Lehevaatamisi kokku

kolmapäev, 15. juuli 2015

Lapsepõlve radadel - Lehola, Vasalemma, Padise

Täna tuli täiesti lambist selline uit-mõte, et võtaks kätte ja läheks lapsepõlve radasid vaatama.
Egas´s midagi, pakkisin lapsed peale ja nii tegingi.

Oma elu 17 esimest aastat veetsin ma sellise väikses kohas nagu Lehola. 
Kui mööda vana Haapsalu maanteed sõita, siis see jääb ca 4-5 km Keilast (Haapsalu poole).

Lapsepõlves tundus seal kõik nii vägev ja äge, nüüd Leholas ringi jalutades oli kohati küll selline tunne nagu oleks pommiauku sattunud. Väga paljud kohad on võssa kasvanud, mõisa ümbrus oli nagu sõjatanner. Kohalikel minu hinnangut paluks mitte solvanguna võtta. 
Olgem ausad, see mõisa ja angaari ümbrus on nagu muu maailm ;)
Samas oli ka kohti, mis olid ajaga paremaks muutunud  -  seega 50:50
Krt, ma paneks ikka 60:40, sest Lehola visiitkaardi (loe: mõisa) ümbrus on ikkagi üsna ulmelises seisukorras.

Lähme piltide juurde, neid tegin ma täna üsna ohdralt :):)


Lehola mõis praeguses seisukorras. 
Selles majas sai kinoõhtutel käidud, diskentsitel ja kõikidel teistel üritustel ka. No me olime ikka kõvad tegijad, et kinos "King Kongi" vaatamas käisime.
Kui teismelised käisid diskentsitel juba peikadega musitamas, siis meie sõbrannaga muusiak saatel kulli mängimas :D

Pilt kunagisest mõisast on masendav...

See peaks mõisa kiviaed olema, mille peal lapsepõlves joostud sai...

Lapsepõlves paistis mõis ilusti välja...


Selline see mõis kunagi oligi ;)

Toonekure maja

Aastakümneid oli selle maja korstna otsas toonekure pesa. Loomulikult koos toonekurgedega. Nüüd viimaste aastatega on see ka läinud! Ka see oli üks Lehola visiitkaartidest. 

Hea pool on muidugi see, et elu edeneb, sest nagu piltidelt näha, siis taastustööd käivad, aga äkki oleks saanud selle pesa kuidagi ikkagi jätta/taastada...

Toonekure maja endisel kujul ka ;)

Meie oja

Issver-sussver, ma mäletan, kuidas me suviti iga jumala päev seal oja ääres möllasime ja end märjaks tegime. Hiljem saime ema käest loomulikult pikki päid ka :)
Vedasime igasugu vetikaid omale koju akvaariumisse, püüdsime ogalikke...
Siis tundus see oja nii suur, nii lai, nii ilus.
Nüüd on tegemist võssakasvanud nirega... :(
Me ehitasime ojja isegi tammi, et vesi koguneks, sest ujumiskohta oli ju ometi vaja :D
Seal taga pool oli mõnus sileda kiviga põhi, seepärast oligi ujumiseks hea koht.
Loomulikult sai selle oja peal parvetatud (penodest kokku pandud), tünnidega sõidetud, talvel uisutatud ja "jääd murtud" (nii, et ise ikka üleni märjad ja tuppa tuli hiilides minna).
Njaa...olid ajad....

Meie kelgumägi...

Nüüd tundub see mägi nii väike. See, et ta maltsa on kasvanud, on piltidelt ka näha. 
Ma ei suuda praegu meenutada, kas ta lapsepõlves ka nii rohtus oli.
Mäge sai üldjuhul ikkagi ainult talvel kasutatud, seega ei julge pead panti panna, kas siis oli suviti vähem maltsa või mitte ;)

Selles majas sai elatud kuni 17 eluaastani - esimene korrus paremat kätt ;)

Söökla-kauplus

Ma mäletan nii hästi, kui ma läksin sööklase, üks ruts oli kaasas ja ma sain selle rutsi eest nii õele, kui ka endale, prae koos magustoiduga. Nämma-nämma.
Praegu ei toimu selles majas ilmselt midagi...

Minu esimene koolimaja - eest uus...

...tagant täpselt samasugune, kui mina koolis käisin

Tegemist oli (ma ei tea, mis see praegu on) Lehola lasteaed-algkooliga. Minu ajal oli seal 4 klassi, nüüd on vist 6. Võibolla isegi rohkem - ei tea täpselt.
Kuna ma kogu aeg selline lühike junn olen olnud, siis klassikaaslased üritasid mind pikemaks sikutada. Viskasin koolilauale kõhuli, võtsin ühest laua otsast kätega kinni ja teised siis tirisid jalgadest. 
Ilmselt abi ei olnud  - ikka selline jublakas :D
Mulle meeldis selle kooli juures see, et igal vahetunnil kogunesid kõik saali ja me mängisime seal muusika saatel igasuguseid mänge. 
Ega ma suurt midagi enam mäleta...
Rõve hambaarsti auto tuli üks aasta maja taha - keegi sinna minna ei tahtnud :D :D

Lasteaial on uus mänguväljak, millest minu tegelased ka rõõmu tundsid :






Kui Lehola üle olime vaadanud, siis võtsime suuna Haapsalu poole. 

See aga ei tähendanud seda, et ühe raksuga koju oleksime sõitnud.
Ei, kaugel sellest, sest tee peale jäi meie lapsepõlve ujumiskoht - Vasalemma karjäär.


Ilmselt on Vasalemma karjäär koht, kus sai kõige rohkem ujumas käidud. 
Tegime seal väikse peatuse ja pidasime omast arust kerge pikniku, kus keegi midagi ei söönud :D :):)



Kui karjäär üle vaadatud, siis suund Padise poole.

Padise kool on päris rõõmsa väljanägemisega 


Peale Lehola algkooli läksin põhikooli Padisele. 
Arvake ära, kus me peale koolitunde oma aega parajaks tegime?
Loomulikult Padise kloostris ;)
Mängisime seal hullumeelseid mänge, kus nende kõrgete seinte peal käis selline tagaajamine, et anna aga olla!
Kui ma peaks oma lapsi seal kõrgel müüride peal jooksmas nägema, siis kütaks ma neil kannikad nii triibuliseks, et nad ei saaks kuu aega maha istuda ja lisaks paneks aastaks koduaresti ka! :D

Praegu tagant järele mõtlen, kui hulljulged me ikka olime ja täielik ime, et mitte kellegiga midagi ei juhtunud!
Täiesti õudukas!
Mängu idee oli iseenesest see, et üks hakkas püüdma ja kui ta kellegi kätte sai, siis hakkasid nad koos järgmisi püüdma jne. Iga kord, kui keegi kätte saadi oli tema ka kull. Kes viimaseks jäi, oli ju ikkagi tegija ja selle pärast joosti/põgenetigi sinna, kuhu normaalne mõistus joosta poleks julgenud.
Tänagi käisin  ühe müüri peal (mis oli suhteliselt madal!) ja keps täitsa värises all.
Põhimõtteliselt tunnistan sajaga (100), et mul polnud tol ajal vist ajusid üldse ja annaksin endale ise ka kolakat :D

Alla ma ei kukkunud, siin ma olen, seega kaeme parem pilte:


Padise klooster



Leidsin isegi oma nime üles, mis sai sinna x aastal kraabitud ;)

Johantsu ootab muusikuid:)

Muusikud saabusid! Kolm VIP-i kuulavad :D

Johanna oli muusikast nii vaimustuses, et kui muss läbi sai, siis ta plaksutas ja karjus: "Jeeee" :):):)
Üks muusikutest hakkas päris hästi naerma ka ;)
Õhtul hakkas kloostris kontsert ja nad tegid parasjagu proovi, kui meie teist korda sisse sadasime (esimest korda olid ainult toolid).

Vot selliste kõrgete müüride peal me lihtsalt JOOKSIME!!!??


Järveke

Meie käisime omal ajal seal igatahes ujumas :):):) 
Ega neid napakaid väga palju polnud - arvata võib, et mina olin üks nendest ;)


Ilmselt Eesti kõige vahvam bussipeatus ;)

Väss hakkab juba peale tulema ;)

No pingutame viimaste piltide jaoks! :):)

Padise oli väga ilus. 
Mina oskan siinkohal ainult kiidusõnu öelda.

Võtsimegi stardi kodu poole, kui moonipõld tuli vastu. 
Siis ei saa ju ometi niisama, ilma pildistamata, edasi sõita. 
Kui oleks sõitnud, siis oleks see suisa kuriteoga võrreldav olnud :D
Seega taas autost välja ja AUSÕNA selle õhtu viimased klõpsud ;)





Jõudsime koju kella 22 ajal.
Johanna astus uksest sisse, jooksis issi juurde ja oksendas seejärel terve suuretoa põranda täis.

Tervitus missugune :):):):):)


2 kommentaari:

  1. Mina veetsin kogu oma lapsepõlve Vasalemma ja Keila vahel pendeldades (Keilas käisin koolis). Mulle tundus juba sel ajal Lehola paraja pommiauguna (vabandus :P).
    Igatahes lahe nostalgitsemine :)

    VastaKustuta
  2. Oli jah lahe nostalgitsemine ;)

    VastaKustuta