Lehevaatamisi kokku

Pühapäev, 16. detsember 2012

Paar päeva veel ja siis Eestisse ;)

Ärkasin täna alles peale kümmet. Na-na-na-naaa

Lükkasin tegelikult juba kella 8 silmad lahti, aga siis kamandasin ennast mõttes: "Virge, maga!"
Tüdrukud ärkasid ka umbes 8 ajal, selle vahega, et nemad ka jäid üles. Olid, nad, kusjuures täiesti vaikselt - ei karjunud, ei kakelnud. Rääkisid ka veel sosinal.
Kord on majas :D:D

Teate, NIIIIIIII hea on mõnikord pikemalt voodis pikutada. Ega ma tegelikult maganudki, lihtsalt pikutasin ja mõtisklesin - ei viitsinud lihtsalt voodist välja ronida.
Praegu võin seda endale veel lubada, aga varsti-varsti saab see luksus ju läbi ;) Kui see põnn samasugune tuleb, kui tüdrukud, siis on pikemaks ajaks magamisel kriips peal. Seega kasutangi juhust ja magan ette ära ;)

Ilm on ka täna täitsa hall. Kui siisamaani on ilmad nii mõnusad olnud, siis täna ongi esimene päev, kus ilm üldse ei istu. No ikka täiesti hall  ja tuuline on. Täna pole vist suurt õues ka midagi teha. Sellise masendava ilmaga ei viitsi mäele ka minna. Tüdrukud juba ütlesid, et nemad ka ei viitsi midagi teha.
Täna tulebki vist selline päev, kus ei viitsi midagi teha.
Seega on tänasel mitte-midagi-viitsimise-päeval korralik põhjus olemas - ilm on süüdi !

Kuna Eestisse sõit hakkab lähenema, siis mõtlesin, et võtan ennast kokku ja kirjutan veidike blogi. Eestis pole meil netti ja ei teagi, kas viitsiks seal kirjutadagi, sest tegutsemisgraafik on põhimõtteliselt paigas.
Endise kooli "matustel" tuleb käia (kool pannakse kinni), piparkookide küpsetamiseks-kaunistamiseks kulub samuti terve päev, kuuse-retk võtab ehk pool päeva, siis veel väike koristuspäev enne jõuluvana tulekut jne

Sedasi need päevad kulgevadki. Siis ongi mõned päevad veel uue aastani aega ja 2.jaanuaril juba tagasi Soome.
Mõtlesin küll, et saame nüüd 2 nädalat Eestis olla, aga kui tegemist on nii palju, siis see aeg lähebki kiiresti.
Seega ülejäänud aja istume kodus, käime kelgutamas ja Abbil teeme ühe śaślõki ja lõkke päeva ka :)

No nii...

See Napapiiri taksosõit lõppes sellega, et bussifirma maksis 12 eurtsi tagasi (taksoarve oli 24 €), tunnistades, et pool süüd oli nende, aga kuna tellija on Napapiiri Jõuluküla, siis teise poole peaksid nemad maksma.
Napapiiriga pole jõudnud veel asju ajada. Aega on ka juba nii kaua möödas, et tundub vist veidi imelik nüüd asjast rääkima hakata. Samas on 12 eurtsi ka ikkagi raha ju...
Tegelikult on see kõigest kättevõtmise asi, 10 mintsi sebimist ja tehtud.
Krt, küll ma võin mõni kord laisk olla!!

(Ha-ha-haaa. Janeli tuli praegu suurt tuba harja pühkima, olgugi, et ta peaks seda oma toas tegema. Nende tuba on jälle muidugi üks suur seapesa, nii et seal pole põranda pühkimiseks ruumigi. Kuna oma toas ruumi pole, siis võib seda ju ka teises toas teha! :) Vähemalt koristab!)

Töökoha poolt on jõulupidu ka juba peetud.
Olgugi, et ma olen selline lohe ja ei viitsi eriti kusagil käia, siis otsustasin sinna ikkagi minna. Lihtsalt huvi pärast, et näha, mis toimub ;)
Jõulupidu oli ühes restoranis. Ukse peal võeti inimesi nimekirja alusel vastu- kes teatas, et tuleb, see oli ka nimekirjas. Saba jõudis minuni, ütlesin oma perekonnanime ja seejärel ulatas kontrollija mulle oma tere-käe ja tutvustas ennast. See oli Turu piirkonna kõige kõrgem boss.
Loomulikult teadsin piirkonna pealikku  nimeliselt, aga milline ta välimuselt välja võis näha, oli mul kõigest ettekujutus. Ma olin alati arvanud, et ta on umbes 50-60-aastane hallipäine vanahärra, aga kui mulle ulatas käe umbes minu vanune  noor mees (noh, äkki siiski 2-3-4 aastat vanem), siis see oli mulle suureks üllatuseks. Ajasingi silmad suureks ja hakkasin naerma. Sain vastu 4 joogikupongi (alkoholi siis) ja astusin edasi.
Ruum oli suur. Istumiskohad olid kenasti valmis sätitud ja eemal oli Rootsi laud. Söökidest oli esindatud: täidetud muna, soolatud lõhe, küpsetatud lõhe, igasugused singid, rosolje (veidi teistsugusem kui meil Eestis, aga ikkagi rosolje), porgandi ja kaalika vormiroad jne. Mingisugused kastmed ja lisad olid veel, aga neile ei oska ma nime anda ;)
Istusin alguses omaette nurka, sest ühtegi tuttavat nägu polnud ja selline inimene ei ole ma kohe mitte, et lähen võhivõõrastega ise tutvust tegema. Ma pigem istun ja vaatan kaugelt. Kiiksuga, noh ;)
Mingil hetkel kutsusid paar pinki eemal istuvad kaaskolleegid mind enda kõrvale, sest tundusin neile seal lauanurgas liiga üksildasena ;) Istusingi paar pinki lähemale. Kui kõik inimesed kohale olid jõudnud, siis peeti väike avakõne, mille järel söömaks läks.

Arvake ära, kes mulle söömise ajal vasta istus!?
Pääboss isiklikult :) Ja ülemus, kes mind tööle võttis, istus kõrvale.
Oi, ma tundsin ennast ebamugavalt!
Siis hakkas pääboss minuga ise raseduse teemast rääkima! Ütles, et ma ei muretseks ja nad püüavad mulle teist töökohta leida. Sellist kohta, kus on ma ei peaks mingisuguste pättidega tegemist tegema ja saan rahulikult väravaid ja uksi avada. Kuna ma tegelikult teadsin, et sellistel headel tööpaikadel vabasi kohti pole (ja loomulikult ei pea minu tõttu keegi teine kannatama/lisatööd tegema), siis ütlesingi, et kõik on korras, ja et olen samas kohas nii kaua edasi, kuni mul võimalik on.
Ma lihtsalt ei taha, et minu tõttu peab keegi mingit lisatööd tegema, midagi sebima. Liitaigi, kui ma olen tööl olnud ainult 7 kuud. Kerge alaväärsus kompleks ;)
See suhtumine, mida mõlemad bossid edasi andsid, oli niiiiiiiii hea ja niiiiiiiii meeldiv!!! Kui mul vahepeal oli usk täitsa löödud ja kerge masendus peal (et  tööd järsult nii väheks jäi ja  seejärel ootamatu rasedus), siis peale jõulupidu sain ma nii palju powerit juurde. Nende olemus ja suhtumine süstisid mulle seda eneseusku nii palju juurde. Tulin samal õhtul kell 23 koju ja hakkasin soome keele õpikust uusi peatükke edasi võtma :D

Kõige tähtsam on siin Soomes ikkagi  keel, keel ja veel kord keel!!
Jah, ma küll oskan keelt, aga kaugelt mitte ideaalselt. Olin juba selle selgeksõpitud keele peale peatuma jäänud ja polnud mitte midagi juurde õppinud.
Aga just sellel õhtul sain ma sellise laksu powerit juurde ja see masekas oli kui peoga pühitud.
Järgmisel päeval võtsin jälle oma vihikud välja, panin plaanid paikka, kuhu tasemele ma järgmiseks kevadeks oma keelaga jõuda tahan, kui palju uusi sõnu nädalas õppima pean ja kui tihedalt mõne soome keelse raamatu läbi pean lugema. Ehk nädalas 50 uut sõna, 3 kuu peale 1 raamat, nädalas üks peatükk õpikust ja päevas vähemalt 1 tund õppimist (4 päeval nädalas siiski). Võtan väheke kergemalt, siis tean, et see on ka reaalne. Nüüd on seda keelt palju lihtsam õppida, võrreldes sellega, mis alguses oli. Praegusel juhul on asi ainult viitsimuses kinni.

Eile saime Heljäga  ka kokku, vahetasime jõulukinke ja seejärel tegin talle teatavaks, et uuest aastast hakkab ta jälle minu õpetajaks ;) :D
Ta oskas alati nii loogiliselt lahti seletada, miks miski nii on ja kust mingi "asi" tuleb.
Kui kodus  harjutusi ja ülesandeid teha saab, siis sellest on mega suur abi. See sunnib mõtlema.

Vaatasin kursuste graafiku ka üle, et äkki leidub midagi, kuhu minna. Varsti nagunii enam tööl ei käi, teeks vähemalt midagi kasulikku. Leidsin ka paar huvipakkuvat koolitust. Vaatame, kas õnnestub mõnele neist saada.
Ma pole ka Turu Ülikooli mõtet maha matnud. Nüüd tulevad muidugi küsimused, kuidas lapse kõrvalt, aga...Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ;)

Kuna jõulukuu on kestmas, siis loomulikult käib meie peres selle juurde ka väike meisterdamine. Meisterdasime kaarte ja päkapikke. Elamine pole nendel aegadel loomulikult suurem asi, aga laga on alati võimalik ära koristada ;)

                                              Päkapikkude algstaadium

                                                  Valmis ;)

                                                Jõulukaardid ka valmis ;)

                                                    Selle aasta lemmik ;)

Janeli oli sellel nädalal lasteaias viikon tähti ehk nädala täht. Kasvatajad tegid temaga väikse küsitluse ja vastuste leht pandi tahvlile koos Janeli teiste asjadega. Kodunt pidi tooma mõned pildid ja mõned lemmikud asjad. Viisime 4 pilti:  sündimise päevast; kui ta sai 1-kuuseks; kui ta oli 1-aastane ja siis veel pilt esimesest make up´ist. Raamatuks "muna", mis peaks kõikidele vist tuttava olema. Meil olid ajad, kus IGA õhtu seda lugema pidi. Eriti seda kohta, kus kana kaagutab ja uue muna lubab tuua. Seda pidi ikka ilmekalt lugema ja kaagutus pidi nagu päris olema :D:D
Veel tõime 2 kaisuasja ja puidust lepatriinu-mesimummu ;)

                                                           Viikon tähti ;)

Jõulukuul käivad ju lastel ikka päkapikud, eksole. No meie perest on nad alati käinud.
Ühel hommikul oli Karolini sussi sees selline lühike kirjake jõuluvanale :D

                                                   Esimene pool :D

                                             Teine pool ka :D

No on ikka nimekiri!! Ei tea, kui kaua ta seda kirjutas :D
Alguses on suurte tähtedega kirjutama hakanud, lõpus läheb kiri aina väiksemaks ja väiksemaks. Kartis vist, et ei mahu ära ;)
Mina pooltest asjadest küll aru ei saa, mis kirja on pandud. Need voodipesud ja saunalinad ja käekotid peavad muidugi selle Monsteri omad olemad. Praegu on Karolinil parasjagu nende fännamine käsil.
Nimekiri võib muidugi pikk olla, aga ma võin 100% kindlusega öelda, et see jõuluvana nüüd nii helde küll pole ;) Hea, kui ta sealt paar-kolm asja toob ;)

Janeli pole veel kingikirja kirjutanud. Küsisin, et kas ta ei kirjutagi jõuluvanale. Ta vastas, et juba kirjutas ja andis selle ju Rovaniemel jõuluvanale üle ka. No muidugi !
Kui küsisin, et mis ta jõuluvanalt siis kingiks tahab, vastas tema, et ei tahagi midagi !!!
Möhh?
Kui ikka urgitsesin, et kas tõesti ei taha mitte midagi, siis vastas lõpuks, et tahab telefoni - PUUTEKAT! :D
4-aastane teab puutekatest midagi!? :D See ajas ikka naerma küll :D Seda enam, et meil Tarmoga pole kummalgi puutekat. Ja seda telefoni ei taha ta mitte helistamiseks, vaid mängude mängimiseks, sest praegu mängib iga päev minu telefonis neid mänge. Ei jõua silmi lahti lükatagi, kui juba küsib, kus telefon on. Väike sõltlane juba :D
Praegusel ajal oleme seda liini ajanud, et ei mingeid telekamänge ja erilist arvutist istumist. Peame vist suhtumist natuke muutma hakkama ja mingi mängu neile ikka vaatama ;)
Need pakuvad just Janelile huvi ;)

Kui nüüd töögraafikust ka paari sõnaga  rääkida, siis jaanuari graafik on juba palju parem, kui olid novemberis ja detsembris. Seega ei pidanudki minu kartused paika, et saan tühja graafiku või veel hullem - jään tööst üldse ilma ;) Nüüd on oma valik, kui kaua tööd teen. Kui enam ei tee, siis saan tühjad graafikud ;)

Aitab tänaseks küll. Üle ka ei tasu pingutada ;)





1 kommentaar:

  1. Hei! Sul on selline hästi eestipärase mõtteviisiga ja positiivse ellusuhtumisega blogi ja huvitav on lugeda ka. Eelmine aasta mõni aeg lugesin juba, siis tekkis vahe sisse. Hästi õige on see, et siin soomes on keele oskamine tõesti tohutult tähtis. Kui hea keeleoskus, on suhtumine kohe hoopis teine ja uksed avanevad lihtsamalt ja olukorrad lahenevad lopemalt.Vaat oma tuttavatele ma ei suuda seda selgeks teha, kes siia tööle tahavad tulla - keegi ei võta seda keele asja tõsiselt. Hahaa, mulle teeb lausa nalja, et planeerid raamatu lugemiseks kuu aega! Kas on võimalik raamatut kuu aega lugeda? Mina viimasel ajal le 2-3 päeva hele raamatule ei phenda, lihtsalt saavad läbi ja kõik. No ma loen ka juba soomekeelseid raamatuid oma kümmekod aastat, ime siis.
    Toredat Jõuluootust kogu perele ja vahvat Eesti reisu! Katrin Porvoost

    VastaKustuta