Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Sõprus pole teene, selle eest ei tänata.

Sõbra alalhoidmiseks on vaja kolme asja:
austada, kui ta viibib kohal,
kiita teda, kui ta on ära ja
abistada teda tema vajadustes.

Kaunist sõbrapäeva mu kullakallikesed :)

Sõprusel ja sõprusel on vahe, nii nagu sõbral ja sõbral. Osad on lihtsalt sõbrad ja teised on Sõbrad, suure algustähega.

Minu arust ( ja minu jaoks ) jagunevad sõbrad kolme kategooriasse:

Esimese kategooria Sõbrad on need, kellele ma võin kõike rääkida, kellele võin alati loota ja kelle arvustamist( juhul, kui nad seda teevad ) ma ka kuulan. Nende poole pöördun, kui mul on mure, mõni probleem, õnnelik juhus või tore sündmus. Ma ei kohtu nende sõpradega küll mitte iga nädal, isegi mitte iga kuu, aga ma tean, et nad on minu jaoks olemas - alati. Mõndadega nendest kohtungi vaid kord aastas, sest meie vahemaad on lihtsalt liiga pikad...Nüüd lähevad need VEEL pikemaks!! :)
Nad on inimesed, keda ma usaldan ( üldiselt ma  ei usalda eriti inimesi) ;)

Teise kategooria sõbrad on need, kellega räägin ja pläkutan selliseid igapäevaseid asju. Nemad teavad kaudselt minu elu ja olu, aga oma muredest-rõõmudest ma neile isiklikult ei räägi.

Kolmandasse kategooriasse kuuluvad töökaaslased ja lihtsalt tuttavad.

Tegelikult on minu jaoks olemas ka neljas kategooria nn "unustatud" sõbrad. Need on need inimesed, kellega mingil elu etapil sai väga palju suheldud ja me olime( minu arust ) head sõbrad, aga aeg, töö ja pereelu on need sõprused nagu lõhki rebinud ning need on kuidagi soiku jäänud. Mida aeg edasi, seda rohkem need soiku jäänud on. Sellest on tegelikult  väga kahju. Kui ma mõnda neist nn "unustatud" sõpradest tänaval kohtan, siis ma muidugi peatun ja räägin juttu, aga et võtaks telefoni kätte ja helistaks neile....seda vist ei juhtu. Osalt selle pärast, et ÄKKI on inimene nii palju muutunud ja teiseks sellepärast, et imelik tundub ( isegi minu jaoks ). Ma ei tea  - äkki seesama nn "unusatud" sõber mõtleb täpselt samamoodi nagu mina ja meil mõlemil on kahju, et me omavahel enam ei suhtle. Mul on oma 5-6 sellist "unustatud" sõpra...Ma luban, et ühel heal päeval (kui aeg on õige) ma võtan nende kõikidega ise ühendust ;);)

Mina olen igatahes sõbra valimisega VÄÄÄÄGA aeglane, aga KUI ma teda oma sõbraks pean, siis ikka 100%.

Sõbra juttudest sujuvalt külmakraadidesse:)

Täna hommikul oli õues ikka väga külm - 23 miinust. Arvasin kohe ärgates, et auto ei lähe käima. Läksin õue, üritasin käivitada ja nagu ma eeldanud olin - käima see ei läinud ehk m.o.t.t.
Auto oli nii ära külmunud, et isegi krokod ei aidanud!See on see diisel! Õnneks sain maja eest häälega otse töö juurde :D:D
Ok, Ok, Marit korjas mind kenasti peale ja viskas ära ;)

Külmakraadidest sujuvalt Soome juttudesse :)

12.02.2011, laupäeval, käisime koos perega Soomes. Jippi-juhhu-alohha :D
Hommikul kell 05:00 oli lastel äratus. Minul äratust polnud, sest mina tulin parasjagu öösel töölt ;) Pakkisime lapsed riidesse ja vudasime kella 08:00 laeva peale ja loomulikult mängutoa lähedusse. Kui laev sõitma hakkas, siis kutsusin lapsi ka vaatama, et kuidas see laev siis ikkagi sõidab. Lastel oli täpselt nii huvitav, et korra vaatasid aknast välja ja siis ütlesid, et nad tahavad multikaid seal lastetoas vaadata!!! :D Tundub, et kodus ei saa nagu üldse neid vaadata !? :D:D Eks ma siis ise vaatasin seda merd ja neid tulesid nagu väike laps...
Sõitsin ju viimati ca 10 aastat tagasi, kui klassiga gümnaasiumi lõpureisi Soome-Rootsi tegime ;)
Soome jõudsime 12:00 ajal. Kui laevast maha sõitsime, siis esimesest hetkest alates meeldis mulle kõik see, mida ma seal nägin. Vahtisin ringi nagu tõeline turist :D:D Ulme !!:D Ma lihtsalt ei jõua ära oodata, millal päriselt seal elame. Soome süstib minusse kuidagi positiivset energiat... mida Eesti kohe üldse ei süsti. Selline tunne on nagu ees ootab uus algus. Mida see tegelikult ka on ;)
Soomes käisime poodides ringi. Kui meie poodides on allahindlused alla igasuguse arvestuse, siis seal on allahindlused ikka ALLAHINDLUSTE moodi. Tühjendasime seal tibake oma rahakotte ja tulime õhtul kella 21:30 laevaga tagasi. Lapsed pidasid selle sõidu ja selle shoppingu väga hästi vastu (arvestades sellega, kui vähe nad magasid).

Täna käisin lõpuks notaris ja viisin laste sünnitunnistused apostillimisele. Aega võttis, aga viidud need said ;)

Töökuulutustest nii palju, et see Nestle töökoht, kuhu ma liinitööliseks/pakkijaks lootsin saada, vastas nüüd eelmisel nädalal. Vastus tuli, aga mina ei osutunud nende valituks. Kuulutuses oli saadaval 20 töökohta, aga avaldusi olevat tulnud 300!!! Seega ma täitsa mõistan, et ma ei osutunud valituks. See, et nii palju avaldusi tehti, paneb imestama ja võttis neelatama, et ÄKKI ei leiagi tööd...aga see neelatus oli korraks vaid - küll ma leian ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar