Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 6. november 2016

Meie esimene lumi

Ma pean ka ju ikkagi esimesest lumest kirjutama.
Meil tuli see maha 2.novembril.
Õhtul läksid magama - ei olnud midagi, hommikul ärkasid - maa oli valge.
Siiamaani on.

Viimast korda peate telefoni piltidega leppima. Sain nüüd oma laadijaga asjad jonksu ja võin taas fotokaga klõpsutada. Maksma läks see lõbu (uue laadija ostmine) mul 54 €!!!

Nii ilus! Onju?

Läheb mäe peale kontrollima...

...kas saab juba kelgutada või mitte!

Esimene lumeingel

Kui ma muidu pidin lasteaeda minnes Johannat kukil vedama (pressib välja, noh!), siis esimese lume päeval kõndis ta terve tee itse. Ja lasteaeda ei läinud me mitte otse, vaid suure ringiga. Mäelt oli vaja läbi käia ja vaadata, kuidas kelgutamisega lood on.
Selle esimese lumega tuli kusjuures juba jõulutunne.
Vot selline võim on lumel.

Mulle endale ei meeldi üldse need esimese lume sõidud, siis on selline tunne nagu oleks esimest korda roolis.
Mõningaid autojuhte ei huvita lumi ja libedad teed üldse  - sõidavad mööda nagu postist ja teevad täiesti ulmeliste kohtade peal möödasõite. Aju on nende puhul ilmselt võõras sõna.
Praegusel ajal ongi nii, et  ise võid ükskõik kui korralikult ja ettevaatlikult sõita - ei ole välistatud, et mõni idikas tuleb ja sõidab sind ikka surnuks!
Oleme siis ikka ettevaatlikud.
Ausõna, keegi ei tule Sind mõnitama, kui sa libedaga näiteks 70-80-ga sõidad ;)
Või 30-ga :)

Ah, mis siin ikka rääkida - esimene lumi tuleb ju ikka üllatusena ;)

Olin siin vahepeal tubli ja tegin Joosepi teki valmis.
Ikkagi minu poja ju :):)
Hakkasin tekki tegema, kui olümpia oli ehk augusti alguses.
Kuna ma olümpia ajal muid asju teha ei viitsinud (ega tahtnud), siis kogunes igast tegemisi nii palju, et teki õmblemiseks ma peale olümpiat enam aega ei leidnud.
Nüüd, kuu alguses, sai Joosep juba 4-kuuseks ja mul oli lausa k-o-h-u-s-t-u-s tekk valmis saada. Varsti jookseb laps juba ringi ja mis selle tekiga siis enam peale hakata!
Ühesõnaga - valmis!

Joosepile :)

Kui keegi veel ei tea, siis annan pühalikult teada, et ma olen ilmselt napakas. 

Miks?

Avastasin lehest, et mu vanas töökohas on vabasid töökohti ja üks töökoht on isegi selline, kus saab ilmselt inimese moodi tööl käia - esmaspäevast reedeni. 
Ei teagi, millega ma mõtlesin, aga andsin jaoskonda igatahes teada, et kui inimest vaja peaks olema, siis ma olen olemas.
Kui olin kirja ära saatnud ja õhtul selle üle korralikult mõtlema hakkasin, siis jõudsin ma ühe küsimuseni - kust ma selle aja peaksin võtma, et  palgatööl käia?!
Mul on oma Soome asi, mida ma ajan, siis on kaks kursust, kus ma praegu käin, siis kolm kortermaja ühistu asjaajamine, lisaks veel kolm last ja kodu ka. No ja talu ikka ka :)
Peale selle on mul siin veel paar projekti soolas, mida ajama kavatsen hakata...
Ja kes see kodu kütma hakkab, kui ma hommikul lähen ja õhtul tulen?
Kahtlane...

Oi, oi, ma kohe ei tea. 
Lähen käin järgmisel nädalal igatahes majast läbi ja eks siis vaatab, mis saab.

Avastasin reedel täiesti juhuslikult (FB-st), et Mihkel Raud tuleb meie Apollosse oma raamatut promoma. Olin parasjagu kursuste pärast Haapsalus ka ja otsustasin, et lähen hüppan ka siis läbi. 
Esialgu mul ei olnud plaani seda raamatut osta, aga kui ta kord juba meie juurde tuli, siis otsustasin ikkagi autogrammi küsima minna.
Saan sellega uhkustada, et mina sain kõige esimesena autogrammi (ajee!) ja seda sel lihtsal põhjusel, et mul oli pastakas! 
Jätsingi oma pastaka Mihklile. 
Seega said kõik teised minu pastakaga autogrammi. 
Ooojee, ma olen staar :D


Essa!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar