Lehevaatamisi kokku

Pühapäev, 18. detsember 2011

Kaunis detsember...

Meil siin paks lumi maas - ei jõua auto ümbert lund ära kühveldadagi, kui uus juba juurde sajab! Kelgutamisest-suusatamisest-uisutamisest ma üldse ei räägigi – nende hobidega tegeleme loomulikult iga päev :) Päkapikud on ka lume sisse juba ammu raja tampinud...mmm...

Asjalood on nii, et kui tõesti nüüd suusatada tahaks, siis võib seda ainult kruusa või asfaldi peal teha, pole siin lumest haisugi. Iga päeva sajab vihma ja väljas vähemalt + 5. Iseenesest on ju mõnus – ei pea bussi oodates külmetama. Samas olen ma täiesti nõus seal bussipeatuses natuke külmetama, kui ainult lumi maha tuleks.
Ilma lumeta pole ju õigeid jõule ega jõulutunnet. Vähemalt minu jaoks. Ega need jõulud tulemata jää, aga jõulutunne... Lapsed on ka omatoa akna igasugu jõulukaunistustega ära ehtinud...õues haljendab aga ilus roheline muru... Päris tore oleks Abbile minna ja seal muruniidukiga õuele veel viimast lihvi anda – sügisel ei jõudnud ju kõike :D

Olenemata jõulutundest tuleb meil kõigil nüüd pisike jõulupuhkus – isegi minul. Juhuu :D Eestisse sõidame niisiis 22.detsembri lõunal. Tahtsime pileteid küll õhtusele laevale, et saaksin 22 päeval kenasti veel koolis ära käia, aga pileteid enam ei olnud. Broneerisime piletid kusjuures juba oktoobri keskel ja juba siis ei olnud õhtusele laevale vaba kohta ( autole siis ). Järgmisel aastal tuleb vist juba septembris neid pileteid vaatama hakata :D!

Mõtlesin alguses, et sõidame jõuludeks Eestisse ja ma tulen sealt siis 26.detsembril üksinda tagasi, sest 27.12 - 30.12 on ju ikkagi koolipäevad. Kohusetundlik koolilaps nagu ma olen. Õnneks läks aga nii hästi, et võin ka siiski pikemaks Eestisse jääda ja ei pea busside-rongidega üksinda tagasi kolistama hakkama. Puudutud koolipäevad tuleb korvata sellega, et loen läbi ühe soomekeelse raamatu ja teen sellest uuel aastal ettekande, ümberjutustuse või midagi taolist. Ma valisin Sidney Sheldoni “Kun taivas putoaa”. Olen varem ka Sheldoni raamatuid lugenud ja minu arust kirjutab ta põnevalt. Olemaks 100 % kindel, et selle raamtu ka läbi loen, siis jagasin igale päevale kohustusliku leheküljed. Raamatus on 300 lehte ja jagasin selle 15-ga ( olen realist ja tean juba ette, et kõikidel päevadel ma küll lugeda ei jõua/viitsi – nagu näiteks jõululaupäeval, uuel aastal ja kindlasti on veel mõni päev ) seega ca 20 lehte päevas. Praegu on lugemine juba käsil ja oh-ho-hoo...3 päevaga 167 lehte.

                                              Sellised suurelt kirjutatud ja lihtsad laused
                                                  
Poleks uskunud, et see soome keeles lugemine nii libedalt läheb. Laused on minu arust nii lihtsalt kirjutatud nagu tegemist oleks laste raamatuga. Kõikidest lause mõtetest saab aru ja need üksikud sõnad, millest aru ei saa, nende jaoks pole ka vaja sõnaraamatut välja võttagi. Ma joonin tundmatud sõnad küll alla, et ehk jääb mul millalgi nii palju aega üle, et tõlgin need omale millalgi ka ära. Ma võin seda joonimise luksust omale lubada küll, sest tegemist minu isikliku raamatuga, mille sain kusjuures laua pealt, kus inimesed oma seismajäänud raamatuid teistele jagavad. Meil on koolis 2 korda selline laud väljas olnud ja ma olen sealt päris mitu raamatut juba ka koju vedanud, lootuses, et kui keel piisavalt suus on, siis loen need ka läbi. Ja näe - juba ongi ühte raamatut vaja ;)

Üüriga lahenes asi sedasi, et meile anti võimalus see maksmatajäänud üür detsembrikuu jooksul ära maksta ( kindlat kuupäeva ei öeldud). Tänase päeva seisuga on see meil  ka tehtud ja suuremaid sekeldusi/jamasi sellest õnneks ei tulnud. Meile ei teatatud sellest maksmatajäänud üürisummast sellepärast varem, et oli juuli, puhkuste aeg ja nad ei pannud seda puuduvat summat lihtsalt tähele. Juulis oli mul endal miljon asja kukil ja ma ka ei pannud tähele või unustasin või ma ei saa siiani aru, kuidas see mul maksmata jäi. Viga oli täielikult minupoolne ja kellegi peale ma kuri ei saa olla, et ma meile sellega “toreda” jõulukingi tegin. Noh, ca 600 € oleks jõulude ajal ju täitsa abiks olnud :D Nüüd ma siis nikerdan ise siin igasugu asju:liimin, õmblen, koon ja heegeldan – kellele kaarti, kellele villaseid sokke, kellele tekikest, kellele kotikest, kellele köögirätikut ja nii see läheb ;) :) Ikka südamega asja kallal.
Lastel oli ammu juba kingisoovid kirjutatud: poolest sügisest juba kirjutasid - kui mingi soov tekkis, siis kirjutasid aga üles ja panid kirja esialgu sahtlisse tagasi. No Ok, Janeliliga pidin veel koos seda nimekirja kirjutama, aga Karolin kirjutas juba ise. Lapsed käskisid meil ka jõuluvanale kirjad kirjutada, sest me oleme ka ju ikkagi head lapsed olnud. Ega issi ennast eriti tagasi hoidnud: uus fotokas, uus arvuti, uus telekas + Playstationi mäng koos igasuguste jubinatega :D:D( õnneks meil praegusel hetkel mingisugust telekamängu pole ja seega pole muret, et lapsed pooled päevad teleka ees istuvad ja mänge mängivad). Ma jäin väheke reaalsemate kingisoovide juurde nagu teritajad, pliiatsid, joonistusplokid ja uued kvaliteetsed pliiatsid – mul on uuest aastast ikka tõsine plaan see lasteraamatu kirjutamine käsile võtta. Ise kirjutan, ise joonistan ;) Juba sada aastat võtan hoogu, et kirjutama hakata. Idee on olemas, isegi raamatu pealkiri on olemas – nüüd on vaja vaid väheke maha istuda ja kirjutada. Ühel õhtul ei saanud isegi magama jääda, sest nii hea mõte oli :D:D Aga kuna ma, vana trulla, ei viitsinud ennast voodist välja veeretada ja oma mõtet paberile kirjutada, siis sinna see mõte ka läks. Mis mõte see täpselt oli, ma enam ei mäleta, aga igatahes oli see hea mõte :) Nüüd ongi voodi kõrval igaks juhuks paber - pliiats. Kusjuures see pealkiri tuli ka sellise “ilmutisena” :D:D Kui teile tundub nüüd, et mu katus täitsa sõidab, siis sellest pole hullu – see sõidabki ;) :D
Igatahes jah, järgmisel aastal püüan oma esimese üllitise kaante vahele saada ( rõhk sõnal püüan ).
Oma jõulukingi ostsin ma muide juba ära, sest kaarte oli ju vaja meisterdada: kinkisin endale siis 3 Fiskarsi paberiaugutajat.

                                                            3 imemeasinat

Nende kolme augutajaga saab lausa imesid teha :)
 Ära saab kasutada nii selle, mida augutada, kui ka selle, mis augutades tuli ;)

Me meisterdasime kaarte (vahelduva eduga ) lausa 2 päeva - osasi täiendasime, teisi tegime juurde.

                                               Minu piiritu andekus ;)

Ei hakanud ööseks seda sodi sealt maast isegi mitte kokku korjama. Tüdrukud olid ka kogu aeg ikka ninapidi juures. Edaspidi ei osta ma poest vist enam ühtegi kaarti, sest see ise meisterdamine on minu jaoks väga OK. Olgugi, et ma ostsin omale juba ise pisikese jõulukingi ära, siis “jõuluvana”ütles, et kuna ma olen sellel aastal ikkagi tubli tüdruk olnud, siis ma olen paberi ja pliiatsid ka välja teeninud ;) Tore jõuluvana ;)

A meil on ka toas kuusepuuke, jõulukuusekenekeseke :) Tahame – tõstame tüdrukute tuppa, tahame – tõstame suurde tuppa :) Määädsik :D
                              Tüdrukute toauksel olev säästu jõulukuusk ;)
Ja ma olen täitsa kindel, et kui me Eestist tagasi tuleme, siis on jõulukuuse all ka kingitused. Nüüd on see koht, kus tuleb kavalalt “silma teha” - suu lahti ja silmapilgutus peab käima aegluubis :) Kui Eestisse hakkame tulema ja lapsed juba autosse on pakitud, siis peab emme korra toas käima, sest midagi “ununes”maha :D:D Küll ma olen kaval ! :)

Juba eelmisel nädalal tõime selle kauni kuusepuukese tuppa :D Ehtisime kõik koos ja puha ;) Panime kuuse otsa needsamad “kurikuulsad” käbikesed , mis ma mändide pealt noppida julgesin. Tegelikult olen ma ikkagi seda meelt, et ei rikkunud ma selle noppimisega mitte kellelgi mitte midagi. Ei noppinud ma neid kusagilt erahoovist ega ka korrusmajade õuel. Männid on praktiliselt suure tee ääres ja maja, mis mändide kõrvale jääb, pole samuti elumaja vaid seal on mingisugune firma.

                                              Minu kuritöö sündmuskoht

Tõenäoliselt ei käi need firma töötajad puhkepauside ajal nende mändide pealt ka käbisid imetlemas, seega ei teinud ma oma noppimisega kellelegi olulist kahju. Nüüd on minu käbikorjamine kenasti selgitatud ja võime tõdeda( vähemalt ma ise), et tegemist ei olnud siiski nii suure kuriteoga, et kellelegi sellest mingeid suuremaid hingehaavu jääks. Mänd saab ka sellest üle, sest paari aasta pärast kasvatab ta omale uued käbi. Sain käbide hingeelust ka veidike targemaks ja teatan rõõmuga ka kõikidele teistele, et kevadel nö. käbi “avaneb”, puistades loodusesse oma seemned. Tühi kest( loe: käbi) jääb puule veel umbes 2 aastaks ja kukub siis ise maha, peale seda hakkab kasvama uus käbi. Kui keegi tahab mulle endiselt väita, et tema puu peal on käbid aastast aastasse ja maha ei kukugi, siis see peab küll mingi imepuu olema, sest looduslikult ei ole see lihtsalt võimalik.
Mina noppisin nö. “kinniseid” käbisid ja kodus (soojas toas) avanesid käbid juba paari päevaga, andes meile palju, palju seemneid. Nüüd istutame osad seemned mulda ja hiljem juba idanenud männikesed Abbile. Ikkagi oma, seemnest istutatud, männipuu ;)
Praegu algas Soomes ka käbikorjamise hooaeg. Iga korjatud käbiliitri eest maksab kokkuostja 1 €. Kusjuures see on puhastulu, makse selle pealt maksma ei pea ;) Seega, kõik käbisid korjama. Seekord siis ikka metsa, mitte Virge kombel kaunistuseks istutatud puu pealt ;) :)

Kellelegi veel männiseemneid?

                                                               Krutski ;)
Janelil oli 12.12. lasteaias jõulupidu. Lasteaias on nii, et igal rühmal on oma jõulupidu. Selles mõttes on see väga hea, et nii mahuvad kõik vanemad kenasti ära – ei ole õhu ega toolide puudust.
Nagu ikka, lapsed tantsisid ja laulsid. Ma kohe täitsa imestasin, kui nad “Tuiki, tuiki tähtönen” laulsid, sest Janeli laulis nii ilusasti – tugeva ja selge häälega nin sõnad olid ka kõik peas. Mitte nagu tema emme – kõvasti ja valesti :D:D Õnneks oli kaamera meil ikka kaasas ja kõik sai kenasti tuleviku tarbeks ära salvestatud ;)
Karolini jõulupidu on aga alles 22.12, seega tema jõulupralle jääb koolis pidamata, sest samal ajal istume me rõõmsalt juba laevas ja kimame Eesti poole ;)
See eest hakkas Karolin eelmisest nädalast jalgpalli trennis käima. Suvel ostis ta omale sünnipäevaks ka jalgpalli – ma täitsa imestasin. Kust ja miks selline huvi? Ei tea. Ma olen küll igasugu muid sportialasid harrastanud, aga mitte jalgpalli. Ju siis temast tuleb meie pere jalgpallur ( või pesapallur või saalibändi-pallur – oleme ju Soomes ). Las laps harrastab seda ala, millega ta ise tahab – peaasi, et millegagi tegeleks. Kusjuures tal on ka joonistamises hea käsi – seda on öelnud nii lasteaias ( Eestis siis) kasvatajad, kui ka Soomes õpetaja. Ja tegelikult on ka Janelil täitsa loov käsi - sedagi on lasteaias öeldud. Kohe näha, emme lapsed! :D:D Muhahhaha :D Vaatame, äkki saame nad alates järgmisest sügisest kuhugi kunstiringi sebida ;)

Tahan ühe asja üle veel rõõmustada: nimelt on lapsed juba 7 kuud terved olnud! :) Juhhu! Juba sülitasin kolm korda üle õla ka ;) Vaatake, kui vähe on rõõmuks vaja... Samas see pole tegelikult vähe, see on väga palju...See on ikka NIIIII hea ja oluline, kui lapsed on terved...

A, ja sellest ka - “Õhtulehe” honorar on ära kulutatud, pluss natuke rohkemgi ja Janeli vanale lasteaiale kingitused ostetud. Nii nagu lubatud ;) Tegelikult sai need juba päris tükk aega tagasi ostetud.

                                                                  ;)

On uusi asju, on kasutatud asju ja on tüdukute mänguasju, millega nad ise enam ei mängi. Minu isikliku arvamuse kohaselt ei peagi kõik kingitused olema uued ja otse poeriiulilt. Peaasi on see, et mänguasjad/kingitused oleksid terved, kvaliteetsed ja sellised, millega midagi ikka teha ka saab – mitte, et jäävad riiulile seisma. Mina olen näiteks (teiste asjade seas )täieliku südamerahuga kinkinud (ja kingin ka edaspidi) kasutatud raamatuid, sest raamat võib ju vana ja loetud olla, aga ta on endiselt hea ;)
Miks just Janeli lasteaed?
Sellega on omad stoorid. Siin tuleb mängu jälle see õigluse tunne. Mulle võib ka paksu lauajupiga mööda pead anda, aga ma ajan ikkagi oma õiglust taga – elu lõpuni. Ei paranda mind miski.
Vallas, kus me elame, on 2 lasteaeda. Üks lasteaed sai omale ma-ei-kujuta-ette-kui-kalli mänguväljaku + rühmadesse mänguasjad, aga teises lasteaias pole isegi mitte liumäge ja osad mänguasjad/raamatud on ajast, kui Tarmo veel lasteaias käis - sellest on möödas juba 30 aastat.
Järgemööda on olulisi asju parandatud nagu näiteks küttesüsteemi vahetamine, uute akende paigaldamine, sellel aastal pandi uus välisvooder – ei saa öelda, et midagi ei tehta ;) Lihtsalt lapsed on natuke tahaplaanile jäänud. Loomulikult saavad  mängitud nende asjadega mis parasjagu on ja midagi hullu pole ning ma võin öelda, et meie maakoha lasteaed on kordades paremas seisukorras, kui Tallinna lasteaiad, kus vanemad maksavad nagunii mitu korda kõrgemat lasteaiatasu, aga peavad lapsele lasteaeda wc-paberi kaasa pakkima, voodipesu pesema ja muid imeasju tegema. Meil sellist asja küll pole ;) Mina lihtsalt leian (või arvan), et iga vanem, kelle võsuke lasteaias käib, võiks( ei pea, aga võiks ) kas igal jõulul või igal sügisel ühe mängu/mänguasja lasteaiale kingituseks viia – saab sellest rõõmu tema laps ja ka kõik ülejäänud teised ;) Pean silmas siis ikka neid vanemaid, kellel see võimalus majanduslikult tegelikult olemas on ja kes päris sente ei veereta ;)
Mis mina sellest saan – minu laps ei käi ju enam seal lasteaias?
Mhhh....mh..? Konkreetselt ei saagi ma sellest mitte midagi, peale hea enesetunde....vist...Asi ei ole mingisuguses kiituse otsimises, enda pushimises ega eneseupitamises kinni, see lihtsalt on...Kuhugi ma kandideerida ei kavatse, seega pole "head nägu" ka vaja teha:D Ma ei oskagi seda seletada...Tõenäoliselt on tegemist lihtsalt andmisrõõmuga. Sedasama andmist ja tänutunnet tahan ma õpetada  oma tüdrukutele. Kui seda saab üldse õpetada...Siit ka siis meie uus traditsioon – igal aastal lasteaiale jõuludeks paar kinki viia ;) Alohha ;)
Ja siit veel üleskutse - kõik head inimesed, kes te oma laste mänguasjadega midagi ei tee, aga mis on korralikud ja veel vägagi mängitavad - toimetage need minuni ja ma toimetan nad omakorda lasteaeda ;).
Ja seesama  üleskutse võiks minna ka firmaomanikele. Ma olen ju "tohutu" reitinguga blogipidaja :D :D Uue sissekande korral ikkagi 600-700 lugejat ;) -millest ca 200 Tikri blogi kaudu, ca 100 P6rgukitzi ja enam-vähem ülejäänud  peregasoome.blogspot kaudu ;) Äkki nende seas on mõni tore ja meeldiv firmaomanik ;)
Nüüd on vist kaagutatud küll ja aitab nendest üleskutsetest ;)

Ongi vist laias laastus kõigest kirjutatud. Sain Imre käest juba eile riielda, et miks  nii pikalt ühtegi sissekannet pole tulnud, et kas olen kirjutamise juba soiku jätnud W? Ei ole ma midagi, ajaga on lihtsalt väheke tuuga ;)
Lähme lastega nüüd Raisiosse ujuma – undavad juba tükk aega siin. Aga, kui nad siin kõrval undavad, siis ei tule kirjutamisest suurt midagi välja.

Ok, tinki-vinki – kohtume jõulude ajal ;)

10 kommentaari:

  1. Tere Virge, esmalt mainiksin kohe ära, et olen algusest peale su blogi lugenud ja sa kirjutad ikka tõeliselt hästi, kohe kutsub lugema. Erilit huvi pakub sinu blogi, kuna olen ka ise soome kolimas. Probleem on aga selles, et mul on 8-aastane laps, kes käib 1. klassis. Umbes nagu sinulgi oli kui soome kolisite. Kas sina ei kartnud, et kui tagasi tulete siis oskab ta soome keelt küll aga eesti keel ei saagi tegelikult kunagi päris selgeks? Ta lõpetab esimese klassi ära ja jääbki 1. klassi haridusega ja kirjavigadega kirjutama siis ju:( Sellepärast tunnen muret ja tahtsin sinu arvamust teada. Kaunist jõuluaega teie perele;)

    VastaKustuta
  2. Õhtust ;)
    Ma ei karda seda, et ta eesti keeles grammatiliselt nõrgaks jääb, sest kohe lagusest peale on mul plaan olnud teda ( ja kui Janeli juba kooliealine on, siis ka teda) kodus ise õpetama hakata. Mõtlesin esialgu, et kohe kooli alguses, aga kuna tal soome keelegagi hetkel tegemist, siis lükkasin selle mõneks ajaks edasi ( järgmisse sügisesse). Ostan Eestist vajalikud õpikud-töövihikud koju ja nii hakkangi ise õpetama ;) Kuna lapsi mitu, keda õpetada, siis on õpikute ostmise boonus ka suurem.
    Kindlasti ei lase ma eesti keelt unarusse jätta, sest plaan on tulevikus ikkagi Eestisse tagasi kolida.
    Ma arvan, et kui Sa ka sellele rohkem tähelepanu pöörad ja lapsele eesti keelt õpetad, siis pole hullu midagi ;)
    Praegu loeme Karoliniga päris palju ( siis ikka eestikeelseid raamatuid) ja uurime Aabitsaid, kus on ka päris palju harjutusi. Me teeme aeg-ajalt ka nii, et kui Karolinil koolis uued sõnad on õppida, siis ma kirjutan kõik eesti keeles ja ta loeb need üle. Palju abi sellest vist pole, aga midagi ikka ;)

    Parimat Sullegi ja ilusaid jõule ;)

    VastaKustuta
  3. sauplau :) lisan virxi blogile veel selle lause juurde nende mänguasjade loovutamise kohta. On olemas ka lastekodud ja mina vinnan isiklikult oma lapse väikseks jäänud riides sinna :).Eks nad ise vaata seal mis sobi ja mis mtte. Väga hea tunde sain, kui suure kotitäie ära viisin :)

    Marite :)

    VastaKustuta
  4. Tere.
    Kui palju ujumine ka maksab soomes, teeks väikest võrdlust. Meil on Õismäe ujulas perepilet 15 eur/ 2h.

    Ilusat jõuluaja jätku.

    VastaKustuta
  5. Ujumine maksis 12 €/ 2 h.
    Peres 4 liiget, hind sama ka nädalavahetusel.

    Täiskasvanu 5,5 €
    õpilane( mina siis) 3 €
    kuni 12 a laps 2,5 €
    kuni 7-aastane laps 1 €

    Täiesti OK hind

    Oli suur bassein, 2 väiksemat lastele, ujumistoru ja saunad.

    Marite: Me oleme õigel teel ;) :)

    VastaKustuta
  6. Ohjah, ja koguaeg räägitakse kui kallis on ikka soome elu. Ja pealegi on meil selle 15 euri eest ainult mullivann ja tavaline saun.
    Näiteks on meil sellel aastal paus ka laste trennidest, lihtsalt ei jõua maksta enam. Trennimaksud on 35-40eur/ laps pluss veel 2X kuus võistlused või eksamid à 10 eur ja veel võistlustele sõit ja klubiriided. Kui kuumaksu veel jaksaks maksta siis ülejäänut ei jaksa ja nii ongi, et lapsed ei saanud trenni eest preemiat ehk võistlusi ja nad ei tahtnudki enam trennis käia. Tegu on algklassi lastega. Väga paha tundega tegimegi aastase pausi trennidest ja kogume jõudu ja jaksu, et sügisest Soome kolida. Kui sa kuskilt kuuled kui suured on soomes trennimaksud(võistluskunstid) koos võistluste ja muuga, siis kirjuta meile ka.

    Kauneid jõule :)
    Mina olen see 2 lapsega, kes juba tükk aega paneb vaimu valmis, et Soome kolida. Iga päevaga läheb isu suuremaks ja pilt selgemaks.

    VastaKustuta
  7. Püüan nende trenni asjade suhtes kõrvad-silmad lahti hoida ja teavitada, aga seda on muidugi kurb kuulda, et laps enam trennis ei saa käia :( Küll asjad paranevad ja siis uue hooga edasi ;)

    Kaunist jõuluaega Teilegi ;)

    VastaKustuta
  8. Hämeenlinnast trenniinfot. Karate 6 aastasele poisile maksis 90 € poolaasta. Selline liikumistrenn (Hämeenlinna Sport Academy)lastele, kus tehakse erinvaid asju 79,80€ poolaasta.
    Ujumine Rantasipi kylpylähotellissa perepilet 48€, aga see on kallis koht ka. Kindlasti saaks kuskil odvamalt.
    Vaatasin, et Kalev SPAs on ainult veidi odavamad hinnad...

    VastaKustuta
  9. Head uut ja teguderohket aasta!
    Tänud info eest. Sain veelkord kinnitust, et Soome on väga pere- ja tervisesõbralik riik.
    Ja üllatuseks tunduvalt odavam kui eesti....

    Jõudu edaspidiseks,
    Merle

    VastaKustuta
  10. Natuke trenniinfot siis anonymouselt ja Sinule, Merle, samuti kaunist uue aasta algust ja palju kordaminekuid. Minule ka Soomes meeldib. On asju, mis võiksid paremad olla ja on asju, mis on küllalt head ;)Seega tasakaal :)

    VastaKustuta