Käisime sõjasangariga eile Abbil ja mida me silmad näevad - kevadlillekesed on oma peanupud juba mulla seest välja ajanud.
Kaugel need talutöödki enam on ;)
Käisin ja tegin eile oma esimese lõkke ka.
Selle kevadega on meil kindel piir maha pandud, kust valmis peab saama (metsistunud osal siis ikka). Kui linnud juba pesi ehitama hakkavad, siis ei saa enam mingit võsa koristada ja seetõttu tuleb märtsiga ühele poole saada.
Ilm oli võrratu!
Nii nagu tänagi!
Nokitsen natuke veel siin laua taga, aga lõunast sean sammud taas Abbile ;)
Sõjasangar ei olegi saanud veel lasteaeda minna, sest ta nägu on ikka tõesti kohutav.
Endalgi on valus vaadata!
Kuna tal oli eile nii põsk, kui ka silm paistes, siis ei saa ju sellist last ometi lasteaeda viia. Ilmselt see paistes põsk ja silm teda ennast ei häiri, sest ise on ta rõõmus ja roosa ning tahab lasteaeda minna.
Paneme talle põletikuvastast kreemi peale ja vaatame, kuidas homme lood on.
Kui homme ka teda lasteaeda ei vii, siis viimegi alles esmaspäeval.
Mis me teda ikka ühe päevaga norima hakkame ;)
Siin kohal mainin ära, et olen enda peale ikka väga kuri, et sedasi juhtuda lasin! Aga noh - mis parata. Aasta Ema tiitel on jälle läinud! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar