Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 8. aprill 2013

Minu kevadekuulutajad on saabunud - palgata töölised!

Minu jaoks ei ole kevade kuulutajateks mitte päike, lilled ja linnulaul, vaid rahadeta jäänud töölised :)

See oli eelmisel kevadel nii, et aprillis-mais tuli neid lausa iga päev, see on ka sellel aastal samamoodi. Ainukese vahega, et nüüd tuleb neid 2-3 kaupa, mitte üksikult.

Niisiis võib oletada, et ajaga on natuke nutused lood.
Aga mulle meeldib.
Mul on hull hasart nende asjadega tekkinud, haiglane huvi lausa. Ja kui midagi uut tuleb (millega ma varem tegelenud ei ole), siis seda parem.
No täitsa narkomaan, kui sedasi võiks öelda!

Käisin kohalikus raamatukogus ja leidsin 3 väga head raamatut. Poleks uskunudki, et meie pisikeses raamatukogus selliseid raamatuid võiks olla.

                                         Kõik võimalikud näited kuidas dokumente vormistada

                                       Selgitab kõige kohta: töö, kodu, firma jne.
                                                   
                                Kes keelt oskavad ja töö-teema huvitab, siis see on parim raamat.

"Oikeudet ja velvollisuudet työsuhteessa" on VÄGA, VÄGA hea raamat. Seal nämmutatakse kõik teemad otsast lõpuni läbi, alates töölepingu tegemisega, lõpetades firma pankrotiga.
Juures on igasugused  kohtulahendid. No tõesti 5+ raamat. Eelmisel aastal välja lastud, seega värske värk.
Tegemist on nii hea raamat, et mõtlesin selle lausa endale ka osta.
Ostsisin netist hinda ja noh....vist siiski ei osta :) Hinnaks 76 €
Natuke liiga krõbe! Ah, kui ma tegelikult ikka väga tahaks, siis võiks osta kah, aga 76 € eest saab jällegi ju kaminakive päris suurel hulgal :D
Nii ma siis trükin hoopis vajalikud kohad omale arvutisse - kordan loetud ja harjutan samas kirjutamist ;)

Kordan siinkohal põhitõed korra üle ja selgitan tööandjate uusi/huvitavaid tegemisi.

Kui töölisel on tööleping 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, siis see tähendab seda, et tööandja peab selle töö ka tagama ja palka maksma. Kui tööandjal ei ole tööd pakkuda, aga tööline on valmis tööd tegema, siis tööandja peab maksma palka ka nende päevade eest, kui töölisel tööd pole. Paljud ülemused annavad loa koju ära minna, lubades helistada, kui tööd jälle tuleb. Sellega annab ta ise loa töölisel töökohalt lahkuda, olgugi, et tööline on valmis tööd tegema. See aga tähendab seda, et tööandja on KOHUSTATUD kodus istutud aja eest ka palka maksma. 99% tööandjatest seda loomulikult ei maksa.
Istuge kodus, oodake tööd ;)

Tööliste puhul, kellel on tähtajatud töölepingud, aga kellele tööandjal tööd pole anda, saadetakse palgata puhkusele. Tööandjal on õigus seda teha, kui tema majanduslik olukord on muutunud. Seda meetodit kasutavadki tööandjad usinalt ära. Kui ta on töölise palgata puhkusele saatnud, siis ei ole tal tööandja ees mingit palgamaksmise või hüvitise maksmise kohustust. Tööline istub lihtsalt ilma rahata kodus ja kogu moos. Üldjuhul töölised lahkuvad tööandja juurest omal soovil. Mis tegelikult ongi tööandja eesmärk.
Kui inimene ise lahkub, ei pea ta maksma mingit lepingu ülesütlemise hüvitist, ei pea Töötukassale aru andma ja igasugune muu paberimajandus jääb ära.
Tööline võib palgata puhkuse korral töökohast päeva pealt lahti öelda, mingit ette teatamise kohustust ei ole.

Siit minu soovitus:
Tööline, kes on saadetud palgata puhkusele EI ÜTLE OMAL SOOVIL LEPINGUT ÜLES, vaid otsib lihtsalt uue töökoha. Kui tööline on saadetud palgata puhkusele on tal õigus vastu võtta teine töökoht. Vanasse töökohta jääb ta endiselt palgata puhkajate nimekirja. Kui palgata puhkusel oldud ajast saab 200 päeva täis, siis võib tööline lahkumisavalduse kirjutada. Sel juhul on vanal ülemusel kohustus maksta 14 päeva palk. Kõik oleneb TES-ist ja mis on töölepingu ülesütlemise kohustuslikud ajad. Ehitajatel näiteks alla 2 aasta töösuhe - 2 nädala palk; üle 2 aasta, aga alla 4 aasta - 4 nädala palk; üle 4 aasta, aga alla 8 aasta - 8 nädala palk jne.
Seega niisama pole mõtet avaldust kirjutada, ka 2 nädala palk on parem, kui mitte midagi. Lisaks ei võta tööandja juures nimekirjas olemine mingit kulu ega tükki küljest.

Tööandjad teevad lepinguid, kuhu kirjutavad tunnipalgaks väiksema summa, kui TES ette näeb. Kõik tingimused, mis ei vasta  TES-i määrustele on õigustühised. Tööandja võib küll väita, et ise sa kirjutasid sellisele lepingule alla, et ise sa olid nõus. Teadke seda, et tööline võis küll sellisele lepingulle alla kirjutada, aga tööandjal on siiski kohustus maksta ÕIGET tunnipalka.
Tööandja kohustus on teada, mis on õiglane palk! Tema peab maksma õiglast palka, olgu tööline kasvõi 6 € tunnipalgaga nõus. Kui tööline kohtusse läheb ja selle vahe tagasi nõuab, siis see on 100% kindel võit. Kohtulahendeid selle kohta küll ja rohkem.

Kui tööandjale selgeks tehakse, et ta on töölisele võlgu, siis viimasel ajal on nad hakanud välja tulema teistlaadse hirmutamisega. Kui mind lubatakse pidevalt vangi panna (!), advokatuurist/firmast välja visata (!) ja üldse 5-aastase ärikeeluga (!) , siis nüüd on hakatud rohkem ka töölisi praadima.
Mina olen selliste ähvardustega juba harjunud ja ei tee neist väljagi, ajavad lihtsalt naerma, milliseid meeleheitlike samme tööandjad teevad, kui selg vastu seina on.
Vangi lubatakse panna selle eest, et olen töölisele tööandjast valet infot andnud (umbes nii, et tegelikult pole tööandja ühtegi seadust rikkunud) ja sellega tööandja au riivanud (!!!???). Advokatuurist lubatakse välja visata sellepärast, et kuna ma neid asju tean, siis järelikult on mul vist vastav haridus ja kuulun seega advokatuuri või vähemalt kuhugi firmasse või paremal juhul on mul oma firma. Üks tööandja küsiski, et kas ma olen eestlane või soomlane :) See oli minu hingele juba rohkem, kui lihtsalt pai. Ok, see selleks.

Tööandjad hakkavad töölisi praadima sellega, et lubavad töölise vastu samamoodi nõude esitada, KUI tööline peaks julgema kuhugi avalduse teha. Nõude esitavad selle eest, et tööline on tööandjale kahju tekitanud ja lisavad siis ikka mingisuguse ulmelise summa ka juurde. Viimasel juhul oli selleks summaks 15 000 €. Töölise võttis see jalust värisema küll, sest 2 kuud tagasi oli üks töö, kus asjad ei läinud päris nii nagu peab. KUI tööandja tahab mingit nõuet esitada, siis ta peab tõestama, et tööline tegi TAHTLIKULT halba tööd või tegi tööd RÄIGEST hoolimatusest, millest tööandja kahju sai. Kui tööandja ise ütleb, et tee tööd sedasi, siis tööline peab tööandja käske kuulama ja tööd tegema. Kui töölise tööst sünnibki kahju, siis vastutab selle eest tööandja ja võib ainult OSA kahjust tagasi küsida, KUI ta suudab ära tõestada, et tööline tekitas kahju TAHTLIKULT. Üldjuhul peetakse töölise TAHTLIKUKS kahju tekitamiseks seda, kui tööline paneb näiteks töömaa põlema, lõhub vihast seinad maha või muu selline. Kui tööline on kahju tekitanud kergest hoolimatusest, siis EI PEA ta sentigi maksma.
Seega ärge võtke tööandja hirmutamist tõena! See ei ole nii, et kui tööandja ütleb, siis nii ka on. Kui tööandja ikkagi nõuab hüvitist, siis peab ta seda läbi kohtu nõudma ja kahju tekitamist tõestama hakkama.

Teine punkt on varguses süüdistamine. Küll tööline varastas 2 kuud tagasi tööriistu ja kütust. Ja üleüldiselt on tööline lohakas ning tööandja kannab lohaka töö eest kahju (mis siis, et tööline on firmas tööl olnud juba 2 aastat ja pole "lohaka" töö kohta ühtegi hoiatust saanud). See, et tööline on varas ja ei oska tööd teha, ilmneb alles siis, kui ta tööandjalt oma väljateenitud raha/hüvitisi küsima hakkab.

Räägin järgnevates punktides lähemalt ehitajates, sest enamik on endiselt ehitajad, kellel nahk üle kõrvade tõmmatakse (10/9).

Työaikalyhennyskorvaus, 7,7% palgast
Tööandjad väidavad, et tunnipalk sisaldab ka 7,7 % työaikalyhennyskorvausta. Tunnipalk ei saa seda mitte kunagi sisaldada, sest see peab olema eraldi välja makstud nii tunnipalga, kui ka tükitöö puhul. See on tasu, mida tööandja PEAB maksma. 80% seda ei maksa!
NB! Kui puhkuserahasid arvestatakse ainult tavatunnipalga pealt (arvestamata ületunni, hädatöö jt.lisasid), siis selle puhul arvestatakse kõik tasud sisse.

Puhkuserahad, 18,5% palgast
Tööandjad väidavad ka seda, et puhkuserahad on juba palga sees. Lepingusse kirjutatud tunnipalga sees ei saa see kohe kindlasti olla. Küll, aga saab palga maksmisel palga sees olla, mis tähendab aga seda, et palgalehel on eraldi real kirjas puhkuserahad 18,5%. KUI seda seal kirjas pole, siis pole seda ka palga sees.
Paljud tööandjad kasutavad seda meetodit, et maksavad 18,5 % igal palgapäeval. Tööline oma puhkust tegelikult ei kasutagi ning käib näiteks 2 aastat järjest tööl. Sellise toimetamise puhul ei ole mingit küsimust, sedasi võib teha küll. KUI tööline jääb mingil põhjusel töötuks ja tahab kusagilt liidust raha saama hakata, siis kõige pealt jääb ta "puhkusele". Istub kõik oma puhkuse ilma mingisuguste hüvitiste või rahadeta tagant järele ära ja hakkab alles peale "puhkust" hüvitisi saama. Keeruline selgitada, aga loodetavasti sai kuidagi  ikka aru.
Kõige tavalisem meetod on ikka see, et peale töösuhet makstakse 18,5% lomakorvausena. Üldjuhul need töösuhted aasta-kahe ringi jäävad (noh, millega mina tegelenud olen).
Kui tööline kasutab puhkust normaalselt ehk talve- ja suve puhkust, siis makstakse suvepuhkuse korral 14% teenitud tulust ja talvepuhkuse korral 4,5% .
Puhkuse arvestamise korral ei lähe niisiis ületöötasud arvesse, loevad lihtsalt tavatunnid.
Puhkuserahadele on õigus, kui inimene on tööl olnud VÄHEMALT 14 päeva.

Tunnipalk
Palju on küsitud, et mis on ehitaja õiglane tunnipalk.
Tunnipalga suurus oleneb kogemusest. Ehitusalases TES-is on kuus erinevat taset. Palgad tõusid alates 1.4.2013

Tase nr 1,  tunnipalk 9,67 €
Algaja tööline - tööline, kes pole ehitamisest põhimõtteliselt midagi kuulnud, midagi näinud. Ta alustab selle tööga. Tal ei pea olema mingit eelnevat kogemust.

Tase nr 2, tunnipalk 11,02 €
Vähe kogemust omav tööline - tööline, kes on ehitustöödest midagi kuulnud, midagi näinud, oskavad teatuid konkreetseid töid. Üldjuhul teevad abitöölise töid nagu materjalide vedamine, lõhkusitööd jne. Sellised lihtsamad tööd, mis ei eelda praktiliselt ehitusalaseid töökogemusi .

Tase nr 3, tunnipalk 12,17 €
Algaja ehitaja - töötegija teeb iseseisvalt mitmesuguseid ehitustöid nagu kerged ladumistööd, puutööd, kergemad  plaatimise ja krohvimis tööd. Seda tunnipalka võib rakendada kasteajal töölisel, kes oskab juba ehitustöid teha. Peab oskama vähemalt 1 konkreetset tööd.

Tase nr 4, tunnipalk 13,51 €
Ehitaja - töötegija, kes oskab teha konkreetseid ja mitmeid ehituistöid. Ehitaja töökogemus peab olema vähemalt 24 kuud (see 24 kuu reegel ei ole TES-ist, vaid kohtulahendist).

Viies ja kuus tase on juba kõrgemad ning eeldab vähemalt 5 aastat töökogemust. Samamoodi peab oskama erinevaid ehitustöid jne.

Kui töölisel on olemas erialane paber (ehituskooli lõpetanud), siis kuulub ta vähemalt 4 taseme palgarühma.

Palgarühmadesse paigutamine toimub niisiis töökogemuse põhjal.

Meie ehitajad on üldjuhul 2 palgarühma palgal, mis tähendab praktiliselt kõigile ka alapalka.

Päevarahad
Kui tööline saadetakse töölähetusse väljaspoole kodupiirkonda ja ta sealt ööseks tagasi ei tule, siis on tal iga seal viibitud päeva eest õigus saada päevaraha 38 €/tööpäev.
Kui tööline sõidab töökohta ja ta alustab sõitu enne kella 12:00, siis on tal õigus ka selle päeva eest päevaraha saada.
Paljud tööandjad ei maksa päevarahasid. Mõtlevad, et tööline saab oma tunnipalga kätte ja aitab küll.

Matkaaja palk
Kui inimene sõidab tööandja ettepanekul kuhugi tööpaika (nt 300 km kaugusele), siis on tal õigus saada sõidu eest palka. Paljud tööandjad selle eest ei maksa.

Majutushüvitised
Kui tööline on lähetuses ja maksab ööbimise eest ise, siis tööandja on kohustatud maksma päeva eest 57 € (tööline esitab maksmisest ka kviitungi).
Kui tööline ei maksa ööbimise eest midagi ja ööbib näiteks mõne tuttava juures, siis peab tööandja tööpäeva eest maksma 12 €
Kui tööandja organiseerib majutuse, siis ei maksa ta majutuse eest midagi.

Sõiduhüvitis
Kui töölise elukoht on töökohast kaugemal, kui 5 km, on tal õigus saada hüvitist. Seda eeldusel, et ta on tööandjale teatanud oma elukoha kaugusest. Kui ei teata, EI OLE tööandjal kohustust maksta. Kohustus tekib teatamise päevast!
Tasud ühe tööpäeva eest:
üle 5 km - 1,77 €;   üle 10 km - 2,85 €;  üle 20 km - 5,13 €;   üle 30 km - 7,47 km ;  üle 40 km - 9,20 €; üle 50 km - 11,15 €;  üle 60 km - 14,65 €;   üle 70 km - 16,58 €;   üle 80 km - 18,84 €;
üle 90 km - 21,45 €; üle 100 km - 24,05 €

Õhtu- ja öölisad
Kui ehitaja teeb tööd ajavahemikul 16:00-23:00, siis on tal õigus saada õhtulisa 1,13 €/h
Kui ehitaja teeb tööd  ajavahemikul 23:00-06:00, siis on tal õigus saada öölisa 2,08 €/ h

Urakkatöö ehk tükitöö
Tööandjad arvavad, et peidavad kavalalt töölise tunde urakkatöösse ja mõtlevad seejuures, et saavad odavamalt hakkama või nad teevadki lepingud urakkatööna. Urakkatöö tähendab tegelikult seda, et ta PEAB töölisele maksma VÄHEMALT 4. taseme palka ehk 13,26 €/h
Kui tööline teeb tükitööd, siis kõik tabelid on olemas, millest väiksemat palka maksta ei saa.

Ületundidest olen varem juba pikemalt kirjutanud, nendest ei hakka praegu enam kirjutama.

NB! Soome iseseisvuspäeva (6.detsember) puhul  saavad kõik palka  kodus istumise eest !

Need olid siis kiired ülevaated ehitajate õigustest. Nüüd vaatavad kõik ehitajad oma palgalehed üle (kui selline asi üldse olemas on) ja arvutavad välja, kas ja mis neile maksmata on jäetud.

Kordus on tarkuse ema: KIRJUTAGE ALATI OMA TÖÖTUNNID ÜLES!

Kui töösuhe kestab, on õigus hüvitisi välja nõuda 5 aastat tagant järgi. Kui töösuhe on lõppenud, siis  2 aastat tagant järgi.

Ma pean siin ükshaaval kõiki teemasid eraldi lahkama hakkama: puhkus, tööaeg, tööleping, töölepingu lõpetamine jne.jne

Kui kellelgi on mingi teema, millest ta rohkem teada tahaks, siis ei soovita muud, kui andku teada ;)


15 kommentaari:

  1. Mind ajavad seadused judisema. Nii hea, et inimestele meeldivad erinevad asjad :D

    Nii tore, et sa enda jaoks selle valdkonna avastasid - abivajajaid jagub ja kasu on mõlemapoolne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, ma siin ise olen mõelnud, kui ma Tarmo ülemusega (kes rahadega üle lasi) kokku peaksin sattuma, siis ma ostaks talle kohe mõne suure(jakvaliteetse) konjaki. KUI tema poleks üle lasknud, siis ei teaks ma neist asjadest mitte essugi ja ei kujuta ettegi, millega ma siis tegeleksin... :)

      Kustuta
  2. Assasäde......vot see oli huvitav postitus. Eriti kui ehitaja kodus on:-)

    VastaKustuta
  3. Ahjaa...raamatust saad ka koopiat teha või skännida. Tuleb kindlasti odavam kui 76 euri. Kohutav hind!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Krt, eksisin. Hind hoopis 69 €
      Noh, see 69 € on ka LIIGA suur, pole erilist vahet kas 69 või 76 ;)
      Jep, saab koopiaid teha ja skännida, aga selleks olen ma liiga laisk, parem istun ja trükin :D:D:D
      Lahe loogika, trükkimisele kulub 100 korda rohkem aega ;)

      Kustuta
  4. Hei Virge! Lausa rõõm on näha kui suure hüppe Soome ja soome seadusandlusesse oled selle lühikese ajaga teinud! Võimas! ma ütlen lühike aeg sellepärast, et mõned eestlased lebotavad siin üle 10 aasta ja ei õpi selle aja jooksul õigesti keeltki selgeks, ammugi siis veel paragrahve lahkama.
    Mina olen ka selline kes üldiselt seadust ei tunne, aga õnneks on mind õnnistatud jube hea vaistuga nii et tunnen kaugelt ära kui miski asi mäda tahab olla. Skorpion on alati valvel! Õnneks töötan ka nii suures kontsernis et raske arvata et keegi saaks ja tahaks palgaga nöökida. Muidugi , usalda aga kontrolli. Ja mind panebki imestama et Soomes siis niisuguseid jaburaid seaduserikkumisi ikka ridamisi on ja julgetakse teha. Kas kehtib see ainult eesti tööliste puhul? No jabur küll kui eestlasi nii lollideks või talupojameelseteks peetakse et nendega võib ükskõik kuidas ümber käia. No selline valdkond nagu ehitus on mulle muidugi täiesti võõras, aga ehitajaid eestlasi ju Soomes palju.Igatahes väga vahva ja tänuväärne et seaduselahkamisega tegeled. Ja mingu Sul ikka kõigiti hästi ja kenasti!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud :)

      NB! Kusjuures ka suured firmad on töölisi tüssanud. Ühel alal oli Soome suurim firma ;) Ei tüssanud küll palju, aga ikkagi tüssati ;)

      Petmine kehtib eelkõige välistööjõu puhul (eestlased, venelased, poolakad jne. Samas, kui foorumeid lugeda, siis saavad soomlased ise ka tüssata. muidugi mitte nii palju, aga natuke ikka ;)

      Kustuta
  5. Loodan, et see blogiviide, mis FB-s ringleb on sinu tehtud, vastasel juhul on keegi su tööd ja vaeva kopinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jep, minu tehtud, sest neid ehitajaid muudkui tuleb ja tuleb. Kõigiga ei jõua tegeleda, sellepärast neile ka kõik juhised, et ise saaksid tegutseda. Noh, kui vaatamata juhistele ikka ise asju korda ei saa, siis loomulikult aitan. Aga seal tõesti kõik puust ja punaselt ;)

      Kustuta
  6. Hey, kas keegi oskab öelda, et kas need seadused kehtivad ka nende Eestlaste kohta kes töötavad soomes läbi Eesti rendifirma. Kas keegi oskab aidata ja jagada infot Keevitus alaselt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, need seadused kehtivad ka Eesti firmadele, kui töölised teevad reaalselt tööd Soomes.

      Mis täpsemalt keevitusalas huvitab?

      Kustuta
  7. Mis võib olla TES Taseme tunnihind Luksepp Keevitajal.

    VastaKustuta
  8. Mis võib olla kõige madalam TES taseme maksumus Keevitajal.

    VastaKustuta
  9. seaduses kirjas, et lahkun erakorraliselt, siis ei pea ma sellest teatama tööandjale. Ja töö andja räägib et iilge kahju jne.kui suur see summa olla võib mis ta trahvi teha võib teha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Millises seaduses see kirjas on, et ei pea tööandjale teatama, kui töölt erakorraliselt lahkud? Ma pole küll sellisest asjast kuulnud. Tööandjale pead ikka teatama. Ükskõik siis kas lahkud päeva pealt (seda saad teha ainult mõjuval põhjusel) või ette teatamise ajaga. Kui lahkusid päeva peal ilma erilise põhjuseta, siis võid saada nö tööandjalt "trahvi" selle eja ulatuses, kui palju oli ette teatamise tähtaeg.
      Tööandjale pead igal juhul teatama, et enam tööle ei tule.

      Keevitaja tunnihinde kohta jään hetkel vastuse võlgu, kuna pole vastavat TES-i lugenud ja hetkel pole aega lugeda ka .

      Kustuta