Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 7. juuli 2011

JA ONGI NII !

Töökoht on olemas :):):):):):):):)

Kuna ma nii mitu päeva kadunud olen olnud, siis järelikult pidas minu ennustus paika ja internetiga esineb probleeme.Uskumatu, aga Turu linn ja linnaelanikud pole vist avalikust Wifi´st kuulnudki!! Kõik netikohad on koodi all. Üleeile otsisime pool linna läbi ja täna teise poole - internetist ei haisugi!! Ka sellest kohast ei õnnestunud enam levi saada, kust tookrod saime, kui korterit võtmas käisime. Kuulu järgi pidavat kusagil ikka levi olema, aga meie pole seda kohta veel avastanud. Kui Turu linnast tasuta neti leviala leiaks, siis see oleks nagu üks ilus helesinine unistus :)
Kuna meil pole hetkel netti ega telekat, siis elame täielikus infosulus. Õnneks raadio ikka on. Kuulame muudkui Soome laule: ta-rui-ra-raa ja varvas tatsub :) Homsest pidi naabripoiss muidu omale neti sisse saama, lubas avalikuks jätta, et meie ka netti pääseksime ja tsivilisatsiooniga taasühineda saaksime:):)

Tööst:
Halleluuja. Töökoht on leitud :) Käisin siis täna kell 13:00 töövestlusel. Kui aus olla, siis mul ei tulnud isegi mitte närvi sisse. Ju ma võtsin seda asja nii loomulikult. Eks ma valmistasin end eile tegelikult kõvasti ette ka :):)Püüdsin ennetada kõiki teemasid, mis minu käest küsida võidaks ja õppisin seejärel need teemad soome keeles ka selgeks. Olin eile umbes kella 03:00 üleval. Ah, kellele ma siin ikka valetan – viimased 2 tundi kuulasin tegelikult muusikat ja mängisin Spider Soltaire :):):)
Vestluse alguseks oli 13:00.Ma, korraliku tüdrukuna, olin juba 10 minutit varem kohal :) Isegi ukse taga oodates ei tulnud närvi sisse. Vestlema sain täpselt kell 13:00. Minu vastas istus umbes sama noor neiu( ihihihihih) kui ma ise olen :):)Vestlus kujunes täpselt selliseks nagu ma ette olin kujutanud ( seega olen ma täitsa elava kujutlusvõimega! :):) ).Vestlesime sellest, et mis töid ma varem teinud olen; miks Soome otsustasin kolida; millist tööd ma tahan ja millisel ajal; pidin ennast iseloomustama jne.jne.Kui töökoha soovist rääkisin, siis selgitasin kohe ka lastega seonduvatest probleemidest. Kui ta oli mu jutu ära kuulanud, siis ta vaatas arvutist järgi, millised töökohad mulle sobivad on.
Saada oli 3 töökohta:
1.Alates 10.augustist bürooruume koristama
2.Alates järgmisest nädalast ostukeskusi koristama
3.Alates järgmisest nädalast liinibusse seest puhastama
Ühesõnaga välitööd pole, ainult koristmine.
10.augustil algava töökoha matsin ma kohe maha, sest tööle on vaja saada kiiremas korras, mitte alles kuu aja pärast.
Teiste kahe vahel oli kaaluda nii palju, et poodide koristamine oleks hakanud kella 22:00-st kuni kella 06:00-ni. Busside puhastamine kella 18:00-st kuni 02:00-ni. Kuna busside variant tundus mulle sobivam olema, siis ütlesingi, et võimaluse korral valin selle töö. Esiteks sellepärast, et 18:00 ajal on Tarmo juba töölt kodus. Kui mina 18:00 tööle lähen ja öösel koju tagasi jõuan, siis on kell magamaheitmiseks veel suhteliselt normaalne. Ma ise olengi nagunii rohkem öine inimene.
Jõudsime oma jutuga töötamise alguspäeva ja palgasoovi juurde. Alusatmise päevaks ütlesin, et kasvõi homme kohe, aga kuna ma töötasudest suurt midagi ei teadnud ( õigemini tegin nägu nagu ei teaks), siis ma mingit numbrit ka ei öelnud. Ütlesin lihtsalt, et soovin keskmist palka, mida sellise töö eest makstakse. Rahasumma polegi hetkel määrav ja selles suhtes on tegelikult ükskõik.Teadsin seda, et kui otse soomlase all tööl olla, siis mingit erilist kopikat nad maksta ei saa. Kuna tingimused olid selged, töökoht olemas, minu passist koopia tehtud, siis ütles tööandja, et võtab minuga järgmisel nädalal telefoni teel ühendust. Nii see vestlus lõppes ja läksin rõõmsalt koju – juhhu, ühel meist on vähemalt 100% töökoht olemas :)

Kuna tulevase töökoha tööaeg on õhtul, siis mõtlesin, et helistan veel ühte kohta. Nimelt on meie maja hooldemees praegu puhkusel ja trepikoja infoseinal oli kuulutus, et tema asemele oleks kuuks ajaks asendajat vaja. Ma endamisi mõtlesin, et võin selle kuukese ise siin muru niita, pabereid maast ära korjata, maja ääri pühkida ja prügikastides kilekotte vahetada – noh, kojamehe tööd teha :):).Kui ma Abbil suutsin 12-13 tundi muru niita, peale seda ellu jääda ja selle eest raha ei saanud, siis siin jõuan ma seda ammugi teha, arvestades, et siin saab selle eest ka palka :):) Hooldamispinda pole ka siin suurt midagi. Ütleme nii, et Abbi on ca 5 korda suurem :) Nii ma siis helistasin talle täna ja küsisin, et kas see koht on ikka veel vaba. Olevat vaba jah. Ütlesin, et soovin ise seda kohta. Selle peale ta ütles , et tuleb Pernosse ja siis arutame seda asja. Praegu on juba õhtu ja tulnud teda veel pole. Ma nüüd ei oskagi öelda, kas me saime teineteisest ikka õigesti aru, aga kui ta homse päeva jooksul ühendust võtnud ei ole, siis helistan ise uuesti ja küsin igaksj uhuks üle. No, kui selle töökoha ka saaks, siis oleks 1 kuuga juba miinustest väljas :):) Arvestades hetkel meie miinuseid, siis Eestis peaks nende pärast vähemalt pool aastat rabama :):) Eks me ise oleme süüdi ka, et nii kaua loorberitel puhkasime, aga vaadates praeguseid asjade käike, siis tegime just õigeid otsuseid.
No ja kui Tarmo töökoht ka 100% kindel on, siis saame 1 kuuga juba isegi plussidesse!:) Tegelikult on üsna selge, et Tarmo selle töökoha siiski saab, sest homme kell 12:00 on tema töövestlus ja tööandja rääkis juba, et ees on plaatimistööd. Pead selle eest anda ei saa, aga 90% tundub töö kindel olevat ;) See selgub siis homme.

Peale enda töövestlust jõudsin ligi 2 tundi kodus olla, kui telefon helises. Helistajaks oli minu tööandja, kes ütles, et töökoht on kohe olemas ja võin juba homme kell 18:00 alustada!! Kutsus homseks enda juurde, et tööleping ära vormistada. Mis mul saab selle vastu olla....:)

Selline töökoht tähendab ühtlasi ka seda, et lastega probleeme ei teki. Fui-fui-fui. Janelit ei panegi vist algul üldse lasteaeda. Millalgi kindlasti paneme, aga kohe alguses mitte. Karolini saan ka ise kooli viia ning peale tunde ära tuua. Seega pidaski minu ütlus paika: kes muretseb enne kui tarvis, see muretseb rohkem kui tarvis.Pole mõtet muretseda.
Saaks veel ravikindlustusega ka asjad jonksu, no siis poleks küll enam ühtegi asja, millepärast muret tunda.

Tööuudised on niisiis räägitud. Nüüd siis sisseelamine.
Mööbel on kokku pandud ja pakid lahti pakitud. Hetkel on elamine suhteliselt tühi, aga eks ajaga jõuab vajalike asju juurde soetada ;) Kust ikka, kui Ekotorilt ehk kirbukalt ;)

Lastega on sellised lood, et esimesel päeval, kui siia jõudsime ja lapsed välja mänguplatsile läksid, siis jälgisin nende kohanemist teiste lastega rõdul olles. Ühel hetkel hakkas süda 100 korda kiiremini taguma ja vererõhk tõusis 300 peale, kui nägin pealt, et üks Soome tüdrukutest sõitis Karolinile ilma mingi põhjuseta otsa. Ja nii kolm korda järjest. Tüdrukul oli jalgratas käe kõrval, mitte ta ei sõitnud. Kui ma nägin, et see tüdruk meelega sedasi otsa sõidab, siis... teate ju küll, mida ema süda teeb, kui näeb, et tema lapsele ülekohut tehakse!!Igatahes panin sipsti jalanõud jalga ja läksin üsnagi kiirel sammul mänguplatsile. Läksin otse selle tüdruku suunas, endal suht kuri nägu peas( kui vaja, siis oskan ma väga kurja nägu teha!) ja ise mõeldes, et kuidas ma selle olukorra nüüd kõige soodsamalt lahendama peaksin!? Mõtlesin endamisi, et päris karjuda nagu ei saa, sest võõrad lapsed, võõras keel, võõras koht ja siis ei võetagi meie lapsi enam omaks. Kohe kindlasti mitte. Oleks asi Eestis toimunud, siis teadagi mis... :):):) Läksin siis selle tüdruku juurde, Karolin käe kõrval, ja küsisin, et miks ta sedasi tegi. Algul hakkas tüdruk tagasi ajama, et ta pole midagi teinud, aga kuna ma ütlesin, et ma olin rõdul ja nägin kõike pealt, siis ta ütles, et ei teagi miks ta nii tegi. Selgitasin, et sedasi ei ole ilus teha ja tal tuleb nüüd Karolini ees vabandada. Tüdruk vabandas ja kallistas Karolini. Ju Soomes vabandatakse siis koos kalliga ;) Peale vabandamist rääkisin tüdrukuga edasi, uurides, kui vana ta on, mis ta nimi on jne.Tuleb välja, et ta on ka 6-aastane ja läheb sügisel kooli, tõenäoliselt Karoliniga ühte klassi. Kuna seal ümber oli veel teisigi lapsi, siis küsisin ka nende nimesi. Ühesõnaga püüdsin lapsi omavahel tutvustada. Seejärel käisin toas ja tõin paki “Kasekese” komme ja jagasin laste vahel ära. Ikkagi Eesti kommi! Kas minu sekkumine oli vajalik? Ma leian, et oli küll. Karolin on suht pehme loomuga ja kui terve kari lapsi ümber on ja üks neist terroriseerib, siis ta ei julgegi enda eest seista. Samas said lapsed aru, et edaspidi pole mõtet niisama neid “Eesti tüdrukuid” torkida, sest neil on siiski keegi, kes nende eest seisab. Probleem oli tekkinud sellest, et nad ei mõistnud teineteist – keelebarjäär- Soome lapsed ütlesid midagi, aga Karolin ei vastanud neile, kuna ei saanud aru ja nii see intsident käes oligi. Praeguseks oleme koha peal olnud 4 päeva ja probleeme pole enam olnud. Lapsed on päris hästi kohanenud, mängivad juba ka Soome lastega. Isegi soome keel hakkab vaikselt külge :):) Kotiin,keinu, äiti ja moi juba tuleb :):):) Ostsin muidu ka ühe soomekeelse kleepsuraamatu, kus iga lehe peal on 3-4 lühikirjeldust loomadest. Iga õhtu loen tüdrukutele 1 lehe. Algul 1 lause soome keeles, seejärel eesti keeles. Ja nii loen igat teksti 2 korda läbi. Võibolla pole sellest kasu, aga noh – ma exblondiin tahan uskuda, et äkki ikka on :):)

Kell on peaaegu 23:00, Tarmo läks lapsi magama panema. Tegi huumorit ja ütles tüdrukutele, et peame täna varakult magama minema, sest emmel seisab homme tähtis päev ees – miljoni lepingu sõlmimine :):)Ha-ha-haaaa :):)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar