Täna oli lisaks sünnipäevale veel see päev, kus Janeli südamega ultrahelis sai käidud.
Käisime seal kolmekesi - mina koos Janeli ja Johannaga. Johants oli täitsa tubli tüdruk, haiglasse sõites oli üleval ja vaatas aknast välja. Sel ajal, kui me haigla juurde olime jõudnud ja ma turvahälli vedides õiget sissekäiku/kohta otsisin, läksid Johantsi silmad raskeks ja need käisid juba klõps kinni, klõps lahti. Magama ta siiski ei jäänud, lihtsalt see hälli kõigutamine mõjus sedasi.
Kuna ma ei teadnud kodus veel päris täpselt kuhu seal haiglakompleksis minema peab, siis läksime ikka paraja ajavaruga. Sellise varuga, et olime juba pool tundi varem õiges ooteruumis ;)
Ooteruumid on siin väga tasemel. Telekad on lae alla keeratud, lastele omad nurgad ja aja veetmiseks vajalikud asjad. Imikutele on oma nurk koos kõige vajalikuga - mähkmed, lapid, alused. Isegi väiksed piimapakid ja uun, et lapsele sooja piima anda. Mina olin küll igatahes üllatunud.
Kuna me olime nii varakult juba kohal, siis saime varem vastuvõtule ka. Janeli hakkas nutma, et tema ei taha. Rääkisin talle juba kodus, et see ei ole midagi hirmsat, et keegi temalt verd ei võta ja süsti ei tee. Viimane kord käisime südant kontrollimas, kui ta oli 3-aastane, aga sellest ei mäletanud ta midagi. Seletasin, mis ma seletasin, aga ikkagi hakkas nutma, kui vastuvõturuumi läksime. Õnneks jäi Johanna vastuvõtu ajaks täpselt magama ja sain ta ultraheli ruumis maha magama panna. Turvahälliga põrandale siis ikka. Muidu kiigutasin teda käes. No ja kui Janeli nutma hakkas, siis sain lapse voodi kõrvale istuda, et tema kätt hoida ja pead silitada.
Rinnale pandi 3 kleepsuga klemmi, juhtmed külge, seejärel võeti UH aparaat ja vaadati see väike kloppiv südameke üle ;)
Vaadati ja mõõdeti ca 15 minutit. Seejärel teavitati, et kõik on tips-tops ehk auk kinni kasvanud ja edaspidi ei pea kontrollis enam käima.
Südamega on lood niisiis ühel pool ;)
Laps terve - võib joosta ja mässata nii nagu see väike süda parasjagu joosta lubab.
Johanna saab reedel juba 3-kuuseks.
Pean oma eelmisest sissekirjutusest nüüd ühte lauset laenama - lapsed kasvavad liiga kiiresti!!
Käisin talle ka nõuandlas aega panemas, sest vaja ju vaktsiin teha ja mõõta-kaaluda. Algul laiutati käsi ja öeldi, et nemad ei saa aega panna kuna lapsel pole Soome isikukoodi. Seletasin loo ära, miks isikukoodi veel ei ole. Samas käisin ma Karoliniga ka ilma isikukoodiga neid analüüse ja muid vajalikke toiminguid tegemas. Seega kuidagi ikka peab saama. Nõuandlast öeldi ka, et kuidagi ikka saab ja kirjutas meie aja omale paberile üles. Reedel niisiis kontrolli.
Loodetavasti on Johants nüüd väheke rohkem juurde võtnud, kui viimane kord, sest viimasel kaalumisel oli ta ainult 200g juurde võtnud!!!
Esimese kuuga võttis 1200 g ja teisel kuul ainuilt 200g ?!
Sõnad loeti peale, et pean lisatoitu andma.
Minule jäi see ausalt öeldes nagu veidi selgusetuks, et kuidas ikkagi sellise mugimise peale nii vähe on võimalik juurde võtta!?
Johanna ei andnud isegi mitte mingit märku ka nagu kõht oleks tühjaks jäänud või midagi.
Rõõmus, roosa ja naerusuine.
Ise pugisin ka kõike, mis tahtsin. Nagu näha - sellest oli vähe abi.
Naised Aafrikas, kes praktiliselt nälgivad, suudavad oma lapsed rinnaga ära toita, aga mina, kes ma kõike sisse pugin -seda ei suuda!
Kus see loogika on?
Ma olin veel jummalast rõõmus, et esimene laps, kes normaalselt rinda saab. Karolin sai seda 3 kuud, Janeli 1,5 kuud. Arvasin, e Johannaga läheb nii hästi, et saame pikemalt rinnapiimaga hakkama. Tutkitki, vasja!
Algul andsin päevas 2 korda pudelit juurde, siis 3, siis 4. Ühel hetkel sai pudel rinnast võitu ja jäi vaid öised toitmised.
Nüüd, alates eilsest, on needki juba lõppenud ja on täielikult pudeli peal :( :(:(
See on ehe näide sellest, et pelgalt tahtest siiski ei piisa.
Ma sõin kõike, mida tahtsin ja peki põrgatamisele ma isegi mitte ei mõelnud. Peasi, et piima jaguks.
Aga noh, ju siis ei olnud enam ette nähtud.
Nüüd võin siis oma pekki rahulikult põrgatama hakata ;)
Ülekilosid on 8, seega 2-3 kuud trenni ja mahun jälle endistesse riietesse.
Mõtlesin, et lähen juba täna jooksma, aga kuna täna oli niigi tegemist, siis võtame selle põrgatamise alates homsest päevakorda.
Ok, rinnapiimaga läks kuidas läks, aga see eest on mähkme-majandus täitsa käpas. Ööpäevas kulub 1 "Libero" pabermähe, halvemal päeval 2 - ise olen rahul :)
Mähkme-majandusest siis paari päeva pärast ;)
Sul nii toredasti paika pandud, et 8 kilo ja 2-3 kuud põrgatamist. Oleks endal ka nii lihtne asi. Põrgata või ei , kuskile ei liigu asi. Liiga palju meeldib saia süüa vist :D
VastaKustutaKui sul on tahet ja jaksu, saad lapse rinnatoidule tagasi! Rinnapiim ei kao päevaga. Siit leiad Turu imetamis tugiema kontaktid http://www.imetys.fi/index.php/yhdistys-toiminta/imetyksen-vertaistuki/imetystukiryhmaet-suomessa . Sul Soome keel suus, saad hakkama ilusti. Siit saad veel infot: http://www.mammakeidas.net/
VastaKustutaAsi ei olnudki selles nagu rinnas piima poleks olnud. Oli ja laps sõi ka. Ma mõtlesin, et kõik on ok, aga kui kontrollis käisime, siis Johanna võttis ainult 200g juurde. See on aga väga vähe. Põhimõtteliselt oli minu piim lihtsalt lahja. Samas ei saa ma aru, kuidas see lahja sai olla!Sõin/jõin kõike, mis piimale rammus peaks olema - jäätisekoksid, mahlad, kama, keefir, halvaa + igasugused toidud. Ma ei hoidnud absoluutselt mitte millegagi tagasi.
KustutaAga tänan ma Sind igatahes selle info eest ;)
200 gr on pisut vähe, samas oled sa ise ka pisemat sorti nagu ma aru olen saanud. ei saa ju tahta, et laps suur ja paksu oleks! mul tutvusringkonnas on 1 ema, kes ise pisikene, laps on hetkel tal 2,5 a, aga peale vaadates annad vanuseks ca 1,5 a. lihtsalt kui vanemad on väikest kasvu ega siis lapsed mammutid olla ei saa. temal oli ka rinnapiimaga see, et räägiti, et laps võtab vähe juurde. lõpuks jõudis kuskil imetamisnõustajani ja tulemuseks oligi see, et peaasi laps juurde võtaks. kui laps on terve, roosa ja rõõmus, siis see laps pole nälgas. kõik lapsed ei peagi ju raamatute standarditele vastama.
VastaKustutaminu poiss oli 4,2 sünnikaaluga ja iga kuu võttis juurde 400 gr, õnneks ei virisetud, sest sünnikaal oli suur. ja see stabiilne 400 gr jäigi, isegi hiljem kui läks üle piimasegule ja lisatoidule :)
Nii, et kui sa ise tahad, saaksid sa veel seda asja muuta :)
Seda ei saa tahta jah, et suur ja paks laps oleks, aga norm kaalutõus oleks 500-800 g, seega 200 g on ikka väga vähe. Nüüd, tagant järgi, mõtlen, et oleks pidanud ikka rinna peale edasi jääma ja vaatama, mis järgnev kuu toonud oleks. Kui siis ka oleks ainult 200-300 g võtnud, siis alles pudeli peale minema. Aga nagu me teame, siis tagant järele tarkus pole mingi tarkus ;)
KustutaPraegu ma ausalt öelda lausa kirun ennast, et seda nõu kuulda võtsin ja kohe pudelit juurde hakkasin andma, sest laps oli tõesti rõõmus ja rõõsa ning ei krääksunud tühja kõhu üle. Samas praegu rinnale tagasi minna on vist võimatu, sest rinda ta enam imeda ei viitsi ja vaatab mind sellise näoga, et mis kraami sa mulle nüüd söögiks pakud.
Just proovisin uuesti rinda anda :D
Okserefleks tuli ja nägu oli ka päris vahva :D
Seekord oli kaalutõus kusjuures 800 g
Kirjutasin oma postituse ehk vähe poolikult. Tahtsin öelda piima kadumisega seda, et piimamajandus oma uksed rinnas lõplikult sulgeks, võtab see aega umbes 30 ööpäeva. Põhimõtteliselt on sul hetkel viimasest imetamisest kuskil nädal möödas ja kui sa tahad, saad lapse rinnale tagasi. Esimesel kuul tuli kaalu ju märkimisväärselt hästi juurde! Eks siin tekivadki küsimused, et kui tihti laps rinnal oli ja kui kaua sõi. On ju nii, et alguses nn esimene piim, mis rinnast tuleb, on lahjem ja kustutab janu ja siis hakkab rammusemat tulema. Võibolla sai Johanna oma isu juba lahjemast täis ja rammusani ei jõudnudki, siis ei saanud ka kaalu tulla. Sellele kõigele on ka lahendus olemas. Aga tõesti, hetkel on veel kõik võimalik :) Kui tahad rohkem sel teemal arutada, siis minu esimesest kommentaarist leiad Turu imetystukiäiti kontaktid. On olemas ka imetystuki telefon, millele saab helistada, täpsema info leiad siit: http://www.imetys.fi/index.php/tukea-tietoa/tukea-imetykseen/imetystukipuhelin võid ka kirjutada mulle ylistaro@imetys.fi
VastaKustutaPõhimõtteliselt sõi ta 2-3 tunniste vahedega. Panin ta tavaliselt järgmise söögi ajal sama rinna otsa, et selle rammusa osa ka kätte saaks ja kui kõht tühjaks jäi, siis tõstsin teise üle, mille ta ka tühjaks tõmbas. Ja kui ta 2 tunni pärast uuesti süüa tahtis, siis pidin talle paratamatult pudelist andma, sest rindadesse polnud jõudnud midagi tagasi tulla. Pudel rikkus aga asja ära, sest siis hakkas ta rinda täpselt niipalju võtma, kui piim talle survega suhu jooksis :D Päris nii hull vast polnud, aga põhimõtteliselt. Kui ise rohkem vaeva pidi nägema, siis hakkas vigisema,lükkas rinna ära ja oligi kogu moos. Sedasi tegi ta päeviti. Öösel sõi ilma probleemideta ja turtsutamata.
KustutaMind ehmatas just see 200 g ära, kui võrrelda esimese kuu 1200 grammiga. Algul tegelikult mõtlesin, et ei tee sellest lisatoidu jutust välja ja annan ikkagi ainult rinda edasi, aga siis hakkasin ikkagi põdema...
Täna kusjuures proovisin talle uuesti rinda anda ja lapsel oli selline ÖÄK refleks :D
Oskaks rääkida, siis oleks küsinud, et mis jama sa mulle annad.
Ma arvan, et see rinnaga söötmise rong on nüüdseks läinud. Olen sellega juba leppinud ka ;)