Turus - rattapäev Ruissalos, roikad ja kivid

Maandusin reedel Turus.
Ma ei väsi kirjutamast sellest, kuidas mul süda alati saapasäärde vajub, kui Turku sõidan. Igal korral täielik nostalgia.
Meie maja, meie mets, meie mänguplatsid, meie kirparid, meie, meie, meie...
Mul on hea meel, et meil on olemas koht, kus Turus olles peatuda saame.
Kui ei oleks, siis nii tihti siin ilmselt käia ei saaks.

Järgmine kord on plaanis Turku tulla juuni alguses ja seda ka seetõttu, et viime Agnesega oma plikad Robini risteilyle. Laevaga ühel õhtul Rootsi ja teisel õhtul tagasi.
Agnesel oli juba piletid ostetud ja kuna Karolin-Janeli fännasid ka omal ajal Robinit ikka korralikult, siis mõtlesin, et teen ka  neile kooliaasta lõpu puhul üllatuse.
Noh, ma ei tea muidugi, kuidas nad sellele reageerivad, sest fännamisest on ikkagi 2-3 aastat juba möödas.
Tuleb vist meeldetuletuseks natuke Robini nänni osta :):)

Robin on siis põhimõtteliselt Soome Justin Bieber:

Eks see siis paistab, mis see Robini-kruiis endaga kaasa toob.
Hind oli täitsa krõbe - 180 € (mina, Karolin ja Janeli. Tarmo saab Johannaga kodus kvaliteetaega veeta).
Hind sisaldab siis kajutit ja kogu seda Robini jämmi, mis seal kahe päeva jooksul toimub. Sööke sees ei ole. Iga näo eest oleks pidanud ca 65 € maksma, mis on ikka eriti, eriti, eriti kirves ja selle jätsin küll ostmata. Eks teeme ise söögid kaasa ;)
Noh, loodame, et saame selle raha eest siis vähemalt autogrammi ja fännipildid ;)

Plaanis ongi juuni alguses nädalake Turus olla ja tüdrukutega koos vanu aegu heietada. Janeli ootab juba ammu, millal Aura jõe ääres herneid nosida saaks. Kui Turus elasime, siis käisime igal kevadel jõe ääres herneid nosimas. Kerge traditsioon või nii ;)

Mis me sellest tulevikust ikka heietame, räägime  olevikust ja lähiminevikust.

Laupäeval käisime Agnese ja Hanna-Miaga ratastega Ruissalos väiksel piknikul.
Ilm oli ilus ja täitsa mõnus oli üle pikka aja jälle ratta seljas olla.

Ma, vana rattaproff (hahahahaha), ostsin ju mõni aeg tagasi omale sünnipäevaks (mis on alles tulemas!) maanteeratta (pilti näitan sünnipäeval) ja otsustasin, et hakkan rattavõistlustel käima ja teen sellel aastal vähemalt Haapsalu triatloni kaasa.
Ühtegi trenni pole veel teha jõudnud (üllatus, üllatus!) ja ei teagi, kuidas see triatlon läbitud saab.
Eks ma pean millalgi ikka trenni tegema hakkama, muidu ei tule mu spordiaastast taas midagi välja. Kevadel sai ju jälle hiigelplaanid kirja pandud! :D :D

Ühesõnaga rattahooaeg sai mul nüüd siis Ruissalo retkega avatud. Kimasime oma 20 km maha. Pean ütlema, et vorm on vist hea, sest isegi kannikad ei valuta ;) Ei saa arugi, et oleks sõitmas käinud.

Tammed igal pool

Selline lahe tamm

Roikad,roikad, roikad

Virge roikad

Lastele ronimispuu :)

Peenike tamm

Piknikupreilid :)

Sinilill

Kogu see Ruissalo üks suur tammik ongi.
Mina fännan tammesid ja mitte vähe.
Kolasime seal mööda metsa, kui hakkasime vaatama, et see on ilus oks ja see on ilus oks ja see ka ja see ka.
Tammega on ju see lugu, et ta võib seal maas vedeleda, aga ära ei mädane.
No ok, kui juba väga kaua on vedelenud, siis mädaneb läbi ka, aga üldjuhul jääb ta ikka tugevaks.
Põhimõtteliselt oli olukord lõpuks selline, et hakkasime ilusamaid ja huvitavamaid oksi maast kokku korjama, et need hiljem auto peale saaks visata.

Ise naersime, et ma olen ikka täitsa lollakas - käin Soomest roikaid korjamas.
Ega ainult roigastest piisanud, Naantalis käisime kive ka korjamas ;)

See on geenides kinni.
Mul on ema samasugune. Ükskõik kus reisil käib, siis auto on igast looduslikku sodi täis: kivid, käbid, teokarbid, oksad - mida iganes.
Olen mina selline ja on ka tüdrukud samasugused. Geenide vastu ikka ei saa:)

Vahepeal mõtlesime, et kas tohime maast neid oksi ikka korjata või mitte.
Noh, kui seeni ja marju korjata võib, siis äkki võib ikka maaslebavaid oksi ka.
Kui ei või ja keegi kaevata tahab, siis lähen esmaspäeval õhtuse laevaga Eestisse tagasi, seega saab tollile teada anda, et üks loll tuleb oma roigaste ja kividega :D

Kirparitega läks sel korral peaaegu õnneks.
Mul oli tegelikult plaanis, et kirparitele ei roni, aga Agnes ajas hamba verele ja sai ikkagi kahelt kirparilt läbi hüpatud.
Arved jäid normaalsuse piiridesse ja olen omadega täitsa rahul.
Kirbuga noosist siis, kui tagasi kodus olen.
Kõige parem saak oli Converse ketsid, mis maksid 0,90 €!? Me ei suutnudki aru saada, et miks nii odav hind. Ok, veits mustad olid, aga ei midagi hullu. Tavaliselt küsivad nad räbaldunud ja sopaste ketside eest mingi 15-25 €, seepärast tunduski see 0,90 € nagu ulme.

Homme hakkan oma roigastega kodu poole liikuma:

Lõpetuseks Abbi sinililled, sest Abbil on praegu nii ilusasti sinine: