hakkab kerge hasart tekkima.
Uus nädal on ukse ees ja uus kuu ka - saab näha, mis need toovad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar