Lehevaatamisi kokku

Reede, 23. oktoober 2015

Täna Valgas, homme Jurmalas

Homme on ju plaanis kambaga Jurmalasse ujuma minna, aga kuna me ei tahtnud Johannat  nii pikalt autosõiduga kiusata (ikkagi Haapsalust Jurmalasse), siis meie tulime täna Valka ära. Teised tulevad homme Haapsalust :)

Krt, minu kavalusel ei ole piire! :)

Kohale jõudes saime kartulapudrust ja kanakastmest kõhu täis - nämm, nämm, nämm

Järgmisel suvel on plaanis sama kambaga  "väiksele" Horvaatia ringreisile minna, siis ei saa neid kavalaid nõkse enam kasutada ja Johannal tuleb need pikad sõidud ära kannatada.

Hm...Plaanid said paikka pandud enne seda suurt pagulaste teemat. Seda ka seetõttu, et ema-isa on seal juba kaks aastat järjest käinud ja ainult kiidavad. Mõtlesime õdede-vendade-sugulastega, et lähme siis järgmisel aastal kõik koos. Selline korralik suur kamp.
Nüüd on Horvaatias ka see suur pagulaste teema ja ei teagi, kas kannatab üldse minna.
Eks aeg näitab ;)

Hakkasin Horvaatia reisu jaoks juba raha ka kõrvale panema - eraldi konto ja puha. Vahepeal oli mõte, et tuleks see raha ka sinna arve alla panna, aga siis leidsin, et ei pane ikka küll ;)

Tegelikult meil on pilt selge, mis me selle arvega üldse teeme.
Arutasime Tarmoga kõik plussid ja miinused läbi ja otsustasime, et maksame seda ikkagi osade kaupa ja seda päris mitmel põhjusel.

Esimene põhjus on see, et ei taha kõiki praeguseid sääste sinna alla panna, sest korterit on ka vaja remontida. Olen lastele lubanud, et järgmisel sügisel saame uude kodusse sisse kolida ja siis saab igaüks oma toas nii palju võllata, kui ise soovib! Siis ei ole enam seda pead-jalad koos elamist;)

Teine põhjus on see, et kui me seda osade kaupa maksame, siis ei saa arugi, et mingi auk kuhugi tuleb - elu kulgeb sama rada ja ei ole mingit muret.
Kui korraga maksame, siis tuleb auk sisse. Enda säästud lähevad ja osa tuleks veel laenude näol juurde.

Kolmas põhjus on seotud sellesama "arve" saatajaga. Saatsin eile sellele advokaadile kirja ja palusin "arve" kohta nö selgitust saada, millest see arve siis koosneb. Vastuseks sain põhimõtteliselt teravas toonis kirjakese, kus selgitati, et tegemist ei ole arvega vaid kohtu poolt tehtud otsusega, mis lihtsalt kohustab seda maksma! Lisas kirja lõppu veel eraldi reana, et maksku me arve ära, muidu läheb asi ulosotto (kohtutäiturile). Üllatus-üllatus!
Noh, kui tahab anda - andku! :)
Eks me anname "arve" tähtpäeva lähenemisel advokaadibüroole teada, et maksame kuue järgneva kuu jooksul 1500 € -2000 €
Neil on valida, kas lepivad sellega või annavad ulosotto.

Põhimõtteliselt on meie jaoks ulosotto plusse rohkem, kui korraga maksmise puhul.
Päris naljakas olukord - iga inimene püüaks ulosottot vältida, aga meie laseme sellel vabatahtlikult juhtuda.
Korraga makstes nutaks vist patja - siin ei saa summat enam kaminakivides mõõta vaid suisa kaminates :):):)

Siin juures annangi teada, et ei vaja laenu! :)
Aga kõik need, kes kirjutasid ja minuga sel teemal ühendust võtsid, siis teadke, et kui Teil kunagi peaks mingisugune probleem tekkima, milles mina Teid aidata oskan, siis andke endast märku ja ajame asjad korda. Loomulikult tasuta.
Vahet ei ole, kas abi vajatakse kahe, viie või kümne aasta pärast - nimed on üles kirjutatud ;)

Selle arve saatusega on asi niisiis selge. Kui sellega nullis olemme, eks karjun siis blogis ahhoi ka!

Aaa, väike point selle arvega siiski on.
Peale seda, kui "arve" kätte sain, siis kirjutasin tööandjale, tänasin teda kingituse eest. Lubasin oma kingituse detsembriks-jaanuariks valmis saada.

Selle peale sain kirja vastu, kus teatati, kuidas nende firma ei saanud sellest kohtukulude arvest sentigi ja lisaks ei ole tema midagi teinud selleks, et asi üldse kohtusse läheks!
Loomulikult ei ole - pigistan silmad kinni ja teen näo nagu mingeid nõudeid polegi. Töölised pole tööd teinud ja üleüldse kõik on laisad ja lohakad, kes tööandjat kiusavad.
 Kes on julgem, annab asja kohtusse.
Kes nii julge pole, lepib sellega, mis peale maksunõuet ära makstakse (ehk siis 6 inimest!)

Kohtusse on läinud neli inimest, kellest kahele maksti rahad kokkulepe korras ära.
Üks neist ei leppinud 500 € ettepanekuga ja otsustas jätkata. See, et tööandja poolt tulevad kohtusse tunnistajad, kes räägivad sulaselget paska - poleks iialgi oodata osanud.

Loomulikult ei ole tema midagi teinud selleks, et kohtusse minna! :)

Kui kõik kohtusse läheks, kellel seal firmas probleeme on ja tööpaiga kiusamise eest ka hüvitist nõuaks, siis oleks firma juba ammu pankrotis! :)

Aga noh, mis ma sellest siin ikka pajatan. Eks millalgi hiljem ja teises blogis.

Me teeme nüüd kerge kaardimängu ja siis lähme magama ära:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar