Esimene palgapäev, avalduste päev ja uute otsuste päev.

 

Tõusin täna hommikul juba kell 06:30, sest pidin Tarmo tööle viiam. Ta ise ei saanud autoga minna, sest mul oli täna asjaajamisteks endal autot vaja. Niisiis – varajane tüdruk ;)

Lõin peale hommikukohvi rõõmsalt oma arvutikaane lahti ja sukeldusin põnevusega oma pangakontot vaatama – ikkagi esimene palgapäev! Moppi ja lappi juba küll käes hoitud, nüüd on maiustamise aeg :) Kõige pealt pidin sada imet tegema, et oma Soome internetipanka üldse sisse saada.

Kui lõpuks pangakontolt oma väljateenitud palganumbrit vaatasin, siis vajusid minu pisikesed suunurgad veidi allapoole. Kaheksa tööpäeva eest oli kontole laekunud 505 €, see teeb siis ühe tööpäeva eest ca 63 €. Arvestuste kohaselt oleks palgaks pidanud olema ca 560 €. Minul tekkis igatahes küsimus - kuhu 55 € kadunud on? Võibolla see summa polegi iseenesest teab mis suur, AGA asi on põhimõttes ja teadmises, et tead end teenivat NII palju, kuid laekuvad summad on hoopis NAA palju. Nüüd ma siis ei teagi, miks selline summa laekus - kas palgast lähevad veel mingid maksud maha või arvestatakse puhkepausid maha või on tööandja valesti arvestanud või on veel mingi neljas võimalus?

Igatahes saatsin ülemusele arvutis kirja, kus palusin oma palgalehte e-mailile (paberkujul pole ma seda saanud, olgugi, et peaksin saama). Kui see leht nüüd millalgi minu postkasti potsatab, eks siis saab ka selgust.

Suure tõenäosusega on tööandja siiski kõik õigesti arvestanud ja see palk ongi täpselt selline nagu ma kirjutasin ehk 63 €/ päevas. Kui see sedasi on, sel juhul julgen juba öelda, et arvestades öist tööaega, siis on palk vast väike. Öine vahetus( ehk siis mina) on terves suures bussipargis tööl üksinda – territooriumil ei ole aeda ümber ( ümberringi on mets) ega hoonetes ühtegi valvurit. Tegelikult on üsna kõhe seal üksinda olla. Eriti õudne on veel siis, kui väljas on tuuline ja vihmane ilm. Kui puud kõiguvad ning oksad ragisevad...sellise ilma ajal hakkan ise ka veel mingeid imelikke mõtteid peas veeretama a la äkki keegi on seal, KEEGI kindlasti on seal jne. Tõsine politseinik noh :):) Kusjuures eelmine reede oligi täpselt selline päev, kus ehmatasin isegi ukselt peegelduva iseenda peegelpildi peale :):) Siis tekis küll küsimus, et APPI, kuhu ma tulnud olen ja tekkis tahtmine päeva pealt sealt töökohast jalga lasta! Kui hirm üle läks, tulin maa peale tagasi ja mõistsin, et hetkel ma lihtsalt pean seal tööl olema! Ma olengi selles mõttes jänespüks, et pimedat olen ma terve elu peljanud. Lapsena, maal vanaema juures olles, ajasin öösel sugulase alatasa üles, et kempsu minna ( kemps asub/asus talumajadel teadagi väljas). Ja nüüd siis sellise töökoha peal?! Nojah, alguses ei olnud ju midagi hirmsat, sest olin ca 1,5 nädalat koos Tuneesia poisiga ja ööd olid valgemad. Nüüd lähevad ööd aina pimedamaks...ja pimedamaks...ja vihmasemaks...ja tuulisemaks...ja külmemaks...ja siis on neid kolle ka seal põõsastes nagunii rohkem...:):)

Ei-ei, nali naljaks, aga ma PEAN omale kiiremas korras uue töökoha otsima!! Ma võin leppida tegelikult sama palgaga, aga töötingimused peavad olema vastuvõetavamad ehk siis – ruumis sees :)

Niisiis ajendatuna palgast ja minu hirmust pimeduse ees, tegin juba täna Janeli lasteaia avalduse ära ja kohe HOMSEST hakkan otsima ka uut töökohta ;) Täna enam ei jõua, sest pean varsti töö juurde oma “põõsakollidega” võitlema minema ;)

Loomulikult ei kavatse ma vanasse kaevu enne sülitada, kui uus olemas on. Mingigi palk on parem, kui mitte mingi? Oo, ma olen lausa filosoof :):):)( tõenäoliselt oli see eesti keeles totaalselt valesti kirjutatud lause, aga noh...)

Tegelikult olen ma ääretult tänulik, et selle töökoha sain, sest see oli minu/meie võimalus Soomes üldse elamisega algust teha ;) Kui töökohta üles ütlema lähen, siis viin kindlasti tänutäheks mingi eestimaise kingituse ;) Nad ju armastavad siin nii väga meie “Vana-Tallinna” likööri. Minu enda arvamus “Vana Tallinna” kohta on muidu ainult :” Plöäkk”:):):) Noorusaja trauma, millest ma pikemalt ei peatu :)

Elu on kummaline...nii lühikese ajaga uued plaanid, uued mõtted. Kui töökoha sain, siis mõtlesin, et töötan sellel kohal kindlasti 6 kuud. Mõned päevad hiljem otsustasin seal töötada nii kaua , kuni lapsed kooli/lasteaiaga harjunud on. Nüüd aga vahetaks juba 2-3 nädalaga töökohta. Vot nii palju siis plaanidest. Aga mulle meeldib plaane teha... on alati meeldinud. Ok,sorry, kaldusin teemast kõrvale :)

Käisin täna lastega seonduvaid asju ajamas. Karolinil kooli ja nagu Te ennist lugesite, siis Janelil lasteaia ;)

Alustasin Janeli asjadest, sest lasteaed oli kodule lähemal- nii umbes 300 meetrit. Lasteaeda sisenesin kusjuures läbi köögiukse :):) Oli veel 4 võimalust, kust siseneda, aga ma oskasin ikka selle kõige õigema valida, kust ma minema poleks pidanud. Nii siis läksingi juhataja ruumi läbi lasteaia köögi!:) Kuidas ma alati nii mööda oskan panna? Ma ütlen, et see on puhas anne ! Kui ruumis oleks tuhat tooli, nendest üks katkine ja ma peaksin toolidest ühe välja valima, siis ma olen raudkindel, et ma valin selle katkise. Ma vaatan, et Karolin kipub mul sama andekas olema :):) Kui tal midagi juhtub, siis ma lihtsalt ei saa temaga riielda, sest ma ise olin / olen täpselt samasugune äpu...totaalne õnnetusehunnik :):)

Ok, leidsin oma tee siiski juhataja kabineti. Selgitasin talle meie olukorda, et alles kolisime siia, käime mehega mõlemad tööl, ja et vajame nooremale lapsele lasteaia kohta. Selle jutu peale sain avalduse, mille ära täitsin ja juhatajale andsin. Juhataja tsekkas kohe asjad üle, vaatas kalendrist natuke kuupäevasid ja ütles siis, et tuleksime 10.augustil proovipäevale ja seejärel alates 15.augustist on Janeli ametlikult lasteaia laps! Hoplaa ja lasteaia koht oligi olemas!! Uskumatu :) Aega läks kõigest 20-30 minutit. Jutud saime ilusti aetud, sel korral polnud isegi ühtegi sõna, mida ei teadnud. Kiidan ennast nüüd natuke: “ Tubli, Virge, tubli! “ :):)

Väga tore juhataja oli. Lasteaia tasu hakkab olema pere sissetuleku alusel. Panen siia soomekeelse näite, hetkel pole aega tõlkida:

Maksu määräytyy siten, että tulorajan ylittävästä kuukausitulosta lasketaan taulukon mukainen prosenttiosuus. Jos perheen koko on suurempi kuin kuusi, nostetaan tulorajaa 117 eurolla kustakin seuraavasta alaikäisestä lapsesta.

Perheen koko henkilöä	Tuloraja € / kk	Korkein maksu %
2	1198	11,5
3	1477	9,4
4	1754	7,9
5	1871	7,9
6	1988	7,9

Esimerkki: Perheessä on kaksi aikuista ja kolme lasta. Lapset ovat kunnallisessa kokopäivähoidossa. Perheen tulot ovat yhteensä 3.500 e/kk.

Tuloista vähennetään taulukon mukaisesti 3500 e – 1871 e = 1629 e.

Nuorimman ja toisen lapsen maksu on 7,9 % x 1629 e = 128,69 e/kk

Ühesõnaga meie( 4-liikmelisele) perele PEAB iga kuu kätte jääma 1754 € ja selle alusel arvutatakse siis %. Arvutasin välja, et Janeli lasteaja tasu peaks jääma 105- 110 € kanti.

Kui lasteaiaga sotid selged olid, siis läksin sipsti edasi kooli, mis asub lasteajast siis ca 1,5 - 2 km kaugusel. Tuuseldasin kõik kooli uksetagused läbi, aga ei leidnud sealt ikka ühtegi hingelist. Seega polnud muud teha, kui linna Haridusametisse minna. Eeltöö oli arvutis tehtud ja teadsin, kus amet asub, kusjuures kõik avaldused vaatasin ka enne arvutis ( turku.fi kodukalt ) järele, kui mingit lahtrit ei teadnud, siis oli kodus ju hea sõnaraamat kätte võtta ja ära tõlkida – kaval, noh. Nii ei olnudki avalduste täitmisega probleeme. Kui kooliavaldus ka täidetud oli, siis ametnik selgitas, kuidas asjad käivad. Kõige pealt peab Karolin arsti juures ära käima ja tegema tervisetõendi, kus arst siis kinnitab, et laps on terve ja võib kooli minna. Kui tervisetõendit pole, siis kooli EI SAA. Peab nii kaua ootama, kui tõend lõpuks olemas, kasvõi oktoobri või novembrini või misiganes kuuni. Kui arstitõend on olemas ja kõik ok, siis edastatakse teade kooli, et selline laps on kooli tulemas. Koolis selgub siis, kes saab lapse õpetajaks ja see õpetaja helistab vanemale ( niisiis mulle) ja lepib aja kokku, millal tutvumiskohtumine teha. Sellel kohtumisel selgitab õpetaja selliseid asju, mida kõike vaja teada on.

Kuna meie laps on välismaalane, siis läheb ta ka välismaalaste rühma( rühmas pidi olema kuni 10 last) ja õpib seal umbes aasta aega soome keelt. See on siis nagu eelkool või nii...Ühesõnaga Soome lastega ta algul ühte klassi ei lähegi. Soome lastega liitub alles järgmisel aastal. Minus tekitas selline lahendus kahtpidi tundeid – nii positiivseid, kui ka negatiivseid.

Positiivsed tunded.

Esimeseks plussiks on see, et ma ei pea siis ise lapsele soome keelt õpetama, nii et endal ninast veri väljas on. Minu enda hirm oli see, et KUIDAS ta keelega hakkama saab. Võtsin omale kohustuse, et õpetan talle vähemalt väljendeid, mida õpetaja koolis kasutada võiks – töötasin kiiruga seda arenguvihikut läbi jne. Nüüd selgub, et see rabistamine oli asjata, sest siin käivad need asjad täiesti loogilist radapidi. Selle aastaga õpib lasps soome keele selgeks - tasa ja targu.

Teiseks plussiks on see, et ma ei pea kartma seda, et ta ennast hüljatuna tunneb. Kui arvasin, et ta läheb Soome lastega ühte klassi, siis mõtlesin, et äkki hakatakse teda eemale tõrjuma, sest ei valda ju keelt. Nüüd on see hirm ka tõrjutud, sest rühmas, kuhu ta läheb, on kõik välismaalased.

Kolmandaks plussiks on see, et saan teda kodus Eesti 1.klassi õppekavakava järgi ise õpetada, sest tundub, et sellel aastal tal koolis mingit suurt mahtu ei tule. See plaan on mul kogu aeg olnud, et õpetan teda siin Eesti õppekava järgi ise ka. Õpikud ja töövihikud kavatsen koju osta. Kindlad ained saavad olema eesti keel, matemaatika ja loodusõpetus. Mida klass edasi, seda rohkem aineid tuleb.

Negatiivsed tunded.

Ainuke negatiivne mõte on see, et kui ta praegu sinna välismaalaste rühma läheb ja nö. ÕIGET kooliteed alles järgmisel aastal käima hakkab, siis ta jääb omavanustest ühe aastaga justkui maha.

Kui me näiteks 5. aasta pärast Eestisse tagasi tuleme, siis läheks ta 4.klassi, mitte 5.-ndasse. Aga samas, kui ma teda kõik need aastad Eesti õppekavaga õpetan ja ta tagasitulles testid/ arvestused edukalt sooritab, siis peaks ta ikka 5.-ndasse klassi saama!?...Ei tea. Samas ei muuda see üks aasta ka vist midagi...Saabki kauem pesas olla :)

Koolitee jääb meil niisiis 2-3 km kaugusele. Kord näeb ette, niimoodi, et 1. - 3. õpilane, kellel on kooli pikem maa, kui 3 km, siis teda tuuaks-viiakse kooli või ta saab tasuta bussikaardi ise kooli sõitmiseks. Kui on teekonna pikkus on vähem, siis peab ise kaardi ostma. Õpilasekaart maksab ca 20 € . Meil on igatahes odavam ise autoga viia ja kui ilusad ilmad on, siis võib ka jalutada ;)

Kui koolijutud selged olid, siis andis ametnikupreili mulle paberi, mille peal oli kirjas, mida arst kontrollima peab. Seejuures ütles ta veel, et järjekord võib vähemalt kuu aega pikk olla!

Paber, mille ta mulle andis, oli täis igasugu nimetusi, mida kontrollima peab – isegi HIV analüüs tehakse, röntgenist rääkimata :)

Vahepeal rääkis ametnikupreili minuga kusjuures eesti keeles, sellised lihtsamad laused. Küsisin seejärel temalt, et kas Eesti peresid on palju siia tulnud. Vastuseks sain, et sellel aastal on kohe VÄGA palju ja lisas põhjenduseks, et Eestis pole tööd :):)

Haridusametist läksin igatahes väga meeldiva tundega ära – kõik selgitati kenasti ära , ametnikupreili oli väga tore.

Läksin otse edasi tervisekeskusesse, et Karolinile siis arstileminekuks aeg panna. Seda käiku ma veidike pelgasin, sest Karolin on siin riigis hetkel persona non grata – tal ju henkilötunnus puudub . Järjekorda registratuuris õnneks polnud ja sain kohe jutule. Ulatasin tädile selle paberi, mille haridusametist saanud olin ja ütlesin, et sooviksin lapsele aega panna. Tädi võttis paberi ja vaatas seda nagu ilmaimet , kutsus isegi ühe kolleegi seda vaatama( võibolla ta nägigi sellist paberit esimest korda – ma ei tea). Luges seda kohe kõva häälega, mina noogutasin rõõmsalt peaga kaasa. Kui ta arvuitisse andmeid hakkas sisestama, siis hingasin juba kergendatult, ise mõeldes: “Uh, nii kergelt läkski” Seda seniks kuni......Kuni tädi minu käest Karolini henkilötunnust küsis :):):) Selgitasin talle siis pikalt-laialt, et oleme Soomes vähe olnud ja lapsel pole veel koodi, et koodi saab alles 2-3 kuu pärast jne.jne. Arvasin tegelikult, et mind saadetakse sealt minema – koodi tegema! Aga õnneks mitte :) Tädi tegi oma 3 - 4 kõnet, tuhlas paberites, klõbistas veidi arvutis ja natukese aja pärast oli Karolin kenasti arvutisse sisestatud ning saime 9.augustiks kella 09:30 aja! :) Juhhuu :)

Mainin ära, et ka see tädi oli väga tore :):)

Kõik kolm preilit, prouat, tädi olid nii meeldivad. Äkki on lugu selles, et nad tulid just puhkuselt ja ilusti välja puhanud :):) Ma olen igasuguseid hirmulugusid kuulnud – keda, kui palju ja kuhu jooksutatakse...Fui-fui -fui, meil on kõik õnneks läinud ;)

Vahepeal helistati Janeli lasteaiast ja öeldi, et unustasin janeli henkilötunnuse anda! :):) Ei unustanud ma midagi – tal polegi seda. Kui ma olin koju tagsi jõudnud, siis läksin uuesti lasteaeda ja selgitasin seal olukorda. Juhataja sai asjast aru ja ütles, et helistab mulle, kui midagi muutub. Ma loodan, et see ei muuda midagi ja ta ikka jääb selle koha peale, mille saime.

Asjaajamised on siiamaani üldiselt hästi sujunud. Loodetavasti sujuvad asjad ka siis samamoodi, kui käes on aeg politseisse minna. No siis peaks mul soome keel juba supper olema...äkki viskan neile mõne naljagi :):)

Päris pikk sissekanne tuli ja kui vigu liiga palju on, siis pange see kiirustamise arvele – vaja kohe-kohe tööle kiirustada. Täna õhtul peaksin ma küll nagu laip olema....tõusin ju nii vara :)

Olks, moi-moi ;)