Lehevaatamisi kokku

Teisipäev, 12. mai 2015

Emadepäev

Kõige pealt on Johannat vaja kiita, sest tema tegi ka kooki:

:D


Tüdrukud hakkasid kõik koos kooki tegema ja igaüks sai paar küpsist panna, kui  Johanna tuusama hakkas ja teistel enam küpsiseid panna ei laskunud. Toppis ise neid ükshaaval piima sisse ja siis suvaliselt taldrikule. 
Kui ta oma tööga ühele poole oli saanud, siis Janeli-Karolin tegid koogile väikse paranduse - lappisid küpsiseid ja panid ikka kohupiima ka ;)

Võtsime sel emadepäeval tüdrukutega sellise pulli ette, et istutasime Abbile kolm uut ploomipuud.
Kõik viljapuud on nii vanad ja need tulekski kõik välja vahetada, seega on algus tehtud:


Karolin 

Janeli

Johanna

Johanna puu istutamine läks muidugi läbi kivide ja kändude, sest soojenduseks oli vaja tal oma aukku vett kallata. Kastekann oli küll väike, aga vett pidi tooma mitu korda, sest tema tahtis ju ikkagi kasta. Ja kui seal augus oli parajalt märg, siis oli vaja tal loomulikult sinna sisse ronida. Ma panin küll puu sisse, aga siis hakkas ühe tegelase suust korraliku seakisa tulema ja ma lihtsalt pidin selle puu sealt uuesti välja võtma. 
Ta on praktiliselt iga päev nagu roka-Aadu - küll joonistab omal käed käis, küll käib ja püherdab mudas. 
Las lapsel olla lapsepõlv, eksole ;)

Kui puud olid istutatud, siis viisin Karolini ja Johanna koju ära ja meie Janeliga läksime tagasi Abbile onni ehitama. Kõige pealt otsisime sada aastat kuhu seda onni siis ehitada. Algul ehitasimegi hoopis teise puu najale, aga saime aru, et see ei ole ikka hea koht ja hakkasime hoopis ronimispuu juurde ehitama. 



Ma muidugi ei tea, mis sellest onnist kokkuvõttes välja tuleb, aga igatahes oleme vähemalt üritanud.

Vahepeal ehitasime onni, vahepeal hoidsime lõkkel silma peal. 
Võtsime juba paar nädalat tagasi kempsu ümbert kõik kõrgustesse kasvanud kreegid maha, sest need olid täielikud rootsakad. 
Midagi ilusat need küll ei olnud. 
Kuna neid oksi ikka jagus, siis kaks poissi käisid ka abiks põletamas - said natuke taskuraha teenida. 



Midagi selle kempsu ümber ikka olema peab, sest muidu on liiga avalik või nii. 
Ma ei teagi mida sinna istutada, kas sirelit, sarapuud või elupuud. Ma ise kaldun sarapuu poole, sest nende kasv jääb selliseks mõnusaks kõrguseks, saab pähklit ja lisaks on taimed omast käest võtta. 
Eks peab veel nuputama ;)

Päeva lõpus venitasime jalakale nööre külge, et see vihmavarjuks kasvama hakkaks. Ainult lõikamisest ikka ei piisa, peab natuke kaasa ka aitama ;)


Seoses sellega, et pühapäeval sai nii palju tüdrukutega askeldatud ja väga mõnus oli, siis võtsin vastu otsuse, et pühapäev hakkavad nüüd täielikult töövabad olema - ei mingit arvutit, ei mingit labidat-kühvlit-reha, ei mingit aiamaad-rohimist-niitmis. 

Pühapäevast saab lastepäev!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar