Tarmo kohtuotsus!

Pidin eile Saaremaa reisust rääkima, aga sain Tarmo kohtuotsuse kätte. Ja see viis igasuguse kirjutamise tuju ära...

Põhimõtteliselt on asi nii, et teise astme kohus andis välja kolme leheküljelise paberi, kus teavitati, et esimese astme otsust ei muudeta!

Põhjendus oli koguni viierealine!!!
VIIEREALINE!!??

Ma ei jaga nüüd üldse enam matsu välja!
KUIDAS SELLINE ASI VÕIMALIK ON!?

Teises kohtuastmes rääkisid tööandja tunnistajad lausa sooja p...ska suust välja - kohtule sobib!
Tunnistajad jooksevad oma jutuga kokku - kohtule sobib?!
Kohtule esitatakse suvalisi koopiaid suvaliste kuupäevadega - kohtule sobib!

Minul on isiklikult küll kuri kahtlus, et keegi neid tunnistusi üldse ei kuulanud/vaadanudki.
Otsust kohe ei tehtud, tuli puhkuseaeg. Asjast möödus kaks kuud ja kes see enam neid tunnistajaid või selle jutu iva mäletab. Ma olen täiesti kindel, et lindistusi ei kuulanud keegi....
Kuna küsimuse all on kõigest 5000 eurot (mõnele kõigest, mõnele suur raha), siis seda enam - mõttetu keiss.

Või teine variant on see, et kus otsus tehti juba kusagil kohvitassi taga ära...
Turu on nii väike ja sellise ala ringkond on üsna kitsas - kõik tunnevad kõiki.
Kui tänavalt tuleb ikka mingi suvaline pamp, siis talle tuleb lihtsalt koht kätte näidata.

Kui kohus oleks tegelikult istungil toimunut, tunnistusi ja tõendeid arvesse võtnud, siis ei oleks selline otsus võimalik. MITTE KUIDAGI!

Nüüd ma mõistan, kui mulle üsna alguses selgeks üritati teha, et mul ei maksa asjaga üldse jamama hakata, sest vastas seisab ju Soome parim tööõiguse advokaat!
Õiguse ja õiglusega pole siin midagi pistmist - hetkel on käsil täiesti sulaselge susserdamine!

Puust ja punaselt kirjutasin sellest, kuidas ja mil viisil tööandja oma tunnistajatega kohtus valetanud on vot selles sissekandes

Kuidas teise astme kohtuistung sujus ja mis seal toimus kirjutasin selles sissekandes

Põhimõtteliselt ei ole mul praegu rohkemat, kui vastaspoole kohtukulude arve 8400 €! :):):):)
Õigemini arvet veel konkreetselt saadetud pole, aga otsuse kohaselt peaksime siis kulud hüvitama, mis esimeses astmes olid 5600 € + teises astmes 2800 €

Kui eile selle otsuse läbi lugesin, siis mul tekkis otsa ette kuum higi (kusjuures toas oli täitsa jahe) ja ma lihtsalt mõtlesin endamisi: "Kas tõesti?", "Kas see tõesti on võimalik?"

Siis lõin ma hetkeks araks ja mõtlesin, et nüüd aitab, sest tundub, et õiglust nagunii ei tule.

Panin arvutil kinni, võtsin Johanna kaasa ja läksin Abbile muru niitma.
Vahepeal jäi Johanna magama, hakkasin sel ajal peenraid rohima.
Rohimise ajal hakkasin aga kõike seda uuesti läbi seedima.
Mida rohkem ma seedisin, seda rohkem ma aru sain, et põdemisel ja araks löömisel ei ole mõtet - tuleb lõpuni võidelda.
Kuna praegu on arve juba 8400 €, siis ei muuda see 2000-3000 € ka enam midagi.

Kirjutasin õhtul advokaadile ja küsisin, et kas tema jaoks oli otsus üllatav.
Loomulikult oli! Samas lisas, et TEGELIKULT ei üllata teda enam miski.
Aega edasi kaebamiseks on 12.10.2015 ja teeme seda igal juhul.

Kas meie asja Riigikohtus arutama hakatakse, see selgub siis mõne aja pärast.
Mida ja kuidas need asjad seal toimivad/toimuvad - pole õrna aimugi.

Ma ei hakka enda elu praegu keeruliseks tegema ja selle üle muretsema, kuidas need asjad edasi sujuvad ja kas see hiigel-arve mind korraks ka pankrotti viib.

Kõik omal ajal ;);)

See, kes muretseb tuleviku pärast, raiskab asjatult oma energiat. Onju nii?

Krt, mind panevad need põhjenduse viis rida ikkagi muigama/imestama.
Ja selline otsus võttis aega 2 kuud!?