Lehevaatamisi kokku

Pühapäev, 12. aprill 2015

Nüüd siis kodus kaks kopsuhaiget!

Sain Johannaga eile haiglast välja (nüüd siis juba tegelikult üleeile, sest uus päev ammu juba tiksumas).

See haigla oli Johannale ikka täielik stress.
Kui ärkvel juhtus olema, siis oli kogu aeg sõrm püsti, mis viitas ukse poole, ise öeldes:"õue,õue.." Tahtis koju, noh.
Lisaks pistis ta iga kord karjuma, kui keegi palatiukse lahti tegi. Ilmselt sai juba aru, et teda tullakse torkima.
Hakkas karjuma söögitädi peale, koristaja...kõigi, kes ust puutusid ja sisse astusid :)
Ma üldse ei imesta. Mõlemad käsivarred on tal torkimisest lausa sinised.
Kolmapäeval üritati kanüüli vasakukäe veeni panna, aga see ei õnnestunud, kuna veenile ei saadud lihtsalt pihta. Siis pandi kanüül paremakäe veeni. Neljapäeva hommikuks oli kanüül aga umbe läinud ja see tuli ära võtta. Kuna mõlemad käsivarred olid juba äratorgitud, siis pandi see parema käelaba peale. Kuidas sealt see veen üles leiti, paneb mind täitsa imestama, sest need veresooned olid seal ju nii ilmepeenikesed. Üles see aga leiti ja sinna järgmine kanüül ka pandi. Kui ma arvasin, et teise kanüüli panemine mind enam pillima ei aja, siis eksisin :D
Esimesed 3-4 minutit suutsin nö korralik olla, aga kui nägin, kuidas see pikk nõel seal naha all veeni otsides muudkui ringi liigub, laps samal ajal nutab ja "ai-ai-ai" ütleb, siis võttis ikka silmad märjaks küll.
Kusjuures tegin oma igivana telefoniga haigest lapsest pilte ka. Kvaliteet pole loomulikult suurem asi, aga noh - midagi ikka.  Siit jälle soovitus - Virge, võta ükskord oma nutikas kasutusse ja tule tänapäeva maailma! :D

Kolmapäevane haige multasid vaatamas

Neljapäevane haige uinakut tegemas

Reedel näitas ta esimese asjana muidugi jälle palati ust ja ütles sinna juurde "õue-õue".
Sel korral läksime ja jalutasime siis natuke koridori peal. Peale seda, kui palatist välja läksime, toimus lapsega nagu mingi taassünd. Laps sai justkui hoobilt terveks. Hakkas jooksma ja isegi kerget krutskit viskama.
Kuna tal eluvaim tagasi tuli, siis ei olnud muud mõtetki - koju ära!

Kella 12 ajal olime juba haiglast läinud ;)

Paar tundi hiljem käisin Janeli ja Karoliniga arsti juures. Janeli suhtes mul tegelikult midagi enam kaevata polnud, sest ta oli vahepeal juba terveks saanud. Kaasa võtsin ta põhimõtteliselt sellepärast, et kopsud üle saaks kuulatud. Kõik oli OK.
Karoliniga läks väheke kurvemalt. Temal on nimelt samuti kopsupõletik (ühepoolne).

Ei oska mina öelda, kuidas ja kust need kopsupõletikud neile külge said. Pole nagu paljalt ringi jooksund, samuti pole nagu väljaravimata viirusi ka.
Ei tea mina...

Karolin oli ühe nädala juba kodus ja ootas juba millal kooli tagasi saab. Tal ei meeldi üldjuhul kodus istuda, sest peale kooli on ju kõik õues, aga tema õue minna ei saa. No kuidas sa lähed siis õue, kui koolis ei käi, eksole?
Seega käikski tema meelsamini koolis, kui oleks kodus. Koolis läheb tal hästi ka ja ma ei näegi põhjust, miks ei peaks kooli tahtma.
Eelmisel veerandil oli tal tunnistusel üks neli, ülejäänud viied. Matemaatika teeb veidike raskusi, aga pole hullu midagi.
Lubasin talle, et kui kooli lõpus ka tunnistusele ainult üks neli jääb, siis lähme kolmekesi (Janeli, mina ja tema) nädalavahetuseks Pärnu Terviseparadiisi ja trullame seal 2 päeva. Ühesõnaga tüdrukud lähevad Pärnuss tsillima :)

Täna oli nii ilus ja vaikne ilm - käisin taas Abbil lõket tegemas.
See lihtsalt on nii hea ja rahustav tegevus. Saad end füüsiliselt liigutada ja oma mõtteid mõlgutada. Lihtsalt istuda ja vaadata kuidas lõke põleb ning kuulata kuidas linnud laulavad.

oksad kokku...

...ja lõke püsti ;)

Kondasin täna meie metsistunud osas rohkem ringi ja ma täitsa üllatusin, kui palju meil sinililli kasvab. Kuna talu on ikkagi 2 ha suur, siis pole jõudnud kõiki nurkasid läbi käia. Eriti veel neid, kus täielik padrik ja korralagedus valitseb. Kui nüüd vaikselt kogu aeg nokitseda ja korrastada, siis saame sellega lõpuks ka ühele poole ja ilmsiks tuleb 2 ha ilusti haritud maad ;)

Meie sinililled


3 kommentaari:

  1. Jaksu teile sinna. Ja loodame, et teil on hea arst - me saime just teada, et mu mehel on bronhektaasia - bronhide laienemine - mille juured on tõenäoliselt lapsepõlves põetud kopsupõletikes, ja mis on pöördumatu seisund. Seega ravige kõik ülikorralikult välja.
    Loodetavasti läheb soojaks ja see teeb kõik paremaks.

    VastaKustuta
  2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  3. Kui võimalik, lase lastele pulmanoloogi juures allergiatestid teha. Minu lapse bronhiidid ja nohud olid allergiast aga teadasaamiseks kulus 2 aastat. Keegi ei tabanud meid varem kontrolli saata Praegu võtab iga päev rohtu ja probleeme pole enam mitu aastat olnud.

    VastaKustuta