8

Ühel tegelinskil täitus eile taas üks aastaring!

8 aastat tagasi lubati järjekordset jaanuaritormi.
Sõitsime seda tormi Virtsu vaatama, aga lõpetasime Tallinna Keskhaiglas, kus kell 14:18 sündis 3440 grammi kaaluv ja 51 sentimeetrit pikk väike preili, kes sai indiaani-nimeks Tõusev Päike - just sel hetkel, kui ta sündis, ilmus pilve tagant päike ;)

10 aastat veel ja ongi täiskasvanu!

Ma olen vist oma miljon korda siin kirjutanud kuidas aeg lendab.
Kirjutan veel - aeg lendab kuramuse kiiresti!

Sel korral pidasime sünnipäeva Haapsalus Batuudikeskuses.
Pean tunnistama, et olin meeldivalt üllatunud.
Kui keskus avati, siis tuli igasugu kriitikat - kuidas propeller puhub higistele lastele külma peale, kuidas värsket õhku pole ja kuidas seal sees niiske oli.
Praegu oli küll igatahes kõik tibens-tobens - soe, mingit tuut kusagil ei tõmmanud ja niiskusega oli ka kõik korras.
Kui ma muidu pean sünnipäeval lastega ikka ise mässama, siis seal vaatasin lihtsalt pealt.
Täitsa luks oli olla :)

Söögiga ei hakkanud ka üle pingutama. Ma olen aru saanud, et lastesünnipäevadel pole mõtet end segaseks vaaritada.
Tegime sellist kraami, mida on hea lihtne suhu pista ja kohe jälle jooksma minna.

seltskond :)

soovid soovitud

Sünnipäevakoogiks tahtis Janeli küpsisekooki, seega ei olnud tordi-majandamisega ka suurt küsimust. Tordil pidi ilmtingimata olema nimi Janeli, number 8 ja südamed. Andsime oma parima - issi ladus küpsised, mina näitasin oma kunstiannet :)

Kui natuke veel tortidest rääkida, siis tellisin oma 6-7 aastat neid kujudega torte ühest kindlast kohast. Nüüd enam ei telli. Ja seda seetõttu, et kvaliteet on oluliselt kehvemaks läinud. Kui varem sõid kõik neid torte hea meelega ja küsisid juurdegi, siis viimastel sünnipäevadel jäid juba esimesed torditükid taldrikutele alles. Juurdeküsimisest üldse ei räägigi. Nad ei ole lihtsalt enam head.

Paar nädalat enne sünnipäeva küsisin Janelilt, et mis ta siis sünnipäevaks saada tahab. Kõige pealt kehitas õlgu ja ütles seejärel, et ei tea. Mõni päev hiljem tuli minu juurde ja ütles: "Emme, kingi mulle üks raamat. Ei, kingi parem kaks raamatut!"
Vot selline laps siis! Ei mingit trini-träni, vaid hoopis raamatuid ;)

Ma ise arvan, et meil on juba piisavalt lasteraamatuid ja kõiki ta küll veel läbi ei ole jõudnud lugeda:

Samas, kui laps ikkagi raamatuid tahtis, siis sai neid ka kingitud. võtsime kahe asemel seitse raamatut. Lase veel Virge raamatupoodi!

Lugeda talle meeldib. Karolinile ka. Loodetavasti võtab Johannaga samuti õdedest eeskuju ja ronib juba varakult raamatute taha ;)
Kui ma õhtul tüdrukutele raamatut loen, siis ta istub tegelikult kõrvale toolile, võtab ka raamatu kätte ja hakkab kõva häälega "lugema". Siis kui talle öelda: " Tasa." (et õed ei kuule muidu mida mina loen), siis karjub mulle ise vastu: "Tasa!!" :) :)

Kingitusteks sai Janeli siis 8 raamatut, tegevusvihiku, käepaelte meisterdamise komplekti, huulepulkade valmistamise komplekti, kaks karpi meisterdamise asju, rullikeeratava tahvli koos kriitidega, kommi-śokolaadi , palju kaarte ja hunnik pappi + 15 € veel Apollo kinkekaarte :)

Koolis tegid ka kõik klassikaaslased sünnipäevaks kaardid - nii tore, et sedasi meeles peetakse!
Põhimõtteliselt sai topelt kaardid, sest peaaegu kõik klassikaaslased olid ka sünnipäeval :)

Nüüd on mõned kuud pausi, sest järgmine pidu on tulemas maikuu lõpus!

Kirjutanud pole ma kaks nädalat ja seda seetõttu, et enamik ajast oli vaja õues lumega mängida :D

Eks ma homme-ülehomme kriban lähemalt ;)