Rännak jaanitulele tehtud

Plaanisin muidu kohe kirjutada, kui Eestist tagasi jõuan, aga jah...aeg kadus käest. Nagu tavaliselt... Ei midagi uut :)

Paneme reisimuljed siis kenasti kirja.
Sõitu jaanitulele alustasin hommikul kella 6.10 bussiga, et Kuppitale jõuda ja sealt siis edasi Helsingi bussi peale minna. Ilm oli ilus ja üldiselt oli kõik tibens-tobens.

Ma lootsin vaikselt kella 10:00 paadi (õigemini katamaraani) peale jõuda, aga ei jõudnud ma kuhugi, sest buss läks Espoos katki. Esiuks ei läinud enam kinni ja seoses sellega oli bussil käsipidur peal ning edasisõitmine oli välistatud. Nii me siis ootasime seal ligi tund aega enne, kui teine buss meid edasi viis.
Helsingisse jõudsin niisiis 10:30 ajal. Lõpp-peatus oli Kamppa keskus. Minulle, kes ma esimest korda Helsingis sedasi turisti mängisin, oli see jumala suvaline koht, kus maha visati. Ei näinud ma kusagil läheduses merd ega midagi. Kaardist, mis ma omast arust kaasa tegin, polnud ka mingit abi. Kuna aega oli piisavalt, siis hakkasingi suvaliselt kuhugi poole tuterdama. Kindluse mõttes küsisin tegelikult ühe taksojuhi käest korra teed ka. Noh, et täitsa vales suunas ei läheks ;)
Kui ma juba Helsingi raudeteejaamani jõudsin, siis teadsin, et ega see Magasini terminaal enam kaugel ole. Põhimõtteliselt leidsin siis ka aega, et fotokas välja otsida ja ikka korraliku turstidi mängida :)

Pildid räägivad rohkem, kui tuhat sõna, eksole...

                                            See, mu armsad, on Helsingi raudteejaam :)

                                            Põhimõtteliselt  kohustuslik klõps!

                                                               :)

Kuna mul eelnev öö oli sisuliselt magamata, siis püüdsin paadis veits tukkuda. Sellest ei tulnud aga midagi välja, sest akna alla olid ennast istuma sättinud 2 soomlast, kes terve selle aja hirmsasti õlle järgi janutasid ja edasi-tagasi ühe purgi haaval omale seda märjukest toomas käisid. Teisel pool, minu kõrval, istus ka üks eestlane. Lõpuks, kui soomlased järjekordsele õllepurgi-tuurile läksid ütlesin nii möödaminnes ja vist läbi tukastuse: “ On ikka janu!” Ega ma kellelegi seda ütlust aadresseerinud, aga naaber-eestlane reageeris sellele ja hakkas ka vaikselt kiruma. Nii me siis  ülejäänud reisu arutlesime, et kas tõesti ei ole võimalik 1,5 tundi ära kannatada, ilma et edasi-tagasi jooksma peaks. Ju siis ei ole ;)

Tallinnas siis sipsti bussijaama. Bussile, millele jõuda tahtsin, oli piletid välja müüdud ja järgmisele bussile oli  ka viimane pilet järel, mille loomulikult ära võtsin. Veetsin niisiis veits üle tunni bussijaama roheluses ja lugesin raamatut. Kui minu buss lõpuks ette sõitis ja ma bussi minnes nägin, et kohti on rohkem, kui mulle müüdud ”viimane” pilet, siis ma sain täitsa kurjaks. Tõenäoliselt oleks ma saanud ka eelmisele bussile. Kassas müüakse vist ainult teatud arv pileteid ja bussis müüakse ülejäänud. Piletimüüja oleks pidanud ütlema, et EELMÜÜGI pieltid on otsas, mitte et üldse pileteid pole. Mina, kes ma pole miljon aastat bussiga sõitnud, ei pea ju teadma, et tegelikult müüakse bussis ka veel pileteid. Kui mulle öeldakse, et pileteid pole, siis ma ju usun seda ja ei lähe bussijuhilt piletit kauplema. Tegelt ka, ma olin täitsa kuri.

Aga noh, pole hullu, kohale ma siiski jõudsin. Küll päris hilja, aga ikkagi ;)

Abbil askeldamine käis - poisid vedasid jaanilõkke puid kokku, panid väli-telgi ja batuudi üles ning tegid muud sellist nipet-näpet. Ilm oli suurepärane!! Meie saime oma jaanipeo igatahes supppper ilmaga ära pidada. Kahju, et sel korral mänge ei jõudnud orgunnida. Mängudega oleks see jaanipidu veel änksam olnud. Järgmisel aastal on meil mõlemal sel ajal puhkus, no siis orgnnime küll nii, et vähe pole :) Laupäeval oli kusjuures vihmane ilm, nii nagu lubati. Mitte lihtsalt vihmane, vaid ikka väga vihmane.

Siin tuleb nüüd jälle see koht, kus pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna.

                                                         Meie jaanilõke

                                                    Hommikune jaanilõke

                Ja selline oli siis õige jaanipäev!Vihma lausa voolas...telgi räästast siis ;)

Pühapäeval mul pikka pidu eriti polnudki, sest 15:00 läks paat tagasi Soome ja mina koos sellega. Mängisin jälle turistis, sest aega ju oli. Esimene kord selline bussidega käik. Peab aega ikka varuma, et aru saada, kus oled ja kuhu lähed. Nii ma siis läksingi tuldud teed tagasi, aga aru ma ei saanud, kus krdi kohas see bussipeatus nüüd siis oli, et Turu bussi peale minna. Tunnike oli veel aega ja piirkond oli ka õige, ei hakanud veel närvi minema :) Minu ees kõndis üks eksinud mustanahaline, kellel oli kaart käes ja kes küsis möödakäijatelt nõu, kuhu suunda ta minema peaks. Kui tema oli oma info teada saanud, siis ta läkski edasi. Ma kalkuleerisin peas veits seda asja ja jooksin siis talle järele ja küsisin, et kas ma tohin korra ta kaarti vaadata (ma ju vana kaardilugeja). Ta hakkas naerma, ütles, et tema on oma sihtpunkti  leidnud ning andis oma kaardi mulle päriseks :) Mina vahin seda kaarti..vahin ja vahin. Näen, et olen õige koha peal, aga busse küll kusagil ei näe. Nii ma siis küsisin ka igaks juhuks möödakäijatelt seda õiget kohta. Nemad näitasid käega ühe hoone suunas, mis oli minust ca 20 meetri kaugusel ja ütlesid, et seesama koht  ongi. OMG! Ma nagu turakas. Muidugi maa all ju !! No, kui tulime, siis oli peatus maa peal ;) Esimest korda reisisin  - anname andeks.

Põhimõtteliselt oli reis tips-tops, ei kurda millegi üle. Isegi selle rikki läinud esiukse pärast. Teinegi kordi võin sedasi minna-tulla.

Lapsed jäid niisiis Eestisse. Täitsa igatsen neid juba! Pole harjunud, et nii vaikne on ja nii palju vaba aega. Täna käisin näiteks Naantalis ja seal oli nii palju metsmaasikaid.
Kellele ma neid söödan, kui tüdrukuid pole?! :(
Siia kõrvale siis fotokillukesi tänasest Naantalist:

                                                   Naantali maasimammud ;)

                                                     Ja päike loojub.... kell 22:35

                                                              Uinuv Naantali

Nagu me näeme, siis suve pole veel endiselt saabunud. Ei teagi, kas saabub! Nüüd plaanime Eestisse minna 13.juulil, et siis Abbil laste  suurt sünnipäeva pidada. Tarmo arust on see veits nagu napakas, et praegu tüdrukute sünnipäeva peame, sest ühel oli sünnipäev  jaanuaris, teisel tuleb augustis, aga noh – minul  vahet pole. Saladuskatte all võin tunnistada, et ma olengi veits kiiksuga ;) Minu jaoks on põhiline see, et lapsed saaksid oma toreda peo, mis oleks lõbus, aktiivne ja mänguderohke. Olengi juba igast mängud-võistlused valmis nuputanud, igav neil küll olla ei tohiks ;) Peoks on meil teema  ka: lepatriinud ja mesimummid. Loodetavasti on selleks ajaks suvi ikka saabunud ja ilm on ilus. Seega varsti-varsti  Eestisse. 
Jaanipäeva ajal oligi ju suts sinna ja sama kiirelt tagasi. Ei mingi trilla-trallatamist. Nüüd saab vähe pikemalt olla. Ikkagi 13.07 – 16.07. Päris pikka aeg ju :):) 
Kutsed panin ka täna postiga teele, siis tüdrukud saavad ise koha peal laiali jagada

                                         Hommikune askartelu...Hingega ikka asja kallal :)

Tööl on kõik OK. Meil töö juures veel see hea asi, et kui muidu on nett kinni keeratud ja kuhugi ei pääse, siis Finlexi leht on lahti. Igaüks võib end seadustega kursis hoida ja end selles vallas harida, nii et kõriauguni saab :) Teised sellest lehest vaevalt huvitatud on, aga mina tunnen sellest sajaga rõõmu ;)
Kui nüüd seaduste juurest sujuvalt peakeissi juurde minna, siis on lood sellised, et “boss”kirjutas järgmise ajuvaba vastuse. Mingi täiesti suvaline ümmarguse mula ja veel millise :D!
Kui mina kohtunik oleks, siis ma kukuksin ausalt öeldes täitsa perseli :):) Sorry, väljenduse eest, aga mõte jääb samaks. Praegu ma seda ei lahka, aga hiljem küll. Kui pääkeiss ükskord läbi saab, siis sellest tuleb küll üks pikk ja sisutihe sissekanne, vähemalt kilomeetr pikk :D

Mis siis veel ?

Plaanis on üks vaba päev niisama linna peal passides ära laristada, tehes väikest ülevaadet mustlaskerjuste päevast. Ma üks päev ootasin bussi ja  kohe huviga jälgisin nende tegevust. Igas turu nurgas on üks kerjus, kellel siis papist topsike käes on ja seda topsi kõlistades raha nuiab. Aeg ajalt tulevad teised mustlaskerjused ligi, vahetavad vist päevamuljeid ja seejärel tagasi tööpostile lähevad. Ma kohe täitsa mõtlesin, et pühendan ühe oma vabadest päevadest nende tutkimiseks ;)

Siis on plaanis rattaga väike marsruut ette võtta, et Turu linnaga korralikumalt tutvuda. Fotokaga klõpsu teha ja teile ka seda endist Soome pealinna tutvustada. Nüüd on meie jalgrattad ka lõpuks ometi siin ja pole probleemi.

Ja siis on mulle pähe karanud selline uit-m6te, et võtaks mõne suvalise sihtkoha, hüppaks rongile ja sõidaks, seljakotid seljas-telgid kaasas, seda piirkonda avastama. Ajavahemikul 30.07-31.08 on mõningatel marsruutidel piletid maruodavad, et poleks üldse kahju neisse kohtadesse sõita. No näiteks nimetatud ajavahemikus maksab pilet Turust Helsingisse 9 €, praegu maksab see 31 €. Helsingist Oulu maksab sooduka ajal 29 €, muidu on 76 €. Soodne ju küll? Kuhu sõita ja kes kampa hüppaksid, seda ma veel öelda ei oska, aga mõte on mul küll selline, et VÕIKS ju...Võibolla peaks seda siis tegema, kui tüdrukud ka siin on, saavad ka esimest korda elus rongiga sõita :);)

Pean vist vahepeal nendesse palga kättesaamise asjadesse väikse pausi sisse tegema ja kuulutuse maha võtma, sest asju tuleb liiga palju ja mul sõidab aeg ajalt katus juba täitsa ära. Praegu on mul pääkeissiga ka natuke rohkem tegemist ja siis ei jõuagi kõike teha.

Pajatan nendest töö-asjadest asjadest väheke lähemalt.

Ühenduse võtjaid on täiesti seinast seina.

Selliseid asju on kohe lust ajada, kus leping ja palgalehed olemas on. Sips ja valmis. Selliseid on üldiselt vähe. 3 päeva tagasi sain sellise keissi, kus inimesel olid kõik paberid olemas - palgalehed, lepingud, tunnitabelid (koos tehtud töödega). No lausa suppper, täna tegin asja valmis, homme saadan ära, järgmiseks nädalaks peaks tulemus/vastus olemas olema. Selliseid korralike paberitega inimesi kohe kiidaks :)

Osad on sellised toredad kontaktivõtjad, et tahavad asju korda saada, aga andmeid ei edasta. Nii ma pean siis kaevama ja kaevama, aga vastuseid ikka ei saa. Nüüd olen targem ja tõstan sellised asjad enamasti teisel-kolmandal küsimisel kõrvale ;) Pole mõtet teha tühja tööd. Olen seda tühja tööd mingi 4-5 korda juba teinud, aga enam ei viitsi. Alguses oli huvitav seda tühja tööd teha, sest nii õppisin asjadest, aga nüüd on asjad selged ja pole vaja enam sedasi nokitseda.

Mõned on kusjuures veel sellised osavad vennad olnud kes on kirjutanud, et olen selles ja selles firmas tööl olnud -tunnilehti pole, töötunde pole, lepingut pole, olin üldse pimedalt tööl, aga näe nüüd lasti üle - ole hea, tee asjad korda :) Selliste asjade puhul ei hakka üldjuhul mõtlemagi. Puhas aja raiskamine.

Kohtusse andmise keisse oleks praegu 3, aga need seisavad niikaua riiuli peal kuni meie pääkeiss lõppenud on ja mulle kõik asjad üheselt selgeks on saanud. Summad on nendel keissidel  piisavalt suured, et oleks mõtet kohtusse anda küll.

Lisaks töölistele on minuga nüüd ühendust võtnud ka üks firma, kes ei saa teise firma käest rahasid kätte. Firmade puhul asjade ajamine on minu jaoks hetkel loomulikult üks suur müsteerium ja paras pähkel. Samas ma usun, et ega see midagi ületamatut ole. Kuna firma omanik ei oska ka kuhugi kaevata ja mina neid asju praegu veel ei jaga, siis otsustasime pead ikkagi kokku panna ja selgeks teha, mis teha annaks. Summa on  üsna kopsakas, seega tasub nina raamatus järge ajada ja areneda :) Ütleme nii, et minul seda indu ja arenemise tahet on....veel mahub :)
Kui siin Soomes oleks praegu selline jurist, kes jagaks eesti keelt, soome keelt ja vene keelt, siis tal oleks nende töö-asjadega leiba nii, et oh-ho-hoo!! Olen Finlexist neid kohtulahendeid lugenud ja juristi tasud on sellised, et kuku pikali. No siin peetakse tavapäraseks tasuks 200€/tund, aga kohtulahendites oli päris palju keisse, kus küsiti ka 400€. Päris ulme ju! Kohus on õiglaseks tasuks lugenud siiski 200€. Njaa...
Teeks kuu aega korralikult tööd, siis pool aastat puhkaks :D:D
Elu oleks nagu hernes :):D

Kuna soome keel mulle enam erilist muret enam ei valmista (noh, sõnavara peab loomulikult täiendama ja lauseehitusi arendama, aga laias laastus...), siis otsustasin ühte teist keelt edasi arendama hakata.

Ülla-ülla ja selleks on vene keel. Ma oskan seda küll enam-vähem rääkida (ja siin olen ma oma vene keelega lausa tegija), aga ma tean, et ega need lõpud mul päris paigas pole. Seega tegin otsuse, et peab vene keele ka ikka päris korralikult selgeks saama. Tellisin omale Apollost grammatika vihikud ja puha. No ma ei saa aru, miks ma gümnaasiumis selline lohe olema pidin! Nojah, siis olid ju teised huvid :):) Kes seda õppimist ikka vajalikuks pidas...

Mh?! Mõttepaus...

Ma pean kohe eraldi kiituse teele panema. Abbi muru on nüüd väga ilusti ja korralikult hooldatud. Lausa lust oli minna ja muru peal ringi tatsata. Kiitos Karmen & Co :):):)

Kuna 6.juulil saab meil Soomes juba aasta elatud, siis peaks vist väikese kokkuvõtte tegema, kuidas ja mis kuidagi läinud on. Noh, lühikokkuvõte või nii.
Mis me plaan oligi? Viis aastat Soomes ja siis tagasi? :)
Et siis 4 aastat on veel jäänud :) Peab vist mõne aasta juurde lisama, sest see plaan, et siin juurat õppima minna on mul küll surmkindel. Seega nelja aastaga kohe kindlasti tagasi ei jõua.

Nende plaanidega on ka alati nagu on. Kunagi olid mul plaanid, et 25. eluaastaks on mul lapsed sünnitatud. Aeg läks edasi, siis tõstsin lati 30. eluaastani. Paar aastat tagasi nihutasin seda juba 35.eluaastani ja nüüd mõtlen, et peaks vist 37.eluaastani nihutama. Et selline vanus oleks küll  lagi! Kui mõni saab oma esimesed lapsed peale 40. sünnipäeva, siis mina võiks ju oma pesamuna  37. saada, onju? :)

Aga plaanid peavad olema...ja latt peab kõrgel olema, siis on mõnusam kukkumine :):)

Kuulge, olks-molks jälle. Jäingi juba pikalt lobisema. Loodetavasti ma olen siis nii usin ja kirjutan 6.juulil ka selle kokkuvõte kenasti ära.

Moro-moro :)

                                    Meenutusi lapsepõlvest...kõrre otsa nopitud maasikad ;)