Kuidas puhkus sujub?

Hakkasin siin vaikselt jõulukaarte kirjutama, aga mõtlesin, et peaks ikka blogi ka kirjutama

Jõulukaardid juba varasemalt tehtud. Sellel aastal ei ole teha jõudnud, olgugi, et tüdrukud juba ammu küsivad, et millal tegema hakkame.
Kui koju lähen, siis hakkame! Luban!

Pidin muidu eile kirjutama, aga ei viitsinud.
Puhkus on ju niiii väsitav! :D

Ärkasin eile hommikul 8.30
Oleks kindlasti kauem maganud, aga kuna hommikusööki saab kuni kella 10-ni ja tahtsin inimese näoga sööma minna, siis panin ka kella helisema.

Peale hommikusööki oli mul kaks protseduuri - käsimassaaz ja peale seda ürtidega vesimassaaz.

Käsimassaazis olin, pehmelt öeldes, pettunud.
Ei mingi Vau-efekti või midagi säärast.
Samasugust massaazi on mulle sõbrannad ka teinud...
Samas ei ole ma kordagi nö päris massööri juures käinud, sõbrannad on äkki kergete massöörikalletega olnud ja teadsid, mida tegid.
Täna õhtul tuleb uus massaaziring, äkki siis tuleb Vau ka ;)

Vesimassaazi näol sulistasin vannis. Vannivette pandi ürte ja veejoad loksutas mind seal siis 15 minutit.
Noh, ei saa midagi halba öelda, samas ei olnud samuti mingit Vaud.
Ju ma siis olen selline tainas, et ei oska lihtsalt vedeleda ja protseduure nautida.
Või on mul ootused lihtsalt liiga kõrged...

Peale protseduure lugesin natuke raamatut. Kaasa võtsin järgmise lugemisvara:

Kas Ekspressi just lugemisvaraks saab lugeda, aga kuna ma polnud oma miljon aastat seda lugenud, siis mõtlesin, et võib ju osta kah.

Simon Levini raamat on praktiliselt läbi ja seda kahe õhtuga!
Miks kodus ei ole võimalik sedasi lihtsalt pikali visata ja lugeda?!
Aga sellepärast, et seal on alati miljon muud asja teha. ALATI
Lugeda on mõnus...ajee :)

Pean tunnistama, et mul on Leiviniga nii palju sarnaseid vaatenurkasid, et täitsa üllatav kohe.
Ei, ei, ärge nüüd seda mõelge, et ennast Simon Leviniga samastan või võrdlen. Loomulikult mitte! Aga huvitav on ikkagi, et ma nii palju sarnaseid jooni leidsin. Sellepärast sai raamat kindlasti kiiresti ka läbi loetud ;)

Kusjuures ma ei teagi, miks see raamat mulle kätte sattus. Käisin eelmisel nädalal esimest korda Haapsalu raamatukogus, registreerisin end kasutajaks ja läksin riiuli juurde, kus igasugused seadused ja selline õiguskirjandus oli. Simon Levini raamat oli esimene, mille kätte võtsin. Ilmselt hakkas silma lause "sündinud advokaadiks"  ja seepärast selle laenutasingi.

Ma ise olen ka sügavalt sisimas alati arvanud, et tegelikult olen ma sündinud advokaat :D:D:D
Ühel ilusal päeval olengi äkki päris advokaat...
Ah, mis ma siin ikka pläran...ühel ilusal päeval ma OLENGI advokaat.

Kui nüüd lugemise juurde tagasi tulla, siis seda Kopenhaageni raamatut olen korra juba lugema hakanud, aga see jäi pooleli - üllatus, üllatus!

Läksin eile peale lõunasööki niisama linna peale jalutama. Ilm oli päris ilus, kui kerge tuul välja arvata.
Tuul mulle ei meeldi.
Kuna mul mütsi kaasas ei olnud, siis pidin palja peaga olema. Kõrvadele see aga ei meeldinud. Kõrvadega on mul jamad lood juba pubekaeast alates. Nii, kui suurem tuulehoog on ja mul mütsi peas pole, siis hakkavad algatuseks kõrvad valutama ja seejärel pea.
Käingi mütsiga põhimõtteliselt sügisest suveni.

Tavaliselt käin Haapsalus ju kiirelt-kiirelt poes või ajan muidu asju. Sellist asja pole praktiliselt olnud, et lähen ja jalutan niisama.
Eile siis jalutasin.
Avastasin enda jaoks üllatusega, et Haapsalus on nii palju käsitööpoode.
Mulle meeldib neis käia ja ideid ammutada. Mõnikod ka kopeerida ;)

Käsitöö on aga kallis, mida naljalt ei osteta.
Eelmisel laupäeval oligi Haapsalus jõululaat, kus müüdi ka palju käsitööd.
Jäin ühe laua juures seisma, kus oli kootud sokid. Sokkidel olid nii mõnusad ja ilusad mustrid. Müüjaks oli vanamemm, kes neid ise kudus.
Kiitsin vanamemmele, et nii ilusad sokid.
Vanamemm vastas, et kõik kiidavad küll, aga keegi ei osta.
Selle lause peale hakkas mul vanamemmest nii kahju, et ma lihtsalt pidin ühe paari ostma, olgugi, et mul neid tegelikult vaja ei olnud. Sokkide suurus oli ka selline, et kellelegi jalga ei lähe. Karolinile-Janelile liiga väiksed ja Johannale liiga suured. Aga noh - Johanna kasvab;)

15 €

Miks ma käsitööpoodides ringi tuuseldasin?

Mul liiguvad omal ka siin väiksed mõtet ja käisin lihtsalt pinda sorteerimas.

Nagu ma ennist mainisin, siis ilm oli ilus. Klõpsisin mõne pildi ka:

Lossiplats

Lossiplatsi mänguväljak

Ilusad talvised pildid ju! 

Igaüks saab aru, et tegemist oli 16.detsembriga :D

No tuleks ometi jõuludeks see lumi maha. 

Nii tahaks, et tuleks!

Kes ei tahaks, eksole?!

Kui linna pealt tagasi olin jõudnud, siis ma ei teinudki midagi erilist. Käisin söömas ja pugesin voodisse raamatut lugema, õhtul vaatasin veel telekat ja 24 ajal üritasin lõpuks magama jääda. 

Kuna mõtteid oli nii palju, et magamisest ei tulnud midagi välja.

Panin lambi põlema ja kirjutasin kõik mõtted-ideed märkmikku üles.

Kõik need mõtted ja ideed on seotud kodukülaga.

Ma olen varem ka vist maininud, et meil on selline tore küla, kus on piisavalt noori ja palju lapsi. Kaugel väljasurnud küladest. 

Ütleme nii, et elu on nii palju edentatud, et meie külas tasub elada.

See kõlas peaaegu nagu reklaam juba :D

Igatahes on mul meie külaga väikseid mõtteid tekkinud ja tegutsemistahe on ka olemas. Kogu aeg ei peagi tegutsema selle eesmärgiga, et midagi vastu saada või tegevusest kasu lõigata. Mõnikord tasub juba sellepärast tegutseda, et tegevusest lihtsalt hea tunne tuleks.

Mu jutt jookseb täna igast suunast nii laiali, et mingit kindlat pidepunkti polegi. 

Ei tea, millest see küll tingitud on.

Täna tegi üks sõber mulle ettepaneku talle külla sõita. 

Ta elab nimelt Ibizal. Peaksin ainult lennukipiletid ostma, kõik muu oleks tema poolt. 

Väga lahe kutse ja ma kindlasti ka läheks, aga mul on see pisike mure, et ma ei julge ju lennukiga lennata!

Ma pean selle lennuhirmuga midagi ette võtma, sest "tänu" sellel jääb mul muidu kogu maailm avastamata!

Teate, see jutt jookseb mul täna nii ebaloogiliselt, et ma parem lõpetan selle kirjutamise. Muidu hakkan veel tooli jalgadest või kätekreemist või ma ei tea millest kirjutama ;)