Loomulikult on majal varasemalt ka ikka lipp lehvinud, aga meie ei ole seda varem kordagi lehvma pannud.
Upitasin algul ise, aga jupats, mis jupats. Redel oli all küll, aga ikka ei ulatunud!
Pean veel kasvama!
Ahhoi - elagu Eesti!
Mingit suuremat toidurallit ei teinud (pole kunagi teinudki), aga kerge kilu võileib ja sinimustvalge küünal olid laual olemas.
Üks preilna arvas, et küünlad tuleb kogu aeg ära puhuda. Nii ta siis puhus, nii kaua kui toas juba korralik ving oli ;)
Enne pidulikku vastuvõttu vaatsin ka teenetemärkide kätteandmist ja silma jäi see, et Tom musitas kõik nooremad naised ära. Kes juba natuke eakam oli, see jäi musist ilma :):)
No see kohe jäi silma :D
Piduliku vastuvõtu tseremooniast jäi aga silma see, et ainukese vabadusvõitlejana märgiti ära Enn Tarto.
Rohkem ma vabadusvõitlejaid ei näinudki. Samas neid võis äkki veel olla, sest käisin vahepeal Johantsiga vetsus.
Kui neid rohkem seal vastuvõtul polnudki, siis ei tahaks ma küll uskuda, et meil ongi elus ainult üks vabadusvõitleja.
Lõin praegu vana hea guugli lahti ja leidsin sealt rohkem, kui ühe nime ja kusjuures täitsa elusad inimesed.
Miks neid ei austata ja pidupäevale kutsuta?
Neid ei ole ju nii palju ja mina isiklikult leian, et nemad peaksid absoluutselt igal vastuvõtul kohal olema. Kasvõi ratastoolis - nii nagu Soomes.
Vaatasin ju detsembris ka Soome iseseisvuspäeva pidulikku vastuvõttu ja mulle meeldis see, et sõjaveteranid võeti kõige esimesena vastu, siis muu koorekiht ja alles lõpus poliitikud.
Ieva kleit mulle ei meeldinud ja tundus, et Heidy Purga oli omale tapeedi selga pannud, aga kontsert oli muidu huvitav ;)
Veel kord ahhoi - ikkagi kaks aastat juubelini.
No selleks päevaks luban isegi mina laua katta :) :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar