OMG - juba jälle miljon aastat möödas!

No tõesti, alles ma kirjutasin ja juba on kaks nädalat möödas!

Olin ühe nädalavahetuse Soomes ja kui peale kahte nädalat taas koju läksin, siis kartsin, et Johanna võõrastab natuke või midagi.

Astusin uksest sisse, Johanna vaatab otsa ja ütleb: "Emme, sina siin!" :):):):):)

Muidu ei saa aja möödumisest suurt arugi, aga vaadates, kuidas lapse keelekasutus paari nädalaga edasi on arenenud, siis on küll selline tunne nagu miljon aastat oleks möödunud.

Lisaks sellele, et Johanna lausete ütlemisega edusamme teeb, siis on ta turtsakuse ja jorisemise osas ka kõvasti edasi arenenud. Muud ei teegi, kui ainult vigiseb!
Need on need 2,5-aastase jonnituurid vist.
Ma kaks päeva kuulasin neid tuure, siis tulin jälle tulema :):):):)

Nädalavahetusel tegime Janeli-Karoliniga jõulukaarte.
Tegin pilte ka, aga need jäid fotokasse. Kui millagi arvutisse tõmban, eks siis lisan juurde ;)
Johanna käis ja majandas ka meil seal meisterdamis-asjade seas ringi.
Pean teda kusjuures kiitma - asju ta laiali ei ajanud ja midagi ära ei lõhkunud. Õnnestus meisterdada küll.
Sügisel saime ju isegi puslet kokku panna, ilma et  ta laamendama oleks tulnud.
Laps on seega suureks kasvanud :)

Sel nädalavahetusel jään Soome, sest nii palju on tegemist.
Lisaks on sel neljapäeval üks  peaistung tulemas, mis mulle tähtis on. See on nimelt see juhtub, kus tööline algul ise büroosse (SL) pöördus, aga talle mingit mõttetut kokkulepet pakuti (500 €, olgugi, et nõue oli ca 15 000 €!). Peale seda pöördus ta ise blogi kaudu minu poole, et asja edasi ajaksin. Eelistungil käisimegi kolmekesi koos -tema, mina ja "jurist". "Jurist", kes ei tahtnud isegi tõendeid esitada!!!Ma põhimõtteliselt ise pressisin peale ja selgitasin, mida mingi tõendiga tõendada tahame!!

Õnneks venis  peaistungi kuupäeva paikkapanemisega  asi nii pikalt, et leidsin selle aja jooksul vägagi normaalse advokaadibüroo, kes nüüd asju on ajanud.

Nüüd julgen ma küll öelda, et kõik on supppppper!
Asjad sujuvad nii nagu peab.
Mul ei ole enam mingit pinget ja stressi sellepärast kas istung ikka on, kas keegi kohale jõuab, kas asju üle vaadatakse, kas tõendeid esitatakse ja kas "jurist" üleüldse teab, mis asjus ta kohtusse tulnud on!
Justnimelt "jurist" jutumärkides, sest mina neid küll juristideks ei pea. Kõige tavalisemad nolgid, kes tahavad ruttu rikkaks saada, ilma et tööd ja vaeva nägema peaks.

Mõni aeg tagasi ütles üks nendest nolkidest, et ta vist ei tahagi nende tööliste juhtumitega enam tegeleda, kes tasuta õigusabi piiri kuuluvad, sest nende pealt saab ta ainult 110 €/tunnis!!
Vaesekene - AINULT 110 €/tunnis!!?

Siis oli mul küll selline tunne, et võta ja viruta saapaga mööda lõugu! :D

Seevastu advokaadibüroo, kellel on tõesti kamaluga kogemusi, ja kes võiks vabalt valida keda võtta või mida jäta, on nõus kõikide asjadega tegelema.
Kõik juhtumid, mis saatnud olen, on vastu võetud - ja neljal neist juba ka lahendused olemas!!
Imetlen!
Ma tõesti imetlen!
Büroo omanikku Teietan siiamaani - aukartus ja austus on nii suur :):):)
Ühel heal päeval, saja miljoni aasta pärast, loodan... oi-jah :):)


Põhimõtteliselt võib öelda, et kõik on suhtumises kinni.
Kui see nolk arvab, et ta on selline ärimees, kellel pole aega nende 110 euroste tunnipalga-juhtumitega tegeleda, siis arvaku ja tegelegugi oma 220-240 euroste tunnipalga-juhtumitega.
Iseenesest oleks muidugi hea teada, kui palju tal selliseid kliente jätkub...

Aga noh - eks igaühel omad õppetunnid.

Sain ka mina oma õppetunnid kätte, kui selle SL-i suppe ligi aasta aega sööma pidin.
Ma loodan (ja usun), et selliste jamadega ei pea ma enam tegelema - mitte kunagi!

Nüüd pole muud, kui ainult edasi.

Õppida, õppida, õppida ja palju tööd teha!