Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 6. oktoober 2011

Olen jah kuri – kohe täitsa kuri.

 
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis see “Õhtulehe “ajakirjanik ajas mu harja ikka päris punaseks. Nüüd tahaksingi kuulda/lugeda hoopis Teie arvamust.

Kui mind miski häirib, siis ma üldjuhul ütlen selle ka välja – kui vaja, ka inimsele otse näkku.
Selline ma kord juba olen. Õnneks või kahjuks – võta sa kinni...

Antud hetkel häirib mind “Õhtulehe” ajakirjaniku suhtumine.
Tegemist on siis ajakirjaniku preiliga, kes minu blogi ilma minu loata ajalehte copy-pastetas.

Kui nüüd veel kord kõik ausalt ära rääkida, siis 10.08.2011 kirjutas preili ajakirjanik minu mailile ja soovis minult abi Soomes-Eesti hindade vaatlusel. Kuna ma nagunii siin Soomes olen, siis mul vahet polnud – võisin ju neid hindasid vaadata küll. Samas kiitis preili ajakirjanik, kui mõnusa ja toreda lugemise ma ikka kirjutanud olen, et tema tutvustaks seda hea meelega laiemale rahvahulgale ka, ja et äkki ma olen nii mõnus ning saadan talle lausa Soome miljöös meie pere pildi. Keeldusin pere pildiga blogi propageerimisest ja seda eelkõige just eestlaste kadeduse ja teineteise õgimishimu pärast. Küll aga lubasin tal mõne lausega oma blogi tutvustada. Viimases kirjas, mis preili ajakirjanik mulle saatis, kordas ta veel üle, et mainib siis minu blogi oma artiklis ühe lausega. Olin sellega päri. Kusjuures selle külgprofiilis must-valge pildi lubasin juurde panna. See pole vähemalt nii äratuntav pilt ;)
Täpsustan siinkohal, et vestlus toimus augustis ja enne loo ilmumist pidi preili ajakirjanik minuga kindlasti ka ühendust võtma.

Septembri keskpaigaks oli mul see teema tegelikult juba unustatud, sest preili ajakirjanik ise enam ühendust ei võtnud ja mul oli ka 100 teist asja, millega tegeleda.

No ja kui ma 24.09.2011 hommikul sõnumeid ja kõnesid sain teemal: “Saada autogrammi”, siis esmapilgul ajas see mind naerma küll. Kui aga reaalselt neti lahti lõin, siis kadus see naerutuju üsna kiiresti ära. See artikkel oli ühest tutvustavast lausest ikka VÄGA kaugel. Pigem oli tema ühe lause kirjutanud ja ülejäänud olid minu laused.
Ja pangem nüüd tähele - artikli teemaks oli tegelikult hinnavõrdlus Soome ja Eesti vahel.

Jah, iseenesest ei olnud artiklil häda midagi – vähemalt preili ajakirjanik ei öelnud ühtegi halba sõna. Kommenteerijate kohta ma muidugi sama öelda ei saa, aga kui see on nende ainukeseks rõõmuks selles hallis argipäevas, siis las nad kommenteerivad.

Kõige rohkem häris mind selle teema juures see, et ma rõhutasin ajakirjanikule, et ma ei soovi mingit propageerimist. Selle asemel, et blogi tutvustamiseks üks lause koos blogi viitega üles panna, tegi tema hoopis poolest blogist copy-paste, suras selle lehte, klopsis oma nime autoriks ja tehtud see oligi. Eeldades, et ühest artiklist jääb väheks, siis klopsib preili ajakirjanik sinna juurde veel paar nupukest teemadega : “Virge perekonna ühe kuu kulutused” ja “ Kuidas Virge pere Soomes hakkama saab”. Vähe sellest, et need nupuksed mitte-midagi-ütlevad olid, olid need ka poolikult kopeeritud. Ju siis parema käe nimetisõrm väsis kopeerimisest vahepeal juba ära :):)

Kui ma selle artikli enda jaoks lõplikult lahti olin seedinud, siis kirjutasin 28.09.2011 preili ajakirjanikule täpselt sellisel kujul pisikese kirjakese:

Tere päevast.

Kuidas Teie laupäevast artiklit kommenteeriksite?

Meil ei olnud ju sellist kokkulepet, et minu blogi copy-pastena artiklisse läheb. Juttu oli vaid väikesest viitest blogile, mitte blogist jutu kopeerimine ja selle serveerimine intervjuu näol. Oleks olnud viisakas ka mind informeerida, et Teie plaanid hoopis sellised on. Sellisel kujul ilmunud artikkel tegelikult pahandas mind, sest kuritarvitasite minu usaldust.

Ma ei andnud luba oma blogi kopeerimiseks. See on fakt.

Loodetavasti on sellele mingi loogiline selgitus ja seega on Teie kommentaar kirjutatule ( pigem siiski minu kirjutatule!) igati teretulnud.

Ja tema vastus muutmata kujul:

Tere Virge,
Sinu kiri kurvastas mind väga. Mitte mingil juhul ei tahtnud ma Sulle meelehärmi tekitada. Mul oli algselt tõepoolest kirjas, et "kirjutab Virge oma blogis", aga kuna see lause on väga sarnane allikatele "kirjutab Reese Witherspoon Twitteris või Erika Salumäe Facebookis," siis jätsin selle ära- me ju ometi suhtlesime meilitsi ja oleks mul Sinu telefoninumber olnud, oleksin kindlasti Sulle helistanud.

Esialgu oli mul paalnis ka teha hinnavõrdlus, aga Sinu blogi läbi lugedes leidsin, et Sinu Soome kolimine ja eluga hakkama saamine ehk siis Sinu blogi vajab laiemat tutvustamist. Sa oled väga tubli ja  võiksid olla tõeliseks eeskujuks kõikidele nendele norotele peredele, kus ema-isa Eestis näljapalga eest töötavad ( kas Sa tead, et noortele emadele pakutakse näiteks tööd klienditeenindajatena- 2,6 eurot tunnis miinus maksud). Ma võtsingi SInu blogist ainult seetõttu rohkem andmeid, et tahtsin lugejatele must-valgel näidata- tragi ja ettevõtlik inimene saab hakkama. Igalpool. Ainult julgust on vaja.

MA olin ise ka šokeeritud, kui artikli kommentaare lugesin. Paar-kolm ainult olid sellised, et "ja nii ongi, mul mees ka toob alati Soomest mähkmeid". Kui õelad ja kadedad ikka võivad olla eestlased. Eriti veel sellised, kes Eestis töötu abirahast elavad. Mul endal on küll juba paks nahk, aga see laupäevane õelus oli isegi mulle liig. Õnneks saame koos veebitoimetajaga kõige inetumad neist ära kustutada, teen seda kohe, kui neljaks oma töödega valmis saan.

Analüüsime selle vastuse kohe pikalt-laialt läbi.

Sinu kiri kurvastas mind väga. Mitte mingil juhul ei tahtnud ma Sulle meelehärmi tekitada.”
Selles lauses võime me välja lugeda , kuidas preili ajakirjanik püüab tööle panna MINU südametunnistust, et kuidas ma üldse pahandada julgen, sest tema kirjutas ju nii toreda-armsa artikli.

Mul oli algselt tõepoolest kirjas, et "kirjutab Virge oma blogis", aga kuna see lause on väga sarnane allikatele "kirjutab Reese Witherspoon Twitteris või Erika Salumäe Facebookis,"
Jah, kõik võivad sotsiaalvõrgustikes oma arvamusi avaldada, aga Virge oma blogis ometi mitte!!:D See oleks ju tõeline katasroof. Isegi, KUI artikli algusesse OLEKS kirjutatud “kirjutab Virge oma blogis”, siis see ei tähenda automaatset luba minu blogi kopeerida. Kui palju ajumahtu peab olema, et sellest imelihtsast asjast aru saada??

me ju ometi suhtlesime meilitsi ja oleks mul Sinu telefoninumber olnud, oleksin kindlasti Sulle helistanud.” See on see KÕIGE parem” lause kogu selle kirja juures üldse ja mis mind eriti kurjaks ajab! Ma ju ometigi andsin meilitsi teada ka, et ei soovi propageerimist!
Kas keegi suudaks veel ajuvabama vabnduse välja tuua informeerimata jätmisest, kui puuduv telefoninumber? Oleksin kindlasti Sulle helistanud! Kui hinnavõrdlust oli vaja teha, siis saime ju ometigi meilitsi suheldud ja isegi mitu päeva järjest! Kui artikkel trükki hakkas jõudma, siis ju ometigi meilitsi pole võimalik suhelda :D:D Selline suhtumine ajab naerma ja kurjaks samaaegselt. Naerma selle pärast, et see on nii ajuvaba ja kurjaks selle pärast, et ajakirjaniku preili arvates sattus ta nüüd kõige suurema ja sinisilmsema naiivitari otsa.

Esialgu oli mul paalnis ka teha hinnavõrdlus, aga Sinu blogi läbi lugedes leidsin, et Sinu Soome kolimine ja eluga hakkama saamine ehk siis Sinu blogi vajab laiemat tutvustamist. Sa oled väga tubli ja  võiksid olla tõeliseks eeskujuks kõikidele nendele norotele peredele, kus ema-isa Eestis näljapalga eest töötavad ( kas Sa tead, et noortele emadele pakutakse näiteks tööd klienditeenindajatena- 2,6 eurot tunnis miinus maksud). Ma võtsingi SInu blogist ainult seetõttu rohkem andmeid, et tahtsin lugejatele must-valgel näidata- tragi ja ettevõtlik inimene saab hakkama. Igalpool. Ainult julgust on vaja.” No see lõik on kirjutatud puhtalt minu ego upitamiseks ja minu pahameele leevendamiseks. Õnneks olen ma oma egoga täitsa rahul. Ausõna, ma ei pea seda kuhugi upitama ja kui on vaja kuri olla, siis oskan ma ka kuri olla - isegi väga kuri ;)
Ma saan aru, kui inimene ütleb kiitvaid sõnu, kui ta seda ka mõtleb ja sellel puuduvad tagamõtted, aga antud hetkel...

MA olin ise ka šokeeritud, kui artikli kommentaare lugesin. Paar-kolm ainult olid sellised, et "ja nii ongi, mul mees ka toob alati Soomest mähkmeid". Kui õelad ja kadedad ikka võivad olla eestlased. Eriti veel sellised, kes Eestis töötu abirahast elavad. Mul endal on küll juba paks nahk, aga see laupäevane õelus oli isegi mulle liig. Õnneks saame koos veebitoimetajaga kõige inetumad neist ära kustutada, teen seda kohe, kui neljaks oma töödega valmis saan.”
Siin polegi midagi kommenteerida.


Minu kiri omakorda temale:

Õhtust veel kord.

Loomulikult olen ma pahane, sest ma ei kujutanud ette, et minu jutt sedasi konkreetselt otse lehte läheb. Kui oleks ainult viide olnud, olekski lugenud need, kes asjast tegelikult huvitatud on - mida ka osad inimesed tegid.
Nüüd on aga lood sellised nagu need hetkel on - käisin seal kommentaariumite lehel vaid laupäeval ja nägin ära, mis seal toimus.

Kes soome kolimisest ja infost huvitatud on, on mind Googeldades ise üles leidnud.

Kirjtutate: "Me ju ometi suhtlesime meilitsi ja oleks mul Sinu
telefoninumber olnud, oleksin kindlasti Sulle helistanud."
Jah, me suhtlesime ja ütlesingi selge sõnaga, et ei soovi otsest reklaami ja propageerimist. Kui Te otsustasite artikli sellisel näol kirjutada, siis oleks pidanud sellest mulle ka teada andma, samamoodi meili teel - vaatan postkasti iga päev. See ei määra antud hetkel midagi, kas Teil on minu telefoninumber või mitte - kui oleksite tahtnud sellest teada anda, siis oleks seda teha ka saanud, sest see artikkel ei sündinud Teil üleöö.
Tekibki küsimus, et miks mind ei teavitanud? Ma arvan, et sellepärast kuna teadsite, et ma ei soovi otsest propageerimist.

Ma mõistan Teie soovi inimestele mõnest tegusast inimesest teadvustada, et ka teised midagi ette võtaksid, AGA kui Te järgmine kord mõne kangelase loote, siis küsige luba sellisel kujul nagu Te artiklit kajastada kavatsete. Te võite täitsa üllatuda - ehk inimene ongi nõus.


Mul on ka paks nahk ja neist kommentaaridest tegelikult välja ei teegi. Antud hetkel teebki minu meele kurvaks hoopis see, et Teie minu käest luba ei küsinud.

Olen ajakirjanike suhtes kogu aeg kahtlev olnud ja see laupäev tõestas seda veelgi, et tasub ka edaspidi kahtlev olla.



Ja alates 28.09.2011 ei ole temast enam kippu ega kõppu. Oleks oodanud temalt vähemalt vabandust ja tunnistamist, et ta väikse apsaka tegi.

Sellist suhtumist, et peidan-pea-liiva-alla-küll-kõik-laheneb, ma küll ei kannata. Sellega valatakse hoopis õli tulle – vähemalt minu puhul.

Tuleb aru saada, et kõikide inimsete seljas ei ole siiski võimalik liugu lasta.

See oli siis minu pikk ja uimane kirjutis seoses “Õhtulehe”, ajakirjaniku preili ja minu blogi nö”varastamisega”.

Nüüd ootan siis Teie arvamust.
Kas jätaksite asja lihtsalt niisama või...?

Igasugune tagasiside on oodatud. Ajakirjaniku preili võib ka anonüümselt sõna sekka öelda ja kirjutada, et mis ma siin tühja ikka rapsin – elu läheb edasi ;)

Olen jah kuri – kohe täitsa kuri.


18 kommentaari:

  1. Tervist!
    Sul tuleb veelüks kiri kirjutada. Peatoimetajale ja nõuda endale tasu artikli avaldamise eest. Kopeeritud tekst on sinu kirjutatud ja selle eest on autoritasu ettenähtud. Sinu kirjutatud tekst kuulub sinule ja ka tasu selle eest. Ega nad enne ei hakka autorulust austama, kui keegi asja ülesvõtab ja kohtuni viib. Mina isiklikult arvan, et sinul kui õhtulehte tõelisel kirjutajal on õigus samasugusele autoritasule kui igal teisel autoril. Loodetavasti su meeleolu lahtub, kuid mitte otsustavus see asi ülesvõtta ja enda tasu väljanõuda.
    head :)

    VastaKustuta
  2. Olen eelkirjutajaga nõus, et teavitada tuleks sellest ajalehe peatoimetajat ning autoritasu on siinkohal igati asjakohane.
    Jajaa, loomulikult võib asja jätta olla, elu läheb sul edasi nagunii sedamoodi, kuidas sa selle ise kujundad, aga kui miskit ei tee, ei muutu ka midagi.
    Ja meelhärm saab lahustatud ikka siis, kui asi on saanud mõlemapoolse lahenduse.
    Mina soovin sulle jõudu!
    Parimat!

    VastaKustuta
  3. Ei noh, väga mugav muidugi ajakirjanikule, kui keegi tema eest (tasuta) leheruumi täidab :p

    Ma ka aru ei saa, suurema osa inimestega annab nagu kokkuleppeid sõlmida, aga paljud ajakirjanikud paistavad olema nagu mingi teine "tõug" selle koha pealt :/

    Ma susiks ka edasi, et pole siin midagi tasuta töö tegemist, vähemalt peaks artikli raha küll Sinu taskusse voolama.

    PS. Väga hea blog, leidsin selle küll sõltumata Õhtulehe "abistavast" artiklist :p

    VastaKustuta
  4. Peatoimetajale juba( eile) kirjutatud ka;) Tahtsin lihtsalt lugejate arvamust ka näha, et kas teen sääsest elevandi või...:)

    VastaKustuta
  5. Ei imestaks kui varsti ilmub artikkel kus sinu kirjad on copitud...loomulikult on sul õigus vihane olla.
    Aga õH "ajakirjanikke" enam tulevikus ei usaldaks.

    VastaKustuta
  6. Kindlasti nõua oma kirjatüki eest ka tasu, no päris nii ikka ei saa, et sa põhimõtteliselt lihtsad varastad kellegi teose ja esitad enda omana!

    Ääretult ebaviisakas, mõtlematu ja sõna otseses mõttes loll tegu ajakirjaniku poolt!

    S

    VastaKustuta
  7. Tere!

    Ma tahaks seda nn.ajakirjanikku silmast-silma näha.Päris huvitav oleks .....
    Ja tasu peaks sa ikka saama...töö ju tehtud.

    Oootan aga põnevusega uusi lugusid!

    VastaKustuta
  8. Terekest jälle!!!
    Minu arvamus ühtib ka teiste arvamusega, et sa peaks nüüd saama honorari, ja ära jäta seda asja niisama.
    Kuid mul on ka üks mure.. Nimelt saime nüüd poliisist paberid ja nüüd lähen lastega maistraati. Siit küsimus, kas ma pean lapsed maistraati kaasa võtma, või piisab ainult id-kaartidest? Sest me juba käisime ennem poliisi maistraadis, ja täitsime paberid ära, kuid siis öeldi, et lapsed peab regama ennem poliisis. On küll segane jutt kuid ma loodan, et saad aru.
    Ette tänades:Jaanika

    VastaKustuta
  9. Noh, ootame ja vaatame, mis tuuled toovad ;)

    To Jaanika: Kui meie maistraattis käisime, siis olid meil igatahes lapsed kaasas. Ma ei tea, kas nad ilma lasteta teevad need paberid valmis. Põhimõtteliselt peaks nagu tegema, sest politsei annab ju omalt poolt paberi, et kõik on Ok. Kuna ma seda 100% ikkagi öelda ei oska, siis ma võtaksin lapsed kaasa ;)

    VastaKustuta
  10. Mulle tundub, et lisaks tasule (honorarile) ka KAHJUtasu kokkulepete rikkumise ning meelepaha tekitamise eest.

    Ja väga hea, et maili teel toimus suhtlus ning mitte telefonis, sellises situatsioonis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis toimuv suhtlus palju mõistlikum. Mina sellistes keerulistes olukordades enam põhimõtteliselt teise osapoolega telefonis ei suhtlegi.

    VastaKustuta
  11. To R: Minu arvamus on täpselt sama. Lisaks sellele, et minu kirjutised lihtsalt võeti, oli netiartikli vahel 2 bännerreklaami( õnneks mul on sellis valdkonnas sõber olema, kes sellest midagi jagab ja mulle kenasti teada andis - ega ise poleks teadnud ), mille pealt ÕL päris korralikult tasu saab - reklaami hinnakiri on kenasti üleval ka ;)
    Sisuliselt teenis ÕL minu kirjutise pealt.

    Lisaks sellele, et minu kirjutis lihtsalt üles riputati, tuli sellele päris "mõnusaid" kommentaare - põhimõtteliselt lihtsalt niisama pori loopimine. Nii kaua, kui ma asja seedisin, salvestas Tarmo igaks juhuks "parimad " kommentaarid ka ära. Pärast öeldakse, et mingit pori polegi loobitud.

    Suhtus on toimunud ja toimub ka edaspidi ainult maili vahendusel, telefoni teel polegi suhtlust toimunud.

    VastaKustuta
  12. Njaa, ajakirjanduseetika on väga küsitav mõiste Eesti riigis. :S Ma olen jätkuvalt arvamusel, et 90% ajakirjanikke on nö.raisakotkad. Kogu see jama, mis kokku kirjutatakse, peletab mind Eesti ajakirjandusest väga kaugele. Hiljuti oli copi-paste keiss foorumipostitustega - ajakirjanik "kirjutas" loo. :S
    Ja selles mõttes on ikka tõesti blondiin: "tema tahtis, et teised ka leiaksid sinu blogi ja taipaksid, et hakkaja inimene saab hakkama". Pähh. Hakkajad inimesed oskavad Google-otsingut ka kasutada. :D
    Tubli, et asja edasi ajad! Honorari/autoritasude mõttes kõigi eelkõnelejatega nõus. Ja moraalse kahju võiks ka hüvitada - sest nemad panid ju su jutu inimestele lugemiseks ja kommentaariumis mudaloopimiseks välja. Sina neile selleks nõusolekut andnud ei ole. Seega ...
    Parimate soovidega jätkuvalt silma peal hoides, A.

    VastaKustuta
  13. Eelkommijatega nõus,et kiri peatoimetajale (kuigi jahhh, see võib tolle artikli kirjutaja parim sõber või voodikaaslane olla) ja kindlasti kogu eelnev kirjavahetus ajakirjanikupreiliga kah peatoimetajale. Las siis nuputab mis ümmargust mullijuttu sulle ajada. Olen surmkindel, et sealt tuleb selline "Ilus" jutukene et sa lähed veel kurjemaks.
    Aga hoia meid kursis ikka =)

    VastaKustuta
  14. To Sebastian: Kiri peatoimetajale saadetud 5.10
    Vastust ootan täpselt nädala - ei päevagi rohkem. Autoriõiguse seadus on läbi loetud päris mitu korda, et midagi kahesilma vahele ei jääks :) Eesti ajakirjanikueetika koodeksiga on tutvutud ning Pressinõukogule on kaebus ka põhimõtteliselt juba valmis tehtud ( aega võttis see ei rohkem ega vähem, kui 4 tundi - ühesõnaga oli, mida kirjutada :) )

    Nad võivad mulle ümmargust mullijuttu ajada küll ja ma võin isegi näo teha, et ma neid usun, aga...

    ;)

    VastaKustuta
  15. Tere, elan teie pere elule kõvasti kaasa, sest plaanis ka ise millalgi Soome kolida. Olen lasteaiaõpetaja.
    Selle ÕL jama suhtes arvan: a) pöördu kaebusega Pressinõukogusse, oled seda juba teinud nagu aru saan. Põhirõhk võiks olla plagiaadil, sest ajakirjanik seda teha ei tohi.
    b) varusta oma blogi autorikaitse märgiga ja kirjuta vastav lause juurde, et kõik siinavaldatu - tekst ja fotod - on autorikaitse objekt, ilma sinu loata midagi avaldada ei või. Olen sellist asja näinud ühes Luksemburgi-teemalises blogis, vt www.les.lu, "ilma folgita viljandis" vms.
    EDU ja õnne!

    VastaKustuta
  16. Pressinõukogule jah kaebus valmis.Ootan ja vaatan veel natuke aega. Täna tuli, muide, preili ajakirjanikult üks ümmargune jutt, mis mind kohe üldse ei rahuldanud. Oluline on see, et avaldamise ajast 3 kuud mööda ei läheks, aga seda aega ma kindlasti maha magada ei kavatse ;)
    Olgugi, et kirjatükid blogis on nagunii autoriõigustega kaitstud, siis on vast jah mõtekas Sinu soovitust järgida ja see puust- punaseks ka blogi seinale kirjutada ;)
    Tänud Sulle ja edu tulevikus ( kolimises) :)

    VastaKustuta
  17. muide, mis kommentaariumis lahmijatesse puutub, siis ma just vaatasin väga head äripäeva videot - http://www.ap3.ee/?PublicationId=1e0d2b87-ad7b-42d7-a572-4cdda65fe124 - oleks, et keegi tavaline inimene viitsiks ka kohtusse minna, nende lahmijad nimed ju SAAKS nii täiesti vabalt teada. aga enamasti kommentaarides rünnatud eelistavad asja unustada ja eluga edasi minna, ma saan täitsa aru, ilmselt teeks isegi nii (no oleneks ilmselt konkreetselt sisust).

    aga kui kõik läheks kohtusse ja laimajaid järjest avalikustataks, siis ehk jõuaks kohale, et anonüümsust pole olemas ja ehk jääks neid solvanguid vähemaks... ma usun, neid on praegu nii palju just sellepärast, et isegi kui nad teavad, et jälgi saaks ajada, teavad nad sama hästi, et keegi nagunii ei viitsi seda teha.

    ah, ma siin niisama teoretiseerin. lihtsalt pipsi videot nähes tuli sinu keiss ka meelde :)

    VastaKustuta
  18. :):)
    Eks ta nii ole jh, et ei viitsita asjaga tegeleda;)
    Minu keissi puhul ajas mind see rohkem tigedaks, et ajakirjaniku preili sedasi copy-paste tegi ja seda intervjuu-näol serveeris;)Ma seda asja igatahes niisama ei jäta - kusagilt peab ka mingi piir minema ;)

    Oleme ajakirjaniku preiliga veel paar kirja vahetanud - need on loomulikult mind jälle kurjaks ajanud---põhimõtteliselt olen mina süüdi, et ta minu blogi lehte kopeeris :D:D:)
    Eks näis ;) Pean targematega veidike nõu ja siis vaatan edasi ;)



    ;)

    VastaKustuta