Tuulerõugetest ja raamatutest

Johanna ja Karolin on tuulerõugetest endiselt puutumata, olgugi, et Janeli on meil siin täiesti roheline. Tegelikult hakkavad tal need juba üle minema ja briljantrohelist ei ole juba mitu päeva pannud.

Joonistasime jõulukuuske ;)

Nädal aega on nad koos ikkagi hänginud ja ma olen juba täitsa mures, et need kaks piigat ei võtagi neid rõugeid külge!

Peiteaeg pidavat 2 nädalat olema - seega lootust veel on ;)

Siis oleks veel eriti tore, kui tüdrukud need täpid omale vahetult enne Soome sõitmist saaks. 

Maanduks laevas mõnusalt kuhugi laua äärde, kus istumine ka mugav oleks.

Kuna kaks rohelist last oleks kaasas, siis oleks huvitav teada saada, kui kiiresti võõras seltskond eemale tõmbuks? :)

Käisin täna "Apollos", et nende kinkekaartide eest omale paar raamatut osta.

"Metsamoori suur ravimtaimeraamat" oli täitsa olemas, aga "Meie aasta Siberis" olevat juba kaks nädalat enne jõule läbi müüdud. 

Selle aasta eriti popp jõulukink ;) 

Kellel ka huvi on, siis uus trükk jõuab lettidele 17.jaanuaril. 

Eks ma soetan selle siis, sest minule see telkust näidatud sari igatahes meeldis, samamoodi tüdrukutele ;) See pereisa kaussi oksendamine oli muidugi liig, aga poisid oma olemuse ja tegevusega panid küll kümnesse.

Tuuli teeb viist suurema lennu, kui Mihkel omal ajal.
Samas ei tee ka vist, sest mihkli raamatuid müüdi minu arust üle 30 000 eksemplari, Tuuli omasid trükiti praegu 5000. 

Marite kinkis mulle sünnipäevaks (vist isegi juba kaks aastat tagasi!)  kujurres Mihkli raamatu, aga ma pole veel siiani seda jõudnud lugema hakata. Oeh...

Kuna Siberi raamatut ei olnud, siis võtsin teise raamatu hoopis lastele. Ma ise olen suht suur Lotte fänn (minu arust on need raamatud nii lahedalt kirjutatud), siis võtsin raamatu "Lotte ja kuukivi saladus".

Ja ma kohe armastan neid Lotte raamatute pilte:

Lasteraamatutes peaksid pildid lausa kohustuslikud olema, sest siis kuulab või loeb laps raamatut palju parema meelega. 

Eks enamikes raamatutes ongi pildid, aga on ka neid, kus ei ole ja siis tüdrukud nii suure huviga ei kuula. Võibolla on minu tüdrukud ainult sellised - ei tea.

Ravimataime raamatu ostsin sellepärast, et mul on lapsest saati meeldinud ravimtaimi korjata. Maal, vanaema juures, sain selle pisiku sisse. Siiamaani on sees, mõnel aastal lööb rohkem välja, mõnel vähem.

Minu arust on see nii mõnus tegevus, kasulik ka kusjuures. 

Poes lugesin paari taime kohta ja raamatu juures meeldib mulle see, et iga taime jaoks on kaks lehekülge. Ühel pool pilt taimest ja teisel pool selgitus. Selgitatakse siis kõike: taime välimus, millal õitseb, kus kasvab, millal korjata , kuidas korjata, mida korjata, kus kasutatakse, mille vastu kasutatakse ja sinna lõppu lisaks legende.

Kui kunagi vanamutt olen, siis hakkan nõiaks. No mõne arust olen ma juba praegu paras nõid  :):):), aga siis hakkan päriselt ja ametlikult ;)