Kui juba sedasi rangelt kästakse, siis tuleb ju ometi kuuletuda ;)
Tegelikult mõtlen ma iga jumala hommik, et täna kirjutan, täna kirjutan, täna kirjutan.
Ja kirjutada olen ma tahtnud sellest, kuidas ma hommikuti üldse ärgata ei viitsi. Kuidas ma telefonitirina hommikuti kinni vajutan ja mõtlen, et saaks ometi veel 10 minutit magada!
IGA JUMALA HOMMIK on sama teema.
Olgu õnnistatud need nädalavahetused ja olgu õnnistatud see eesootav koolivaheaeg ja kümnekordselt olgu õnnistatud varsti-varsti algav suvevaheaeg :)
Siis ma saan magada!
Saan ma jee...
Aga las mulle jääda mu unistamised :)
Ma lihtsalt ei viitsi ega taha hommikuti ärgata.
Samas ma mõtlen igal õhtul, et "täna lähen varem magama", sest siis on ju palju parem ja kergem tõusta.
Ma usun ise ka, et lähen!!
Voodisse kobin tavaliselt kella 1-2 ajal. Kui kella ühe ajal pea patja ka panen, siis on eriti hästi läinud.
Eilse eest pean ma end tegelikult kiitma, sest siis otsustasin ma juba 23 magama minna.
Ei tea mis mul küll viga oli!?
Mina ootan igatahes koolivaheaega. Karolinist vist isegi rohkem :D
Nagu me tunda oleme saanud, siis väljas on juba mõnusalt kevadised ilmad. Mõni päev on kohe väga ilus, teisel päeval ladistab jälle vihma.
Nendel ilusatel päevadel käin ma siin majade vahel oksakääridega vaikselt ringi. Korrastan siit natuke ja natuke sealt.
Eile jõudsin näiteks kaks õunapuud ära pügada, mis meil maja kõrval kasvavad. Ma ei olnud neid mitte kunagi varem tähele pannud, kui eelmisel kevadel äkki silma hakkasid. Kuna need olid nii metsistunud, siis otsustasin need ära lõigata. Sel aastal siis kerge kevadkorrastus. Järgmisel aastal taas. Ja nii igal aastal.
Siis käin ja korrastan seda maja nurka, kus meil uus kodu tuleb, sest seda pole ka vist miljon aastat keegi korrastanud. Muru on igalt poolt kenasti niidetud, lihtsalt üks nurk on korrastamata. Olengi seal riisunud, oksi lõiganud ja kogunenud sodi ära visanud. Põhimõtteliselt on see nurgake seal enam-vähem juba korras. Tibakene on veel teha. Eks jõuab, õhus on ju kevadet.
Selle uue koduga on ka lahe teema üles kerkinud, et ajab lausa naerma.
Nimelt on sellel majal sõidutee nii maja ees, kui ka maja taga.
Majaesine tee kuulub vallale ja on üldkasutatav.
Majatagune maa (koos teega) kuulub SELLELE SAMALE majale. Teed kasutasid nn ringteena kõrvalmaja elanikud. Ja üsna mitmeid kordi nägin ise, kuidas nurga tagant bemmiga nn kannakaid võeti. Teadsin kohe alguses, et selle teega tuleb midagi ette võtta, sest mina küll nende bemmivendade kannakate pärast oma laste turvalisuse pärast muretsema ei kavatse hakata. Liiati, kui sellel samal kõrvalmajal on oma tee olemas, kust nii sisse, kui ka välja sõita saab. Kunagi ammu lasi üks selle kõrvalmaja elanik tee ühe poole kinni panna, et seal suurt läbisõitu poleks.
Jõle mugav, eksole?
Lasen oma tee kinni panna, et autod ei häiriks. Aga, kui teine maja sama teeb, siis kiretakse nii kõvasti, et kõrval vald ka kuuleb.
Võtsin vallaga ühendust ja rääkisin loo ära. Sain lühikese vastuse - meie maja tee, ise otsustame.
Jube ja kohutav mutt nagu ma olen, lasingi selle teeotsa siis kinni panna. Eelkõige ikka laste turvalisuse ja seejärel privaatsuse huvides. Ma ei pea kartma, et keegi mu lastest kodumaja ees kihutades üle sõidab.
Nüüd kuulen vaikselt, et mis mul viga on, et neid kive sinna tee peale veeretan :D
Kivipallur olen, noh!
Suvel tuleb palju võistlusi, vaja trenni teha.
Ah, nende kividega sai veel palju nalja, aga ma ei viitsi sellest nii pikalt jahuda.
Mind paneb lihtsalt see imestama, et on inimestel ikka mured! :D
Vaadaku parem mõnda dok. saadet ja saagu aru, mis tegelikud probleemid on ;)
No nii, tuleme kevade ja koristuse juurde tagasi. Mul on ikka jube komme teemadest kõrvale kalduda.
Niisiis käin praegu küla vahel oma kääride ja saagidega ringi. Seal asjatan, kus Johanna parasjagu asjatada laseb. Nii kerkivadki juba igale poole väiksed oksahunnikud.
Pole hullu - millalgi panen autole käru taha ja viin ise ära ka - ei jää miskit kuhugi vedelema ega mädanema ;)
Abbile ei hakka Johannaga veel minema, sest ilmad on selleks veel pliiga jahedad, et pikalt ära olla (lühidalt ei viitsi) ja ilmselt oma maa ka veel liiga tüma, et seal üldse toimetada.
Näpud igatahes juba sügelevad. Saaks veel oksi ka põletada ja muru niita....mmmm :)
Mäletan, et septembris oli talu juures majandamisest kopp juba vaikselt ees. Ilmselt on 5-6 kuud pausi piisav, et jälle otsast pihta hakata. Sügisel jäi isegi kasvuhoone korrastamata. No lihtsalt ei viitsinud!
Päevad mööduvad kiiresti.
Ei sa arugi, kui juba õhtu käes on ja ma enda peale taas kuri olen, et nii kaua üleval olin.
Olge mureta - ka täna kurjustan endaga, sest kell on juba peaaegu üks, aga mina tiksun siin arvutis!
Johants võtab praegu ikka ja endiselt enamiku ajast. Ta on selline suslik, et ma kohe ei tea :)
Üritan teda siin potil käima saada. Tee või tina, aga ei saa. Kui Janeli ja Karolin olid 1,5-aastaselt 100% juba mähkmetest väljas (nii öösel, kui ka õues), siis see tegelane nõuab endale mähet alla!
Kui panengi teda potile, siis ta tõuseb püsti, võtab mähkme ja topib ise omale nagu alla tagasi ja ütleb kaka-kaka :D
See on nii naljakas. Nii palju aju on, et maast see mähe võtta ja üritada omale alla tagasi panna, aga et korra potile istuks ja oma sorina ära teeks, nii palju ei ole.
Eks aeg-ajalt läheb meil ikka õnneks ka ja saame selle sorina potti. Siis ta on nagu maailma meister - paisid ja kiitust tuleb igalt nurgalt :D
Põhiline aeg lähebki selle potitralli peale. Nüüd olengi tal päeval tegelikult mähkmed ära võtnud, trussad jalga pannud, teised püksid ka ja lihtsalt kotkapilguga peale passinud, millal häda tulema hakkab. Tal läheb nägu siis selliseks õnnetuks, hoiab jalgu ristis ja ütleb:"Kaka-kaka".
No ma ei tea....Ma igatahes loodan, et sünnaks on need mähkmed ikka ajalugu (sinna on ju uhked 2,5 kuud aega).
Muidu on tal üldse lahe komme ennast täiesti alasti koorida ja vildikatega täis joonistada.
Täiesti normaalne laps - pea peale kukkunud nagu emagi :)
"Ha-ha-haa, küll mul on ilusad jalad. Kohe teen veel ilusamaks!"
Endal nii asjalik nägu peas :)
Selline ilmse selle eest, et julgesin "Ei tohi!" öelda
Küllap avaldas oma arvamust ka :D
Aga natuke kevadet:
Kuna lumikelluke ammu juba õitseb, siis peaks tegelikult selle rehaga ennast ikkagi Abbile ka vedama ja sinilillede kasvukohast lehed pealt ära tõmbama.
Ilmselt ei ole nende õitsemisaeg ka enam väga kaugel.
Siis hea vaadata, kuidas metsatukake kõik sinine on :)
No nii, kell ongi juba üks läbi! Lähen nüüd endaga riidlema ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar