Lehevaatamisi kokku

reede, 27. jaanuar 2017

Janeli sünnipäevalt otse Soome!

Tegelikult oli Janelil juba eelmisel reedel sünnipäev, aga kuna batuudikas oli terveks nädalavahetuseks ära bronnitud, siis saime sünnat alles teisipäeval pidada.

Niisiis kukkus üheksa aastat:


Kui küsisin, et millise tordi me sel aastal tellime, siis sain vastuseks, et tema tahab küpsisekooki ja shokolaaditorti. Minule sobis ;)
Soovitud toitudest loeti ette ainult krõpsud ja kurgi-porgandi-lillkapsa viilud dipikastmega.
Põhimõtteliselt oleks pidanud sellest piisama :D
Eks sai veidike ikka rohkem sööki lauale pandud, kui ainult juurvili ja kook, aga üle ka ei hakanud pingutama. Natuke pirukaid, natuke salatit jne.

Ega nad eriti söönudki- pigem jõid ja läksid jälle hüppama/jooksma ;)

Soovid-soovid-soovid

Kingitustega

Sõprade poolt toodud kingitused jagunesid enam-vähem pooleks - pool ümbrikus ja pool nö valmis kujul ehk siis mitteraha. 
Paps tõi Soomest selle sõidumasina, mille peal seistes edasi saab liikuda (sorry, tõesti selle nime ei tea). Kuna sünnipäev oli tal tegelikutl juba varem ja paps samal ajal Soomes oli, siis mina, säästukuningannana, ostsin kaks raamatut, kaks paari triki-vildikaid, trikoo ja ujumisprillid. Ehk siis täpselt need asjad, mida ta ise tahtis. 
Seda, et ta sellise liikuri omale saab, ei osanud ta ilmselt unes ka aimata, aga kuna paps tal miljokas on, siis läks ilmselt hästi. Nüüd jääb loota, et luud-kondid terveks jäävad.
Lisaks sai öökullidega fliisi, oma pildiga karbikese, nimelise jõulusoki (jõulud ju kohe-kohe ukse ees!), kaks lauamängu, tegelusvihikuid, kirjutamispulkasid,  palju magusat ja hunniku pappi (umbes-täpselt 130 €). 
Minule meeldib see, et klassikaaslased sünnipäevade puhul kaardid joonistavad. Eks see on klassijuhataja panus ja see mulle meeldib. 

Pralle kestis batuudikas kuni kella 20-ni. Siis sai kõik kokku pakitud ja koju mindud. Selles mõttes on hea lihtne - võtad oma asjad kaasa ja paned koju minema - ei ole mingit koristamist ega muud suuremat tegemist. 
Olgugi, et jõudsime koju täitsa normaalsel ajal, sain ma voodisse alles kella ühe ajal.

Ütleme nii, et ei jõudnud korralikult magama jäädagi, kui juba oli äratus! Kell 4.30 tinises äratus, et oma selle aasta esimesele Soome reisile minna!
Tubli 3,5 tundi magamist. Põhimõtteliselt sünnipäevalt otse Soome :D

Oleks võinud peale sünnipäeva  kohe Tallinnasse, sõbrantsi juurde, ära sõita, et sealt siis hommikul laevale minna, aga ma ei viitsinud õhtul enam sõitma hakata. Toss oli kergelt väljas.

Hommikul kusjuures nii väga und ei olnudki. Sain ilusti üles, aga tundsin siiski, et pea veits tuikab. See tuleneb sellest, et liiga vähe sai magatud.

Kui Soomes olen käinud, siis ma olen tavaliselt selle 10.30 laevaga sõitnud. Jõuab täitsa OK ajal kohale ja siis on täitsa normaalne 18.30 laevaga tagasi tulla. Praegu on Tallinkil aga osad laevad rivist väljas ja nii pidin 7.30 laevaga juba liikuma hakkama. Esialgne tagasisõidupilet oligi mul selle tavapärase 18.30 laeva peale. Aga juba hommikul mõtlesin, et nii kaua mul küll seal Soomes ei lähe ja muutsin kohe sadamas pileti 16.30 laeva peale ümber. Praegu kestab see tore ja odav kampaania, kus edasi-tagasi piletid saab 16 euriga.

Kui mul ainult Helsingisse asja on, siis lähen tavaliselt jala üle, sest autoga käies oleks see lihtsalt raha raiskamine. Jätan auto sinna sadama lähedasse parklasse, kus parkimise ööpäev maksab 3,50 euri. Alguses maksis 2 €, siis 3 €, nüüd 3,50 €, varsti ilmselt 4 €, siis 5 € , 6 €, 7 € jne.
No vahet pole – suht odav on ikka. Vähemalt on koht, kuhu autot jätta.

Laev randus Helsingis 9.30 ja kuna mul oli kokkusaamiseni veel piisavalt aega, siis ei hakanud trammiga minema vaid võtsin hoopis pikemat sorti jalutuskäigu ette.

Olgugi, et ma jalutades läksin, siis olin ikkagi liiga varakult kohal ja otsustasin soojas kohvikus aega parajaks teha. Õues oli ju ikkagi külm, suisa -3 kraadi! :):)
Natuke oli tuult ka ja see tegi selle ilma veits külmemaks. Ja kui sa oled ikkagi plusskraadidega harjunud, siis tundub see -3 kraadi külm küll :D

Ühesõnaga läksin, mina, siis kohvikusse. Tellisin täidetud crossanti ja espresso. 
Espresso!!!!??? 
Kusjuures ma ei oska öelda, miks ma üldse espresso võtsin, ma ei ole mitte kunagi espressot tellinud! Ilmselt ajasin ma selle latega segamini või mu aju lihtsalt ei mõelnud tellimise ajal. Kui ma oma espresso-tassi kätte olin saanud, siis hakkasin ma naerma ja mõtlesin, et mis ma sellise tassiga peale hakkan. Ühesõnaga mulle toodi üks IME-pisike tass mingit tökatit, mis maitses hullemini, kui mõni konjak!

Udupeen espresso vs crossant

Sinna see tass jäi ja 2,5 euri läks vastu taevast nagu nipsti. Selle eest oleks juba viis kaminakivi saanud. 
Ah, mis siin enam asju kaminakividesse arvestada, need on mul nüüd juba ju välja makstud. Hahahaha. 
Tuleb vist uus asi välja mõelda, millesse oma mõttetuid kulutusi ümber arvutada.

Kui kaminakividest rääkida, siis rõdu all ja koridoris on natuke vedamist:

                                   
                                                                          veidi tassimist

natuke veel tassimist

juba tassitud

Osad asjad on juba üles ära veetud. Õnneks on abikäed olemas ja ei pea ise naba välja väänama. Ega ma väänaks kah, sest raskeid asju mina ei tassi!

Ok, tuleme eilse päeva juurde tagasi. 
Põhimõtteliselt olid mul asjad Soomes juba kella 12.30 korda aetud ja hakkasin mõtlema, et jõuaks ju 13.30 laevale. Kuna ma olen omale rangelt igasugusele ostlemisele piirangud peale pannud (seda enam, et midagi tegelikult vaja ei ole!), siis ühtegi poodi ma külastada ei kavatsenud ja ma ei näinud mingit mõtet kauemaks Soome jääda. Hakkasin niisiis sadama poole tüürima. Juba trammipeatuses sain aru, et väiksed takistused on tulemas. Nimelt ei sõida tramm number 9 praegu sadamani välja (remonttööd) ja teatud peatuses tuleb bussi ümber istuda, mis siis sadamasse ära viib. Kuna ma Helsingist suurt midagi ei tea ja mul polnud aimu ka kust see buss tulema peab ja millise ringiga ta sinna sadamasse sõidab, siis otsustasin kindla peale välja minna ja läksin seal Porkkalankatu ja Mechelininkatu ristmikul maha. Kell oli siis miskit 12.50 ja sealt ei ole sadamasse tegelikult väga pikk maa. Äkki mingi kilomeetrike...
Kuna kell oli ikkagi palju, siis läksin pooleldi joostes, pooleledi kiirkõnnis. Rohkem ikka jooksin (kui seda jooksmiseks sai nimetada) :) :)

Jõuan, mina, ähkides-puhkides siis sadamasse, torman ühe luugi juurde ja hakkan selgitama, kuidas ma oma 16.30 piletit 13.30 pileti vastu ära tahan vahetada.
Teenindaja naeratab viisakalt ja ütleb, et kuna osad laevad on praegu remondis (või kus iganes!), siis kella 13.30-st laeva hetkel üldse ei sõidagi :D:):):)
Krt, mina jooksen elu eest, veremaitse suus, et kiiresti koju saada, aga laeva ei väljugi!
Juba sadamasse sisenedes tundus mulle asi tegelikult kuidagi kahtlane, sest inimesi praktiliselt polnud.

Mis ma selle jooksmisega siis targemaks sain?
Seda, et ma olen ikka kuradima kehvas füüsilises vormis ja enne tormamist kannatab korra telefoni kiigata ja vaadata, kas laevad sellisel kellaajal liiguvad või mitte.
Ja vanarahvas on taaskord targasti öelnud – kui pea ei võta, siis võtavad jalad! :)

Kuna 13.30 midagi Eesti poole ei liikunud ja järgmise laeva väljumiseni oli ka nii palju aega, siis läksin linna peale kondama. Imetlesin ikka ja jälle neid tellisikivi maju. Neid olen ma aegade algusest imetlenud ja imetlen ilmselt iga kord, kui Soome satun. Ha-ha-haa :)

Selle jooksmisega ajasin ma endal naha korralikult märjaks ja ei pidanud kaua ootama kui külm hakkas. Peale väikest jalutuskäiku istusin trammi ja sõitsin ühte söögikohta, kus ma tavaliselt söömas käin, kui Soomes olen. 
Oma 1,5 tundi istusin ja soojenesin seal. Lõunasöögi eest maksad 10,20 € ja söö-joo nii palju, kui sisse mahub. Kui kõht täis oli, luristasingi omale kaks tassi kohvi ka sisse. Olgugi, et ma lubasin poodidesse mitte minna, siis hüppasin ikkagi Sievist (kust ma tavaliselt oma jalavarjud ostan) ja Sinellist (minu kleepsude pood, mida kaartidel kasutan) läbi.
Sievis olid ühed hästi mõnusad kevadkingad küll, aga kuna soodukat ei olnud, siis täishinnaga (139 €) ka ei raatsinud osta. Noh, otseselt pole vaja ka :)
Sinellist olid jõulukleepsud juba kokku korjatud, nii et sinna ma ka ühtegi eurot ei jätnud.

Kiidan ennast, sest poodides ma oma raha ei kulutanud. Ajee!

R-kioskist ostsin 8 euri eest Vikingit. Ma olen üldiselt pühapäeva lototaja ja ei viitsi tavaliselt ostetud pileteid isegi mitte kontrollida. Aga mulle meeldib see Soome süsteem, kus koos ostuga esitad Veikkaus-kaardi ja kui midagi võidangi, siis summa kantakse otse minu kontole. Ei ole vaja kuhugi midagi tõestama minna, ei pea isegi mitte piletit alles hoidma. Ühesõnaga, kui Soomes käin, siis võtan 8-10 nädala pileti. Iga nädal üks mäng. Suurt võidu võimalust ei ole, aga mine sa tea – kui üldse ei mängi, siis on võidu võimalus üldse null.

Ühesõnaga olen tubli, sest sain suhteliselt väikeste kuludega Soomes ära käidud.

Mulle meenub praegu mu eelmine Soomes käik, kus mul auto parkimiskoha leidmisega väiksed raskused olid. Nimelt oli just seal, kuhu mul vaja minna oli, teede remont ja ma ei saanud vajalikust kohast ära pöörata. Järelikult tuli parkimist kaugemalt otsida. Lisaks sellele, et ma vajalikku kohta üldse sõita ei saanud, olid teed kergelt ummikus. Kohtumise kellaaeg hakkas ka vaikselt juba kukkuma, aga mina tiirutasin seal endiselt veel ringi ja otsin parkimiskohta.

Ma olen ju see vahva mutt, kes endale hilinemist lubada ei saa. Noh, kui näen, et kindlasti hilinen (mida juhtub väga, väga, väga harva), siis loomulikult annan teada, et ei jõua õigeks ajaks, aga üldiselt olen ma hilinemiste suhtes allergiline :)

Noh, tiirutasin ja tiirutasin, aga ühtegi vaba parkimiskohta endiselt ei leidnud. Tiirutamise ajal sõitsin mitu korda ühest töömaast mööda, mille äärde oli Eesti numbrimärkidega autod pargitud. See ei olnudki tegelikult teeäär, pigem ikka töömaa. Kuna mul oli kriitiline piir juba käes, siis otsustasin, et pargin ka sinna töömaale ja olen samuti „ehitaja” :D

Vaatasin, et ühelgi teisel autol akna peal mingit parkimisluba ega märki pole ja jätsin oma auto ka südamerahuga sinna. Kust see kontrolör vahet teeb, kes on tööline ja kes mitte!?

Kuna sel hetkel oli iga kuluv minut minu jaoks oluline, siis oli mul tegelikult kergelt savi, kas saan trahvi või mitte – peasi, et õigel ajal kohal oleksin! Ainuke mure oli see, et autot ära ei viidaks.

Kui ma lõpuks auto juurde tagasi jõudsin valdas mind suur rõõm. Esiteks selle pärast, et auto kenasti alles oli ja teiseks sellepärast, et kusagilt ei paistnud ühtegi trahvikviitungit.

Vot nii vähe oli õnneks vaja :):)

Kui eile laevaga tagasi Eesti poole sõitsin, siis oli mul väsimusest kerge kalapilk ees, aga jõudsin õnnelikult koju ja sain selle päeva kenasti lukku panna. Seda enam, et läks oodatust paremini ;) :)

Kui mul seisavad sellised ühepäevased Soome-tripid ees, siis ei suuda ma end esialgu kuidagi kokku võtta. Noh, ei viitsi nagu üldse minna, sest see tundub tüütu kohustusena, aga kui juba Soomes olen, siis pole häda midagi.
Mitmepäevasele tripile lähen ma aga hea meelega, sest siis olen üldiselt Turus ja saan oma kirpariringid ära teha. Ajee!

Oeh, ongi juba pikk vahe sisse tulnud...

Lähiajal ei plaani ilmselt minna ka, sest mul on hullult see remondi-tuhin peal ja kui Igor Mang kirjutas, et augustis toimub mul kolimine, siis tuleb selle nimel ikka liigutada ka. Täna sai näiteks põrandad üles võetud.

Aga sellest mõni teine päev - vaja magama minna, et homse koolipäeva jaoks triksis-traksis olla ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar