Kõik need neli päev läksid kui nipsuga.
Ei jõudnud isegi arvutisse.
Sorry, korra ikka jõudsin, et mõned pildid blogisse üles panna, aga muidu küll mitte.
Eks ma pajatan kõigest tagant järgi.
Aga mitte nüüd ja praegu, sest kohe-kohe ronin voodisse ja jään tuttu ära.
Aga paar pilti sellest, kuidas üks väike inimene maailma avastab:
Sammal ja muld tahavad katsumist
Kindlasti peab kanadega tutvust tegema...
...ja lehmadega...
... ja tulise kaminaga.
Pall tahab viskamist...
...liiv puistamist...
...ja Johanna aplodeerimist ;)
Elu on ilus! :)
Õnnelik laps . Ei istu telekapuldiga ja telefonimängides . Mul on kahju tänapäeva lastestr kes tunnevad huvi ainult arvutite vastu ... Oled Super ema et oled suutnud ka loodust lapsele tutvustada .. kiidan heaks ...
VastaKustutaMul on ka tänapäeva lastest kahju. Püüame oma lapsi ikka selliselt kasvatada, et neil suurena ikka midagi meenutada ka oleks - matkamised, telkimised, piknikud, ojad, kraavid, mudad ja kõik muu, mis on seotud õues viibimisega.
VastaKustutaMa mäletan, et mina olin lapsepõlves õnnelik, kui me onne ehitasime ja oja peal parvetamas käisime (eks ema käest sai märgade riiete pärast alatasa riielda, aga rõõm ikkagi jäi), loodan, et mu lapsed on ka selliste tegemiste üle rõõmsad.
Tegelikult ma ei pea seda lootma, sest ma tean, et nad on ;)