Lehevaatamisi kokku

teisipäev, 22. aprill 2014

Kuidas me Eestisse sõitsime

Kui me varem olime Johannaga pärast hommikuste laevadega sõitnud, siis sel korral otsustasime, et stardime kolmapäeval, õhtuse laevaga. Seda just sellepärast, et neljapäevane päev sõiduga raisku ei läheks. Tavaliselt on ju nii, et sel päeval, mil sõit toimub, ei viitsi enam midagi teha ja sellest kujunebki null-päev.

Kolmapäeval hakkasime kell 18 kodunt startima. Just selline aeg, kui Johanna oma teist uinakut teeb.
Läks õnneks - magaski praktiliselt terve tee.
Ega ta meil eriti seda autosõitu armasta.
Kui Janeli ja Karolin on sündimisest saadik autoga ringi kimanud, siis Johanna on seda sõitmist rohkem bussiga teinud. Soomes olles ma temaga praktiliselt autoga ei sõidagi. Kui kuhugi minna vaja on, siis lähme ikka bussiga. Ju ta sellepärast seal hällis istuda ei viitsigi, et pole harjunud.

Põhimõtteliselt jõudsime õnnelikult Helsingisse. Laevale pääsemist ootas ta juba süles. Rändas ühe sülest teise sülle - ei mingit turvahälli enam.

Otsustasime kodus, et Johanna pärast võtame kindlasti kajuti. Kuna tal läheb 21.00-21.30 ajal  ööunne, siis oli mõeldamatu, et me temaga kusagil toolidel istume. Nüüd ei ole Vikingil enam neid pehmeid istumisi ka, kuhu lapse magama oleks saanud panna ja kuna me vankrit ka edasi-tagasi ei vea, siis polekski muud varianti, kui kajut.

Laeva jõudes saime kohe küla duśśi osaliseks - kõik kajutid olid välja müüdud!!
Mul vererõhk tõusis kohe sajani, kui ma mõtlema hakkasin, et kuhu ja kuidas ma selle juntsaka nüüd magama panen! Ja kuidas ning kus ma talle süüa teen!?
Võtan oma termosed ja pudrud välja ja hakkan aga kokku segama? :)
Meeleolu langes kolinal.

Infoletist öeldi küll, et läheksime ja uuriksime kajutite olukorda kella 22.00 ajal uuesti äkki mõni on vabanenud.
Mul sellesse usku ei olnud.
Istusin oma mossis näoga ja kussutasin Johannat - teisel hakkas juba uni tulema. Läksime siis kella 22.00 ajal kontrollima ja me saime kajuti,  4-kohalise.
Ma olin jummmmmmmmmmmalast õnnejunnis :):):)
Maksime selle eest 34 €. Isegi siis, kui nad ka 100 € oleks küsinud, oleks ma selle ikka võtnud. Ma lihtsalt ei tahtnud oma pisikese röövliga kusagil koridoris vedeleda. Arvata võib, et laev oli ka rahvast puupüsti täis.

Kajutisse saades tegin Johannale kiire pudru ja piima ning panime ta voodisse magama. Jäi ilma pikemalt mõtlemata. Kell oli ikkagi 22.00 ja tavaliselt magab ta sellel ajal ammu õndsat und.

Tegelikult ronisime me kõik vooditesse - ikkagi neli voodit ju! - ja jäime magama. Kui kell 24.00 autosse pidime ronima, siis hakkasime mõtlema, et miks me ei võiks ööd seal laevas magada ja hommikul koju sõita. Seal puhkaks ju ilusti välja ja saaks värskena koju sõita.
Sel korral ei saanud muidugi edasi magama jääda, sest auto oli ju selliselt pargitult, et see PEAB maha minema. Vastasel juhul jääks see tropina teistele ette.
Võibolla järgmisel korral uurime seda varianti juba varem ;)
Tõesti oli kahju suuremaid tüdrukuid üles ajada - magasid, teised, nii armsatl ja nii sügavalt.
Mis siin salata - endalgi oli magus uni kallal.

Johannaga ei olnud probleemi, sest tema sai vaikselt hälli tõstetud ja ta magas nohisedes edasi.
Terve tee magas ilusti.
Kui koju jõudsime, oli kell 2.00, mis on Johanna öine söömaaeg - toitsingi tal kõhu täis ja saime seejärel kenasti hommikuni välja magada.
Ahhoi :)

Ma kujutasin ette, et see õhtune/öine tulemine on ekstreemsem ettevõtmine.
Tegelikult polnud hullu midagi.

Soome tagasi tulles ei olnud ka mingit probleemi. Kodust sadamasse magas Johanna ilusti, sest kellaaeg oli varajane (start oli 5.30). Kui Tallinnasse jõudsime, oli tal tavapärane ärkamisaeg. Ajaski oma luugid natuke peale 7 lahti - oli rõõmus ja roosa ;)

Laevas võtsime jälle kajuti, sest siis on ikkagi privaatne koht olemas, kus lapsega toimetada ja olla. Suuremad vaatasid telekat, meie Tarmoga majandasime vaheldumisi Johannaga. Hoidsime teda suuremat sorti tegevuses, et ta autosõidu ajal ikka korralikult väsinud oleks. Kusjuures oli, sest magas praktiliselt Turuni välja. Ja kui tõusis, ei hakanud hällis protesteerima ning välja nõudma, vaid istus ja mängis mänguasjadega.

Kodus olime kella 14.00 ajal. Olgugi, et me olime rampväsinud ei saanud me tuppa passima jääda vaid läksime õue, sest õues oli tõesti megasupperhüpper ilus ilm. Päike paistis ja sooja oli ka vist oma 20 kraadi.


Puistaja

Tuleb joostes :)


Kella 18 ajal põõnasid õhtuund, nii Johanna, kui ka issi-emme. Vanad inimesed juba, vajavad ka kergeid uinakuid ;)

Eestis oli nii palju jooksmist ja majandamist, eks ikka väsitab.
Nendest tegemistest siis homme-ülehomme ;)

1 kommentaar: