Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 3. august 2014

Robocop :D

Eile oli meil siin külademängud ja täna on selline tunne, et olen Robocop.
Mul ei ole vist ühtki lihast, mis ei valutaks!

Kes ennast aega ajalt liigutanud on (üle pika pausi), siis need teavad, millest ma räägin ;)

Aga mõnus päev oli.
Võistlusi oli palju: võrkpall, sulgpall, teatejooks, orienteerumine, jõu"mehe"võistlus. Nipet-näpet oli veel, aga neist ei jõudnud osa võtta.

Me panime siis õdede-vendade-lastega oma tiimi kokku ja võtsime osa nii paljudest aladest, kui jõudsime.
Tiim "Pesakond":


Numbrid tähistavad sündimise kuupäeva, mitte vanust.
Järgmisel aastal teeme uued särgid ja siis paneme hoopis sünniaastad.
Ei teagi kas maksab....:D
Ja trenni hakkame ka kõvasti tegema!! Ha-ha-haaaaa.


Kohe näha, et võrkpalliga eriti tihti ei tegele. Isegi põlvekaitsmeid pole.
Ei teagi kas teha oma põlvedest pilti või mitte! ? :D
Ah, jätan vahele. Igatahes on nad väga koledad - kriimused ja sinikaid täis.


Olgugi, et me pole vist keegi oma miljon aastat võrkpalli mänginud, saime me üsna hästi hakkama. Ma mängisin viimati gümnaasiumis ja see jääbki ju juba miljoni aasta taha.
Võrkpallis oli vist 7-8 võistkonda, me saime 5.koha.
Oleme uhked, sest kringli teenisime ikkagi välja :):)
Kuna meil on nüüd pallid ja võrk olemas (kaitsmed ostame ka), siis HAKKAME KA TRENNI TEGEMA :):)


Teatejooksus tuli tubli viimane koht.
Ei kurda.
HAKKAME TRENNI TEGEMA :):)

Sulgpallis olime õega paaris ja sealt saime ka tubli viimase koha.
Ei muud kui - HAKKAME TRENNI TEGEMA :):)

Rammunaise võistluses surusime kangi, tassisime topiskuju ja viskasime topispalli.
Sealt tubli kolmas koht, sest rohkem naisi lihtsalt ei osalenud - ha, ha, haa.
Aga - HAKKAN IKKAGI TRENNI TEGEMA :):)

Orienteerumises saime õega esimese koha ja selle eest jälle maitsva kringli.
Samas pean veel kord rõhutama, et TRENNI HAKKAME IKKAGI TEGEMA :)


Janeli sai ka oma elu esimesed medalid.
Pronksi sai tagurpidijooksus ja hõbeda lühidistantsi jooksus.

Karolin jäi ilma medaliteta. Tal konkurents natuke suurem ka. Samas ta pole mul eriti sportlik. Eks ta ikka natuke liigutab ennast, aga Janelil on rohkem seda spordipisikut seest - jookseb, lippab, ujub, ronib puu otsas jne.
Karolin lubas ka trenni tegema hakata. Õde sai ju medaleid, tema tahab ju ka ;)

Kokkuvõttes võib tõdeda, et me HAKKAME KÕIK RÕÕMSALT TRENNI TEGEMA.

Nüüd, kus ma lastega Eestisse tagasi kolin ja terviseväljak otse meie maja ette jääb, siis ei ole treeningpaiga leidmisega mingit probleemi. Nüüd on vaja ainult jalaga tagumenti anda ja ennast välja vedada ;)
Vägev!

Mulle meeldib see mõte Eestisse tagasi kolimisest. Olgugi, et ma oleks tegelikult tahtnud veel vähemalt ühe aasta Soomes elada.
Puhtalt keele praktiseerimise pärast - nii tüdrukute, kui enda pärast. Ise tahtsin ju kõrgtaseme keele-eksami teha ja puha. Ah, mis sest enam...
Eks ma hakkan nagunii aeg ajalt Soome vahet sõitma, sest koostöö advokaadibürooga jääb ja tegelikult käivad väiksed läbirääkimised minuga töölepingu tegemise suhtes...Mine sa tea...

Masetsesin need 5-6 nädalat, aga nüüd on pilt selge, kuidas edasi.
Pole mul häda midagi - käed-jalad terved, lapsed ka, keegi meie kodusid ei pommita ja nälgas ka pole. Ülejäänud on minu enda teha ;)

Millegi lõpp on alati uue algus.

Korteri remontimine käib ja homme tutvustan siis teile meie uut kodu (kui ma muidugi arvutile pihta saan).

Nüüd õue end liigutama ehk saab sellest Robocopi-sündroomist lahti :D

1 kommentaar: