Kujutate ikka ette jah?
Suisa 3,77 eurot ja laud on kaetud! :):)
Kui ma juba selle kirjutamisega algust tegin, siis olen tubli ja kirjutan oma viimaste nädalate tegemistest. Ma ei hakka vist mainima, et need kaks nädalat on taas märkamatult läinud.
Kogu aeg on kiire! Kevad ega suvi pole veel kätte jõudnudki, aga rapsi nagu loll!
Noh, kevad tegelikult juba on, aga ilma pole. Vahepeal vaikselt juba lubab, aga siis tuleb taevast jälle mingisugust jama alla.
Eelmine nädal oli eriti kiire, sest siis olin pea kõik päevad hommikust õhtuni rakkes.
Esmaspäevast kolmapäevani ladusin korteris kamin-ahju.
Pottsepp käskis! Ütles, et ega ma selle passimise ja pildistamisega nagunii midagi selgeks ei õpi. Käed on vaja ikka saviseks teha. Olin korralik ja viskasingi käpad külge.
Ja ma pean ütlema/kiitlema, et see poolik kamin-ahi ongi põhimõtteliselt minu laotud :):)
Tuleb see enam-vähem samasugune nagu esimene ehk siis selline:
Peale seda, kui päevas ladumisega ühele poole olin saanud, oli vaja õue minna ja puudele kirvest näidata - aeg ju jookseb ja plaanis oli puudega selleks nädalavahetuseks valmis saada. Koera saba on veel jäänud:
Homsega saan ilmselt punkti panna. Ajee! :):)
Mis ma siin ikka hõiskan, järgmise nädala lõpus tuleb ju uus laar jälle peale :)
Nende esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva jooksul oli vaja aeg ajalt laua taga istuda ja natuke töö asjadega nokitseda. No üldse ei viitsi! Hakkab see õue aeg kätte jõudma, kus toas enam olla ei viitsi. Aga noh - mis teha. Pean oma luksuslikku elu (teen sisuliselt seda, mis tahan ja siis, kui tahan) ju kuidagi üleval pidama ja seega tuleb päevas mõned tunnid ikka laua taga veeta!
Aga õue kutsub ikkagi.
Sain õunapuude lõikamisega ka käe juba valgeks, sest tegin meil maja kõrval kaks õunapuud korda.
Kolm aastat tagasi lõikasin esimest korda, nüüd olengi lõikama jäänud. Olid hästi metsikud, nii et ei pääsenud kusagilt ligigi. Nüüd hakkab vaikselt juba looma.
Ega sealt vist õunu suurt loota ei ole, sest need nopitakse juba enne valmimist ära, aga vahet pole - silmale on vähemalt ilusam vaadata :)
Teisipäeval oli see päev, kus toimus Läänemaa Sõprade Liiga järjekordne võistlus. Tegemist oli kolmanda alaga, milleks oli sulgpall.
Kahe esimese ala järel olime 25 võistkonna seas tublil 5 kohal. Sulgpalliga kukkusime 3 kohta ja seega seisame hetkel 8 kohal. Järgmisel teisipäeval toimub mälumäng - saab näha, kuidas seal läheb ;)
Sulgpalliga oli selline tore lugu, et kukkusime kõik esimeses ringis välja. Vanad sulgpallurid, ajee! Poleks uskunud, et nii palju osalejaid on - suisa 53 naist! Põhimõtteliselt nagu Läänemaa meistrivõistlused :):) Vinge oli ikkagi;)
Ilmselt puudusid paljudes võistkondades osalejad, sest arvestades meie tulemusi, kukkusime üllatavalt vähe. Siin tuleb tõesti öelda:"AINULT kolm kohta!"
Räägin siis juba alast number kaks ka ära, sest sellest ei ole kirjutanud. Alaks oli siseorienteerumine. Pidime koolimajas punktikesi otsima. Oleks niisama need punktid kirjas olnud, ei oleks vast väga keeruline olnud, aga seal oli veel sedasi, et osad trepid olid kinni pandud ja tuli kuidagi ringiga joosta jne. Ühesõnaga tegemist oli ikka korraliku orienteerumisega, kus saime mööda treppe joosta, nii et vähe polnud. Arvasin, et järgmisel päeval on jalad ikka vägagi valusad, aga tegelikult ei olnud midagi - mitte ükski lihas ei valutanud. Ühesõnaga treenitud mutt juba :):):)
Nii, esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäevaga oleme ühele poole saanud. Ühesõnaga kõik päevad täis tegemisi.
Neljapäevast laupäevani oli sel nädalal pottsepa kursused.
Nüüd ongi kuni juuni keskpaigani iga nädal kool ja päris ausalt - see on väsitav...või tüütu. Ei oskagi täpselt öelda :)
Ma ei kujuta üldse ette, mis siis saama hakkab, kui see suur kevad ükskord kätte jõuab. Noh, koos linnulaulu ja päiksega. Kas ma siis ikka suudan ennast kooli vedada?! Peab suutma!
Ühesõnaga eelmisel nädalal oli pottsepa päevad ja sai õpitud vot sellist korstna ladumist:
Ladusime teise tüdrukuga kahekesi, aga see nurk, mis pildil on, oli minu nurk ja minu poolt üles laotud.
On ju iludus? :)
Kõige lahedam selle töö juures on vuukide silumine. Selline mõnus nokitsemise töö. Ma teen üldse seda tööd aeglaselt - naudin protsessi ;)
Ega minust sellist pottseppa kindlasti ei saa, kes seda tööd nüüd hullult raha eest tegema hakkaks. Pigem endale, sõpradele, sugulastele. Noh, kui ma nii kaugele ikka arenen, et neid iseseisvalt teha ;)
Kui muud teha pole, siis laon midagi - aega mul ju on - muahhahahhahah :)
Peale koolipäevasid ei viitsi ma tavaliselt suurt midagi teha. Kool tõmbab nagu tossuks või nii.
Kodus on nagunii nipetnäpet tegemisi ja polegi vaja midagi planeerida. Pliidid-kaminad soojad, lapsed toidetud, nõud pestud ja kell ongi juba öö.
Reedel jäin ma näiteks juba enne lapsi magama - see oli vist enamvähem esmakordne juhus ;)
Eelmisel neljapäeval oli ka ühe ühistu koosolek (neid on mul üsna mitu), kus võeti vastu päris palju otsuseid, seega võttis koosoleku ettevalmistamine ka paraja aja ;)
Ujumistrenne ei tohi ka unustada. Olen korralikult ikka käinud, välja arvatud pühapäev, sest selleks õhtuks olin ma niiiiiii-niiiiii toss, et ei viitsinud tõesti enam trenni minna. Lisaks on mul vasak õlg ka kergelt valus ja krudiseb/pragiseb (normaalne sõna kirjeldamiseks).
Võibolla oligi õige otsus natuke puhkust anda ;)
Esmaspäeval olin jälle basseinis - jõhker puhkus oli küll :D
Pühapäeva päeval üritasin tegelikult natuke töö asju teha, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja, sest tuju lihtsalt polnud - paari asjaga sain ühele poole, aga mingi kümme asja ootab veel tegemist.
Mulle ei meeldi, kui nii palju asju ette koguneb. Siis tekib kerge pinge, et nii palju on teha ja ma ei jõua ja muu selline blää.blää-blää. Ühesõnaga palju ei ole hea ;)
Kuna ma tööd teha ei viitsinud, siis otsustasin, et võtan oma tutika arvuti välja (mis jõuluvana juba kaks aastat tagasi tõi!) ja installin sinna vajalikud programmid.
Kaks tundi ja tuju oli ikka korralikult miinustes - ei ole see arvutimajandus minu rida!!
Metsa need tööd ja metsa see arvuti. Lapsed autosse ja kinno! Filmiks oli "Kaunitar ja koletis" - täitsa lahe oli. Lastele ka meeldis.
Peale filmi käisime pitsas, pugisime kõhud täis ja võtsime seejärel suuna kodu poole. Trenni ma minna ei viitsinud, süüa polnud ka vaja teha, maandusin diivanil ja vaatasin oma laskesuusatamisi. Kusjuures õhtuni välja, sest nii laupäevased, kui ka pühapäevased sõidud olid vaatamata.
Jumala õnn, et on olemas järelvaatamine! :)
Selleks korraks võib laskesuusatamisele joone alla tõmmata - hooaeg on läbi.
Plaanisin ise viimast sõitu Norra vaatama minna, aga plaaniks ta jälle jäigi. Vend elab võistluspaigast 100 km kaugusel - poleks nagu iseenesest midagi seal ära käia. Noh, äkki järgmisel aastal ;)
Samas, kui vaatama minna, siis ilmselt Nove Mestosse, sest seal on alati ilge melu. Laskesuusatamine on Tsehhis ikka väga kõva sõna. Seal on päris palju tegijaid ka.
Kahju, et meil ei ole kedagi, kellele kaasa elada. Eestlaste vorm on nii nõrk, et...Naised ei jõudnud kordagi punktidele, meestest mõni korra ikka jõudis.
Suurem osa ajast elan ikka sommidele kaasa. Kui varem oli ainult Mäkäräinen, siis nüüd on Laukkanen ka. See, mis Laukkanen sel nädalavahetusel tegi, oli ikka ulme küll! Pole varem poodiumil olnudki ja nüüd hopsti kaks esikohta! Väga lahe! Ja nii vähe oli jälle vaja, et Virge päev rõõmus oleks :):)
Muidu elan ma naistest kaasa veel valgevenelanna Domrachevale, prantslanna Dorin Habertile ja kõikidele ukrainakatele. Meestest lätakast Rastorgujevsile, austerlase Ederile ja kõikidele ukrainakatele.
Ok, aitab sellest laskesuusatamisest - keda see ikka huvitab! Peale minu :):):)
Eile olin ma ka tragi.
Koristasin keldrist mädanenud õunad ära. Põhimõtteliselt sai mulle selgeks, et korrusmaja keldris ei ole võimalik talveks õunu säilitada. Üsna ruttu läksid plekiliseks, aga mul ei olnud varem lihtsalt tahtmist neid sealt välja visata. Nüüd sai see tehtud - ajee!
Peale kerget keldri puhastust läksin õue puid lõhkuma ja kui pottsepp kohale oli jõudnud, kobisin korterisse ahju laduma. Peale lõunat nokitsesin midagi toas (mida täpselt - kes seda enam mäletab) ja õhtul käisin ujumas.
Aaa, lastel on, muide, koolivaheaeg ja nemad on seega kodus.
Kuidas ma selle pisiasja küll unustasin! :):)
Tunnistused olid ilusad - Janelil kõik viied, Karolinil viis nelja, ülejäänud viied.
Mõtlesin, et ärkan vaheajal ise ikkagi kell 7.00 üles, et siis vaikselt natuke tööd teha.
Kaks päeva juba vaheaega olnud - ei ole ma varem ärganud, ilmselt ei ärka ka! Nõrk olen :)
No nii, millest siis veel?
Selle odava, 3,77 eurise, arve pärast rõõmustasin sellepärast, et ma olen üsna tublilt oma selle aasta kulusid kirja suutnud panna. Kolmas kuu juba lõppeb ja kõik kulud on kenasti kirja saanud. Teen igas kvartalis blogis ka väikse kokkuvõtte.
Numbrid on üldiselt kohutavad! Masendav, kui palju kulub raha!!Kust see raha kõik võetakse?! :D
Kui lapsed suureks on kasvatatud, hakkan säästlikult elama :D
Tegelikult ma tahaks sellise eksperimendi läbi viia, et terve aasta võimalikult säästlikult elada, aga lastega peres sellist eksperimenti teha ei ole võimalik.
Tuleb seega laste sirgumist oodata või varakult pesast välja visata;)
Muud vist ei olegi suurt midagi. Selline tavaline ja "rahulik" maainimese elu :)
Kevad hakkab vaikselt igatahes südamesse pugema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar