Minu suured ja pühalikud vabandused, et kirjutamisse jälle selline pikk paus sisse tuli.Talupidajad ju kevadel-suvel puhata ei saa :):)
Kui õhtul Abbilt tuleme, siis ma lihtsalt ei viitsi enam arvutit käima panna ja lisaks sellele pole ajus enam nii palju hapniku järel, et midagi tarka kirjutada ;)
Sel korral tuleb siis pikem kirjutamine ja Teil pikem lugemine. Tõenäoliselt saab tegemist olema minu kõige pikema üllitisega ;) Teen alandlikult tasa selle, mis kuuga tegemata jäi.
Olen selle kuu ajaga siis jõudnud päris suurel hulgal raamatuid kokku osta, Abbil tööd rügada, lastega mässata ja soome keelt õppida ;)
Olulise infokilluna võin välja tuua selle, et ühel päeval suutsin Abbil võrkkiiges lihtsalt vedeleda ja raamatut lugeda, ilma reha või labidat kätte võtmata – au ja kiitus mulle selle eest !! :):)
Nüüd siis kõigest järgemööda ;)
“Kurjajuur”, miks blogi praegu soikus seisab, on loomulikult Abbi. Seal saab ohtral viisil muru niita, puid lõhkuda, peenraid rohida, juurikaid maa seest välja kangutada, oksi põletada, kraavi kaevata, sildasid ehitada, maapinda tasandada jne.jne. Võibolla jäi mõni töö loetlemata :):) Kindlasti jäi !!
Et natukenegi uhkustada ja kekutada, siis Abbist ka mõned kaadrid ;) See on tõesti meie koht.... Õnneks oleme me Tarmoga mõlemad täitsa ogarad ja viitsime seal hommikust õhtuni mütata :):)
Sellest puust sai alguse Abbi armastamine - armastus esimesest silmapilgust :):)
Jaanitule mänguplats. Seal paremal eemal on Tarmo laotud puusaad.
õunaaed
peenramaa, millest 1/2 kuulub maasikatele-hernestele :)
Vildakas talu ja mõnus murusild - tulevikus on Abbil kõik sellised sillad:)
tüdrukute pärusmaa ;)( poisse ju pole veel ;);))
Meil oli esialgu lõkkeplatsi ja mänguväljaku vahel üks päris suur sodi-risuhunnik, mõõtmetega ca 7 m x 4 m ja kõrgus ca 1,5 m ( nüüd suudate ette kujutada, kui suur). Kuna see mägi oli TÄIESTI vale koha peal ja inetu ka, siis tuli see laiali vedada. Lammutasime seda oma 1,5 nädalat. Seega võib kergendatult öelda, et üks kohutav töö sai jälle tehtud ;);) Juhhuu :) Kõige toredam seik selle mäe laiali lammutamise juures oli see, et mullamutt oli omale sinna pesa ehitanud ja kevad on ikka paljunemise aeg, siis pesas siblisid 6 silmadeta-karvadeta mullamuti järglast. Algul pidin ehmatusest südamerabanduse saama, kui rehaga järjekordset sodi laiali tõmbasin, aga õnneks kosusin ruttu, kui aru sain, et väänlevad roosad jubinad on muti pojad :) Aiaomanikud teavad ju küll millist laastamistööd need mutid maapinnaga teevad! Kutsusin Tarmo appi, et ta mutipojad manalateed saadaks, aga tema on meil sellise hella südamega ja tema seda teha ei tahtnud – ikkagi nunnud roosad olevused ju :):) Kuna naabrimees ka minu telefonikõnele ei vastanud, siis pidin raske südamega mutide kabeliteekonna ise ette võtma. Kuidas ma seda tegin, jätan oma teada, sest muidu on loomakaitsjad kohe ukse taga kobistamas :):)
Kui suur on tõenäosus, et ma kunagi veel selliseid väikseid mutte kohtan?
suures plaanis silmadeta roosa mutt
Praegusel hetkel olen kirjaniku rollis, seega kirjutame juba raamatutest ka.Tegin omale sünnipäevaks tagant järele veel väikese kingituse ja ostsin natuke raamatuid :):)Loomulikult on hind ikka töötule taskukohane, ei mingit priiskamist. Näiteks see raamatuhunnik, mis vasakul pool kummutil on, läks maksma 9,35 €. Seal on ikka igasugust kirjandust. Need, mida mina väärtuslikuks ja vajalikuks pean, sorteerin välja ja jätan uut raamaturiiulit ootama, ülejäänud müün ise edasi ;)
Sorteeimata ja riiuliteta (ehk kodutud) raamatud :)
Eelmisel nädalal lugesin, et raamatuärid on endiselt masus ja kuivavad vaikselt kokku, sest inimesed lihtsalt ei osta enam raamatuid. Samas artiklis kumas läbi, et raamatuärid ei pruugigi enam masust välja tulla, sest tõeline tulevik pidavat olema e-raamat. Ei tea... Minu jaoks on see tehnikaajastu, kus kõik arvutisse kolib, veidi ikkagi kahtlane...Ühel heal hetkel ongi kübersõda käesja siis ei saa ei e-raamatuid lugeda, ei pilte vaadata, ei muusikat kuulata - mitte midagi teha. Vot siis oleks vahva küll!! Siis tahaks neid tehnika -ja arvutiülistajate kommentaare lugeda. Ahjaa, ma ei saa ju neid lugeda, sest internet peab sõda ;) Mina olen ikka selline vanakooli inimene, kes fotod albumisse ilmutab ja raamatud ikka paberkujul ostab. Nii hea on ju mõnikord albumid kätte võtta ja parimaid kaadreid vaadata . Kui sõbrad külla tulevad, annan ikka albumi kätte - ei hakka ju arvutit andma! Raamatutega on ka selline tore lugu, et neid armastan ma lisaks lugemisele ka nuusutada :):):) Juba koolis käies oli mul selline kahtlane haigus, et kui uued raamatud saime, siis ruttu raamat keskelt lahti ja nina raamatusse :) Mis siin salata – teen praegugi sedasi ja tõenäoliselt ka 20 aasta pärast. Uute raamatute lõhn on lihtsalt nii mõnus.
Keele õppimine edeneb täpselt sedasi, kuidas ma ise seda edendada tahan. Ausõna, on päevi, kus ei vaata õpikute poolegi ja on päevi, kus õhtu kella 23 ajal kirjutan veel sõnu paberile ümber. Ja neid pabereid on mul juba oi-oi kui palju. Kas ma need väljakirjutatud sõnad kõik ka pähe õpin, on juba omaette küsimus :):) “Suomi selväksi” õpiku olen sisuliselt kõrvale pannud, sest see grammatika läks liiga keeruliseks. Tunnistan ausalt, et peatükid 15,16, 17, 18 ja 19 on õppimata, aga õpin need siis selgeks, kui ajumaht kosunud on ja seda soome keelt rohkem ymmärrän :) Õppimine ei ole muidugi nurka visatud, sest investeerisin oma tulevikku veel 25 € ja ostsin uue õpiku “Soome keel iseõppijale, kesktase”. Julgen ka seda õpikut kiita( nagu esimestki), sest õpikus on üsna palju harjutusi ja lisaks selle on kaasas ka 4 CD-d, mis sisaldab 3,2 tundi soome keelt. Plaadil on nii grammatiliselt ilusat ja puhast soome keelt( millest saan 95 % aru), kui ka soome kõnekeelt ( millest ma 50 % aru EI SAA ). Uskumatu vahe neil kahel keelel!!Millegi pärast on mul tunne, et meil eesti keeles pole säärast vahet. Lisaks sellele loen Vilma keeleõppe poolt väljastatud kirjutisi. Kirjutised on kõik Soomest ja soomlastest. A la millised soomlased on, millised pühad, riigi tunnused, riigi ajalugu, tööstus, loodus jne. Ühtepuhku saab siis keelt arendada ja ka teadmisi Soomest. Selles suhtes võib uhkusega juba öelda, et tean Soome kohta nii mõndagi :):)
väärt õpik - soovitan soojalt ;)
Tüdrukutega käisime Tallinnas Mai jooksul.
Janeli jooksis koos emmega, sest nii väikseid üksi rajale ei lastud. Ega ise ka poleks lasknud ;) Karolin on juba nii suur, et sibas üksinda, olgugi, et lagus ta pelgas seda üksinda jooksmist ja tahtis sellest üldse loobuda. Kui ma talle lõpuks ära suutsin selgitada ja näidata, et kõik temaga samad vanad lapsed jooksevad üksinda, siis oli nõus. Jooksudistants oli suhteliselt lühike, kõigest 250 meetrit ja iga lõpetaja sai koti limpsipurgi ja kommidega :) Peale seda nosisime Hesburgeris burksi ja siis saime Keilas basseinis end puhtaks pesta ;) Lastel oli sel päeval tegemist rohkem, kui küll.
1.juunil käisime lastekaitsepäeva puhul loomaaias
3 juunil oli Karolinil lasteaia lõpetamine. Ka tähtis sündmus ;)
Tulevased olümpiavõitjad:)
1.juunil käisime lastekaitsepäeva puhul loomaaias
Sinine ja roosa
3 juunil oli Karolinil lasteaia lõpetamine. Ka tähtis sündmus ;)
Karolin sai lasteaiaga ühele poole :)
Kodus jõime (laste)sampust ja sõime torti . Ikkagi esimene lõpupidu. Loodetavasti seisavad ees veel päris mitmed pidulikud lõpetamised – põhikooli, gümnaasiumi, ülikooli. Lasteaiast ära minnes hüüdis üks rühmakaaslane Karolinile, et sügisel koolis näeme....Njaaa, aga ei näe ju . Koolis küll mitte. Kodus ütles Karolin, et ta võiks ju natuke Eestis koolis käia ja siis Soomes. Eks me vestlesime jälle natuke sel teemal, nii nagu aeg ajalt varasemaltki ;) Ma arvan, et tal on Soomes raske esimesed kaks nädalat, siis peaks juba harjunud olema. Kuidas tegelikult läheb, selgub siis, kui aeg käes on. Soomes pidi esimene klass nii mänguline olema nagu tegemist polekski kooliga. Soome haridust peetakse üldse nõrgaks. Ei oska hetkel kiita ega laita, aga olen arvestanud sellega, et ostan koju ka eestikeelsed õpikud, et teda kodus ise õpetada.Sellised põhiained nagu matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja ajalugu. Seda selleks puhuks, et tagasi tulles oleks eesti lastega õppimine samal tasemel. See on selline läbimõeldud mõte ja ma väga loodan, et suudan seda ka täita.
Nüüd siis põhiline teema – Soome. Niisiis oleme Tarmoga mõlemad kodus olnud alates märtsist. Rahakotis juba tuul viliseb :):) Nüüd on siis aeg tegutsema hakata. Hetkel ei seo meid Soomega mitte midagi. Meil pole seal ei elukohta ega tööd. Täielik null. Broneerisime täna kolmapäevasele laevale piletid. Lähme ja vaatame, mis maa see Soome on :):) Ok, nali naljaks, tegelikult on selle reisi eesmärgiks korter leida ja üürile võtta. Tänu sellele, et Turu laevatehas kinni pandi, on seal päris palju vabasid kortereid. Loodetavasti suudame me nende päevade jooksul korteri leida. Tagasisõidu piletid on muide laupäevaks. Kaasas on meil telk ja muu selline vajalik, et kui kohe ei leia, siis ei pea raudteejaamas pingil magama vaid lööme telgi valla ja magame nagu valged inimesed kunagi :):) Me läheks nagu matkale :):) Ma ei oska kohe üldse arvata, kuidas meil läheb. Aga kuna ma olen selles suhtes positiivne, siis peaks ikka hästi minema. Kui selg vastu seina on, siis enam taganeda ei saa ;)
Edaspidi peaks mul neid kirjutisi üsna tihedalt ilmuma, sest nüüd hakkab ju “Soome elu” alles pihta. Võtangi läpaka ka sel korral Soome kaasa ja teen igal õhtul päevast sissekande ja hiljem, kui netti saan, lisan järjest ka blogisse. Need on siis ju ikkagi tolle hetke mõtted, mitte kokkuvõte ;)
"Emme, miks iga päev peab tuduma?" Selle Janeli küsimusega ma täna siis lõpetan :):):):)Lähen ja selgitan siis lapsele, et miks me peame iga päev tuduma :):)
"Emme, miks iga päev peab tuduma?" Selle Janeli küsimusega ma täna siis lõpetan :):):):)Lähen ja selgitan siis lapsele, et miks me peame iga päev tuduma :):)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar