Null-päevast siis rõõmsalt null-olemisse.
No mitte millekski tuju ei ole ja mitte midagi teha ei viitsi!
Oleks vaja pildid ära tellida - ei viitsi.
Oleks vaja raamatutest vajalikud tekstid ümber trükkida - ei viitsi.
Töökaustad ja muu materjal tuleks mälupulgal ära vahetada - ei viitsi.
Koristada oleks vaja - ei viitsi.
Natuke õmmelda oleks vaja - ei viitsi.
Johanna aastaraamatut võiks täita - ei viitsi.
Blogi võiks kirjutada - aga ei viitsi.
Teha oleks, aga ei viitsi.
Ainuke asi, mis ma teha viitsin, on postkastis kirjadele vastata. See pole ka vist tegelikult viitsimisest, pigem kohusetundest.
Kerge hingetõmbamise aeg äkki.
Kogu aeg on nii palju majandamist olnud, aga praegu on selline aeg, kus majandamist eriti nagu pole ja seetõttu ei viitsi midagi ka teha - pinget pole peal.
Kuna laupäeval sõidame Koju, Eestisse, siis oli plaanis terve see nädal kodus suurpuhastust teha.
Iga päev natukene - ei pea ju üle ka pingutama, et võtaks kõik korraga, eksole :)
Suurepuhastuse all pean siis silmas ikka SUURT puhastust, kõik priud-praod, ebavajalik kraam minema visata ja üleüldse kõik asjad kriitilise pilguga üle vaadata.
Plaanid olid suurejoonelised:
Esmaspäeval - magamistuba, esik ja garderoob.
Teisipäev - köök.
Kolmapäeval - suur tuba.
Nejlapäev ja reede - plikside tuba (seal ühe päevaga hakkama ei saa, ega viitsiks kah).
Noh, siin ma nüüd siis olen - istun ja vaatan, kust pihta hakata.
Tegelikult olen ikka tubli ka juba olnud :D :D, sest koristasin plikade toas ühe puust mänguasjade kasti ära. Hahahahahhaha.
Praegu on ma-ei -viitsi-aeg.
Täna veel vedelen, aga homme võtan end kätte.
Annan endale kasvõi jalaga tagumikku, aga hakkan ennast liigutama !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar