Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 13. märts 2016

Meie tegus laupäev!

Lastel oli täna selline tegus päev, et oodatakse juba homset - vaja korrata!

Seda ei pea vist eraldi üle mainima, et ilm oli võrratu, V-Õ-R-R-A-T-U!

Loomulikult ei kopitanud me selle kauni ilmaga toas, vaid olime Abbil.

Soojenduseks uisutasid lapsed natuke jääl.
Jep, meil on seal paks jää ja uisutamine ei ole mingi küsimus. Kes uisutas saabastega, kes pani kohe uisud alla.



Sellel ajal, kui lapsed end jää, lume ja mudaga välja elasid, müttasin mina meie korrastamata nurgas/osas ja üritasin seal mingit korda luua.

Sellel aastal tahaks kuni tiigini korda saada. Hetkel on tegemist veel oletatava tiigiga, aga kevadel (või äärmisel juhul sügisel) tuleb kopp tööd tegema

Hetkel on tiik selline 

Idee poolest peaks tiik lõppema seal, kus pildil esimene kraavike algab. Põhimõtteliselt siis kuni parempoolse sarapuu põõsani. Laius jääb samasugune nagu alguses on ehk 10-15 meetrit.
Kui see kaevatud saab, siis võib järgmisel aastal juba hokit ja iluuisutamist harjutada. 
Kevadel parvetamist ka ;) 

Kui tiik ära lõppeb, siis tuleb veel tavalist pinda, mis praegu selline on:

Märtsikuu tööpõld

Võsa ja risu peab märtsiga läinud olema, sest muidu tulevad linnud pesi ehitama ja siis on juba jama majas. 
Seega ei olnudki minul muud, kui saag ja oksakäärid kätte ning lõket tegema. 
No vahepeal pidin kerget sööki ka küpsetama, sest näljased tahtsid vahepeal süüa 



Peale söömist müttasid lapsed natuke veel niisama ringi, aga siis algas jää- ja veetrall pihta:








mudakollid

väsitav päev

Ei teagi, kas peaksin nüüd Aasta Ema tiitli kätte saama (sest lapsed saavad lapsed olla ja porist, mudast, jääst, veest rõõmu tunda) või tuleks lapsed mult ära võtta ja lastekodusse viia (sest külmetan nad jää ja veega ära).

Ah, pole see asi nii hull midagi. Kui ilm on nii suurepärane ja saab seda jäälõhkumismängu mängida, siis tuleb seda mängida. Noja kui nad jäävad haigeks, siis jäävad ega elu sellepärast seisma jää ;) 

NB! Päeva varem jooksin ise Karoliniga jääd puruks ja olin samamoodi tagumikuni märg. Päris hea oli lapsepõlve meelde tuletada. 

Kui laps olin, siis käisime igal kevadel üle oja jooksmas ja jääd lõhkumas. Ainuke vahe oli see, et mina sain kolakat, kui märgade riietega tuppa läksin. Ja juba siis lubasin endale, et kui mul lapsed sünnivad, siis viin nad kasvõi ise porilompi, mudaauku, jääle (juhul kui nad neid ise üles ei leia) ja kuhu iganes veel - sest see lihtsalt on lõbus!

Eks see paistab, mis homne päev toob.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar