Lehevaatamisi kokku

Kolmapäev, 5. oktoober 2011

Kas me oleme oma otsusega rahul, et Soome kolisime?

Jah, me oleme rahul. Ma ei saaks öelda rahul - oleme lausa väga rahul, 100 % rahul.
Asjaajamine on sujunud üle ootuste hästi – saime kohe esimese korteri, mida vaatamas käisime ja mis meile meeldis... kolimisjärgsel päeval sain kohe tööle, veidi hiljem sai töö ka Tarmo...Janeli sai ilma probleemideta lasteaeda...Karolin 1-päevase viivitusega kooli...lapsed on olnud terved...
No mille üle üldse nuriseda??

Eluliselt tähtsad asjad on igatahes jonksus.

Jah, hetkel ei ole me võibolla rahaliselt just kõige rikkamad ja tõenäoliselt ei kogu me lähiajal sukasäärde mitte ühtegi eurot, aga see eest on väljavaated tuleviku suhtes täitsa helged. Mitu-mitu-mitu korda helgemad, kui Eestis.
Nii kaua, kui mina koolitusel käin ja keele korrektselt selgeks saan on Tarmo ülesandeks peret üleval pidada. Ütleme nii, et kõik on kontrolli all - maksud on makstud, kõtud on täis, Eestis jõuame ka käia – seega on kõik ju lausa vinks-vonks.
Kui kursused läbi saavad ja ma ka erialast tööd leian, siis on peres teine teenija jälle juures – kaks teenijat on ikka kaks teenijat ;) Ehk siis hakkame ka sukasäärde, maja ehitamiseks, veidike eurosid veeretama :):) Lootust on ....
Nagu ma varasemalt kirjutanud olen, siis sisseelamise aasta alles kestab ja seda on veel suisa 7 kuud järele jäänud. Seega 3 kuud juba tõsist soomlase-staaži :):)

Kui me oleksime edasi Eestisse jäänud?

Võin vist 100 % kindlusega öelnud, et sellisel juhul ei ehitaks me talu mitte kunagi üles. Kui varasemalt kirjutasin, et ehk pensiks, siis nüüd võtan oma sõnad tagasi ja ütlen – mitte kunagi!
No jah, siis võibolla küll, kui Loto-haldjas ennast ilmutada otsustab!
Kusjuures, kui nüüd natuke edasi fantaseerida ja Loto-haldjas ennast ilmutada kavatsekski, siis Tarmo tuleks rõõmsal sammul loomulikult Eestisse talu ehitama. Mina aga jääksin koos lastega Soome edasi, olgugi, et võiksin ju Sohvoosis Loto-haldja raha eest lulli lüüa nii, et vähe poleks. Kas ma olen siis napakas või muidu uhhuu? Tuleb nii vist välja jah, et täitsa metsa poole :) :) Ma ei tea... ma tahan, et lapsed näeksid ka teist keskkonda, teistsugust suhtumist... Minule meeldib siin... Päriselt ka! Kui me nüüd Eestist tulime, siis ma lausa ootasin, et millal koju jõuaks. Minu jaoks on Soome kodu ka nagu tõeline kodu. Ma lihtsalt tunnen ennast siin hästi. Miks see nii on – ma ei tea? Ma ei ole suutnud seda enda jaoks veel lahti seletada, aga küll ma jõuan ;)
Siiamaani meeldib mulle kõik, mulle lihtsalt meeldib Soome...
Toome kasvõi selle imepisikese näite, et sain siin soome keele kursustele kohe. Mis moodi oli aga Eestis? “Kahjuks ei saa me teid kuhugi kursustele saata, enne kui Te pole 2 kuud tööd otsinud!”
Mina, kes ma olen võhivõõrana võõras riigis saan kohe soovitud koolitusele... saan kohe oma lapse lasteaeda... saan kohe lapsega arsti juurde...
See vist panebki mind Soomet imetlema. Kuidas saab võõras riik võõrale inimesele seda kõike pakkuda, aga oma riik oma inimesele mitte? Ei-ei, mitte et ma Eestit halvustaks – lihtsalt arutlen.

Kui me oleksime edasi Eestisse jäänud?

Siis ei oleks meie pere koos. Selles mõttes oleks me koos küll, kui üks leibkond, aga tõde oleks see, et Tarmo käiks ikkagi Soomes tööl. Julgeks seda lausa 99% väita. Ma ei hakka siinkohal rääkima sellest, et oleks pidanud omal ajal siis koolis ikka õppima ja õige eriala( loomulikult selle kõige tulusama) valima. Ma ka, vana saabas, hakkasin alles peale gümnaasiumi oma ajumahtu kasvatama – varem polnud ju aega, sest oli vaja pulli ja tralli teha :):) Samas ei saagi me oletada, et kõik on hiigel-ajudega ja kusagil tipp-kohtadel tööl. Keegi peab ka oskustööd tegema. Siin kohal võin ma Tarmot väga-väga pikalt kiita, sest ta on tõesti kuldsete kätega. Kui kunagi talu ehitamiseks läheb, siis peame tõenäoliselt vaid materjali kuluga arvestama ;)

Meie Abbi talu. Katuseplekk vaja veel sirgeks tõmmata, siis võib juba täitsa sisse kolida :D:D


Kui me oleksime edasi Eestisse jäänud?

Siis oleksin ma ehk aastakese veel politseis tööl olnud ja ma ei teagi, mis siis oleks saanud... Mõtlesin (terve viimase aasta) politseis töötades, et tahaks midagi uut õppida, aga Eestis on see ümberõppimine või uue eriala õppimine nagu üks surnud ring. Kui tahad õppima minna, siis tuleb see lõbu kõik oma taskust ka kinni maksta. Täpselt nii see ongi. Kui valid kaugõppe, siis maksad õppemaksu, nii et veri ninast väljas. Kui saad riiklikule õppekohale, siis mille eest sa kasvatad lapsi, maksad arveid, ostad süüa? Need näited on antud hetkel minu puhul. Kui kõrgharidust minnakse omandama kohe peale gümnaasiumi lõpetamist, siis sellist dilemmat loomulikult ei teksiks. Põhimõtteliselt on see minu karistus, et ma vale eriala valisin ja 2 last sünnitasin. Sellepärast ongi surnud ring – vanad tööd enam teha ei taha ja uut õppida ei saa, sest põhimõtteliselt puudub selleks raha.
Soomes on lood aga hoopis teised. Esiteks on kõrgharidus tasuta. Kui oled võimeline lävepakku ületama, siis ole ainult mihkel ja õpi. Lisaks tasuta kõrgharidusele on Soomes olemas ka üliõpilaste toetussüsteem. Võin näitena tuua selle, et kui ma siin praegu ülikooli läheksin, siis saaksin ma toetust rohkem, kui Eestis tööl käies! Ärgem unustagem boonusena ka tasuta kõrgharidus!

Soomega on mul selline tunne, et ei peagi väga palju pingutama, kui kuhugi juba jõuda võid, samas Eestis võidki pingutama jääda, aga ei jõua ikka kuhugi. Oih, valetasin - Eestis jõuab küll, aga mitte läbi pingutamise, vaid läbi... ;);)

Mari2 - ma loodan, et suutsin Su küsimusele vastuse anda ;) Kulude teemast kirjutan vast järgmisel kuul või koguni aasta lõpus, sest siis on kauem elatud ja selgem pilt ;)

Teisi teemasid ka ;)

Eelmisel kolmapäeval jõudis siis Soome ka minu semu Imre :):) Me oleme semud juba väga pikka aega ja tõenäoliselt oleme me semud ka ülejäänud elu. Kuna Imre Turu linnast hetkel suurt ei jaga, siis olin talle autojuhiks ja sõidutasin sinna, kus vaja. Töövestlusel sai käidud, töökoht ka üle vaadatud ja muud midagi, kui 3.oktoobrist hakkas tal tööpõli pihta. Helistasin talle just täna küsimusega, et kuidas siis on? Ta on vägagi rahul. Hetkel elab ta õe juures, aga ca kuu aja pärast loodab oma korterisse saada.


Reedel käisin päälinnas ja vaatasin magava Ronja  ka üle ;)  Hea laps oli - ei jonninud  üldse, isegi silmi ei teinud lahti :):)
Röövlitüdrukule kinkisime roomamiseks ja muidu lösutamiseks teki ;) Loomulikult on teki peal ainult Ronjat puudutavad andmed: sünnikuupäev, kellaaeg kaal, pikkus, kodune aadress, issi-emme auto, õed-vennad ja koduloomad, jänku aasta jne.
                                                        Röövlitüdrukule ;)

9 kommentaari:

  1. aitäh Virge:) jah, sain oma vastused:D ja veel toredam, et nii positiivsed:) see annab ka endale jälle juurde jõudu edasiliikumiseks;) aga rääkides sellest sinu võrdlusest eesti ja soome ametite ümberõppe osas - täiesti õigus. Olen muideks ise hetkel selline, kes on just seda nn ümberõpet või siis uut ametit õppima hakkamas. ja täiesti tuttav teema...
    ja teine asi, mida kohtasin siin ümberõppe puhul (siiski õnneks osati) tutvusringkonnas, on isegi veidi negatiivne suhtumine, kui üle 30sed ja vanemad mõtlevad eriala vahetamise peale. eks see on sellest nõuka ajast, et kes kord mingit eriala õppinud, see peab oma suunatud kohal elu lõpuni töötama;) hea, et ajad on muutunud, ning veel toredam, et neid ise muudame;)
    sinu näputöö on aga lihtsalt imeilus:) nutikalt tehtud:)jällekord palju toredaid sügispäevi teile:)

    VastaKustuta
  2. Tere Virge!

    Nagu ka paljud eelnevad on siin juba öelnud, leidsin ka mina sinu blogi Internetist.. otsisingi infot selle kohta, kuidas perega Soome kolida ja olen igati õnnelik ja tänulik, et oled nii asjaliku, huvitava ja toreda asja siia kokku meisterdanud!

    Oleme ka meie siis perega (Mina, mees ja poeg 1,9 aastane) otsustanud, et aitab sellest elust siinmaal ja seame sammud Soome poole, kus tõepoolest koristaja ka inimene on. Mina olen hetkel töötu. Kõrgharidus olemas, keeled suus (vene ja inglise puhtalt, saksa algtasemel ja nüüd siis alustasin ka soome keele õppimisega omal käel), aga vat tööle ei saa (õigeini ei olegi võtta!). Saaks tegelikult küll, mis ma luiskan - Maximasse müüjaks 240 euroga, aga kuna meie laps lasteaia kohta ei saanud ja nii pea ei ole loota ka, siis ainus variant on eralasteaed, mille eest ka siis, kui linn omalt poolt toetab, peaksime kuus maksma üle 200 euro!!! UTOOPIA!

    Ühesõnaga, olen siit blogist palju julgust ja abi saanud, et asjades selgusele jõuda. Meie peamine mure on see, et ei julge ju lapsega nii ekspromt tulla... mees peaks siis töökoha Eestis ära ütlema (tema palk on 500€ - meie ainukene sissetulek hetkel) ja samuti puudub meil algkapital. Muidugi oleme kindlad, et selle saaksime laenata perekonnalt, kuid kui Soome tööd kohe ei saa, siis võlgades nö. tagasi tulla, on ju ka hull.

    Ka ei ole meil laps ju üldse lasteaias kunagi käinudki... kui ruttu tema seal harjuks, et saaksime koos tööle minna...ka ei kujuta ette. Muidugi on variant, et näiteks mina lähen üksi ees ära, aga ma ei suuda ja ei kujutagi ette, kuidas ma lapsest niiiii kaua suudan eemal olla ja tema minust ka :(

    Praegusel hetkel olemegi kõik tuttavad läbi helistanud ja rääkinud, kes Soomes töötavad, et kui neile mingigi info laekub, et otsitakse töölisi, siis oleme kohe kohal! Samuti saadan siin ise usinasti meie CV-sid laiali... kuigi eks ta vist väga ebatõenäoline ole, et nii tööd leiame, peaks ikka kohapeal ju olema...

    Nokk kinni- saba lahti olukord.

    Äkki kui Sul kuskil midagi silma-kõrva hakkab, mis ka meid aidata saaks, kribad selle ka siia?! :) Või kui oskad lihtsalt hää nõu veel peale blogi jagada, kriba meile rafi09@hot.ee.

    Loen su blogi mõnuga kohvitassitaga edasi ja ootan aga uusi postitusi.

    S

    VastaKustuta
  3. To Mari2: Ei ole need 30-sed veel nii vanad midagi :D:D Kui aju midagi veel kinni püüab, siis minu arust just peakski juurde õppima, seega edu Sulle ümberõppimisel ;) Eluks ajaks 1 amet on natuke vähe - inimesed on rohkemaks võimelised, kui ainult 1 ametiks.

    To Anonymus: kirjutan Sulle mailile ;)

    VastaKustuta
  4. Lihtsalt teadmiseks, mitte mingi vihaga ja näpuga näitamiseks:

    Eestis on TASUTA igal inimesel võimalus õppida kõrgkoolis KAKS KORDA.
    Ehk siis kui sul on olemas üks kõrgharidus ja soovid lisa õppida, siis teise kõrghariduse saad ka veel tasuta. Iseasi, kuidas siis pereelu sättida. Kaugõppes vist tasuta haridust ei pakuta.

    VastaKustuta
  5. Jah, Eestis on kõrgharidus tasuta küll, aga konreeetsel erialal konkreetsed kohad. A la 20 kohta. Kui soovijaid oleks 25, siis 5 neist peavad maksma. Üldiselt tõin ma näite jah selle kohta, et kui näiteks mina isiklikult tahaks Eestis hetkel kõrgkooli minna, siis sissesaamises ma võibolla ei kahtlekski, lihtsalt materiaalselt ei mängiks välja kuna lapsed jne. See ongi see surnud ring ;)

    VastaKustuta
  6. aitäh virge hea soovi eest:)
    to: anonymus
    on jah võimalus siin saada 2 korda tasuta kõrgharidust, aga isegi kui sa oled oma kursuse PARIM, siis saad eestis 55 eur stippi kuus?! kuidas sellisel juhul ära elada? kui sul on lapsed jne. sellest ei piisa isegi koolisõiduks ja seal mõne päeva jooksul elamisest. selle üle me arutlesimegi, ma usun:)
    et eestis sa AINULT ümberõppele pühenduda ei saa, sest sa pead VÄHEMALT mingit töökohta kõrvalt pidama, et kuidagigi hakkama saada. Soomes on mu arust õpingute ajal vähemalt mingi tugi riigi poolt, kuniks sa saad hakata oma uuel erialal juba tööle ja annad riigile ringiga selle raha tagasi:)
    samas niipalju kui ma olen end huvitavaid erialasid vaadanud, siis ega ka soome nn tasuta kohtade arv väga suur ole. Seega selles osas mulle tundub väga suurt erinevust ole. Tubli pead igal pool olema, et tasuta kohale saada:) nii siin, kui sealpool piiri:)

    VastaKustuta
  7. tere,
    olen siin nüüd mitu head aega blogi lugenud. kohe mõnuga. ja nagu siin enamus siis minagi lihtsalt otsisõna järgi. ikka soome kolimise ja seal alustamise teema.
    meil 3 last. 15, 10 ja 1 aastased. hetkel kõik veel "kenasti" eestis. vireleme. kui minu vanemahõvitis kevadel läbi saab siis peabki kohvreid pakkima hakkama...kahju küll, eks.
    siin kirjutatu annab palju aimu algsetest tegevustest sealpool ja sellest, kuidas step by step õigesti toimetada.
    mul tuttavad vantaal ja espoos. samas olen ka ise mõtteid mõlgutanud pigem turu suunas. kuna eesti kodu on meil jüris siis see 160 km soomes mind ei heiduta väga. sealsed teed ju kordades paremad kui siin, eestis. turus ka korra mõni aeg tagasi käidud.

    küsin siiski, et kui tekivad mõned enne kolimist, töökoha saamist põhimõttelised küsimused, kas siis võikin sinu poole pöörduda?? loomulikult üritan ise kodutööd teha nii palju kui võimalik...ja eks juba soomes olevad tuttavad ka aitavad. selge on aga see, et espoo ja turu asjad käivad vast natuke erinevalt (kasvõi dokumendid nagu varem selgus).

    edu sulle ja sinu perele ja tänud nii toreda blogimise eest!!

    Marit, veel eestis;)

    VastaKustuta
  8. To Mari 2: Sul on 100% õigus, et arutlesime, kuidas Soomes saaks haridust omandada ja kuidas Eestis. Ühes riigis on toetused, mis võimaldavad seda õppimist- teises aga mitte ;)
    See on ka vast igas riigis nii, et kui pealehakkamist pole, siis pole ka tulemust ;)

    To Marit: Loodan, et suudate "kenasti"kevadeni välja vireleda ja siis uute tuulte poole liikuda. Küsimuste korral loomulikult aitan - meilikas on profiili all olemas ;)

    Jõudu kogu Teie perele ;)

    VastaKustuta
  9. Hea on lugeda, see annab indu juurde asjade liigutamisel.
    Meil vist ootab ka ees see soomesõit, aga tundub, et pean minema üksi. Issi jääb siis 3-lapsega koju. keegi peab ju teenima, et maksta siin eestis olevat korteripangalaenu.

    Sain ma nagu õigesti aru, et kui mul tydruk lõpetab siin 6kl. siis soome tuleb ta ikka seitsmenda ja kui see läbi siis selgub kas jääb klassi kordama või läheb edasi kaheksandasse?

    Mul oleks veel paar küsimust, aga teeksin seda paremini meilitsi. (See puudutab iluteemat.)MEllakene@gmail.com

    tänud ja edu teile

    VastaKustuta