Lehevaatamisi kokku

laupäev, 6. september 2014

Soome nädalast

No nii, siit siis lõpuks sissekanne Soome nädalast.

Kõik sõidud (Haapsalust Tallinna, Helsingist Turku, Turust Helsingisse, Tallinnast Haapsallu) sujusid lausa suurepäraselt. Mingit jonni ja jorinat Johanna poolt ei tulnud. Soome sõites läks meil lausa nii hästi, et saime kohe esimeste seas maha. Kui täpsem olla, siis teise autona.

Laevaga Soomest Eestisse sõites läks ka hästi.
Nimelt väljusid Vikingid Helsingist kell 10.00 ja kell 11.00
Meil olid piletid 11.00 laevale. Kuna ma sõitsin sadamasse korraliku varuga (iial ju ei tea, mitu peatust Susseriga teha tuleb), siis jõudsime sinna juba 9.45 ehk veerand tundi enne esimese laeva väljumist. Ega ma kade polnud, läksin ja küsisin, kas saame ka kella 10.00 laevale.
Paar klõpsu arvutis ja saimegi peale, viimase autona.
Ajee!
Arvata võib, et olin endaga rahul  :):)
Laeva peal oli tegelikult suhteliselt piin olla. Tassi seda seljakotti ja jookse muudkui Johannal järel, omal higimullid otsa ees.
Aga noh, elasime üle ;)

Teisipäeval käisime lastenõuandlas. Läksin selle mõttega, et Johanna pabereid kätte saada.
Noh, et saavad millagi välja printida ja ma lähen võtan need mõnel järgneval päeval siis ära.
Rääkisin seal meie kolimispoindi ka ära, mille peale nõuandla-tädi ütles, et me võime tegelikult lapse mõõdud-kaalud üle vaadata ja vaktsiinid ka ära teha.
Selles mõttes oli see minu jaoks 5+, sest siis ei pea Eestis kohe Johannaga kuhugi tormama hakkama.

Minu jaoks 5 +, aga Susser oli see eest 2 päeva nagu sült.
Vaktsiinid ei mõjunud just kõige paremini. Samal õhtul rullis ja niheles terve öö. Konkreetselt ei nutnud, aga kägises küll. Järgmisel päeval oli ta ka suhteliselt viril.
Jõudsin kolmapäeval järeldusele, et ma olen ikka üks saabas küll.
Oleks võinud ju need vaktsiinid ikkagi Eestis teha, oleks laps ka need kaks päeva rõõmsana mööda saatnud.

Kirbukatel käisin ka, olgugi, et mingit tuju ei olnud. Kogu aeg oli nii kiire, nii kiire. Mulle ei meeldi neid kirpareid läbi joosta, tahaks ikka uimerdada ja asju vaadata.

Neljapäeval käisin Karoliniga kooliriideid ostmas. Oi, kuidas ma ei viitsi poodides käia!
Õnneks ma ei pidanud seal väga pikalt piinlema. Nimekiri oli olemas, mida vaja oli ja kuna Raisio H&M on päris suur, siis sai pea kõik asjad ka sealt ostetud. Isegi spordiriided ;)

Tossude tõttu käisin järgmisel päeval veel poodlemas.
Minu poodlemine oli selline, et sips tossude riiuli juurde - toss jalga, sobis, korvi, kassasse, minekut...
Kuna meil on Karoliniga hetkel sama jalanumber (36), siis ei pidanud teda kaasa vedama ja saigi kiirelt asjaga ühele poole.
Kuna -30% soodukas oli, siis võtsin kohe mitu paari. Kui temale väikseks jäävad, siis mina saan ju ikka kanda :D
Pealegi lubasin ma jälle tubliks sporditüdrukuks hakata ja siis on ju jooksutosse ikka vaja ;)

Karolini õpetajale käisime tänukingitust alles reedel viimas.
Algselt oli plaan kolmapäeval minna, sest siis on eesti keele õpetaja ka kohal, aga mäletatavasti venis kohtupäev nii pikaks, et jõudsime alles 16. ajal koju ja seetõttu polnud meil enam kuhugi minna.
Tegelt oli küll. Õhtul läksime naabrinna ja suuremate tüdrukutega ujuma :) Ja peale ujumist väiksele pitsatiirule.
Mõnus õhtu oli.
Kui ma algselt arvasin, et koolis mul küll pisar silma ei tule, siis eksisin...taas kord.
Tuli küll.

Aga noh, nüüd on need "lahkumised" tehtud ja kooli-lasteaia pärast pisarad poetatud.

Nagu kõik teavad, siis sellel sügisel on totaalne seeneuputus.
Tüdrukud käisid ka laupäeval koos Tarmoga korra metsas ja tagasi tulid nad päris hulga seentega. Kui võtta arvesse, et metsas käidi tõesti ainult korraks, siis oli saak ikka väga hea.
Praadisin need puravikud võiga ära ja oi, kui hea oli!

Susser sai ka seentega mängida:

algul sättis lauale ritta

siis leidis, et maha on ka lahe visata...

...ja ise seejuures krutskinaeru lagistada.

Nüüd olekski vaja siin ka kuidagi metsa saada, sest seeni ju on.
Ma ei viitsi Johannaga sinna metsa ronida, sest siis peaksin enamus ajast Johannat vaatama, et omale mõnda oksa silma ei kukuks või mõnel muul moel end ei vigastaks. Toredast seenetamisest oleks asi väga kaugel.

Panime Maritega asja juba paika, et tema kaasa saab susserit vaadata ja meie kahekesi mõnusalt metsa minna :):) Hahaha
Tegelikult ei ole see mingi nali. Kui Karolin ka kodus on, siis see on jummalast OK. Johanna mul õnneks selline ka, kes eriti ei võõrasta.
Janeli-Karoliniga teda võrrelda ei saa - need kaks seltsilist olid ikka täielikud emmekad ;)

Johanna jäi täna 19.30 magama. Mul jälle luksus majas.
Samas tunnen, et endal on ka ilge unekas, olgugi, et kell pole veel kümmegi!
Äratused on ka ju normaalsel ajal - tänane äratus 6.30! :D
Pole siis ime, et Mati kühvliga silma peksab.

Poengi sips voodisse, võtan arvuti kaasa ja teen mõned YKI-testid.
Hakkasin siin paar nädalat tagasi pingsamalt soome keelt õppima. Rõhk sõnal pingsamalt ;)
Tahaks ikkagi selle kõrgtaseme testi lõpuks ära teha.
Kaua ma siin ikka molutan, eksole!

Siia lõppu veel üks Õnneseen:

Meenutab ju Õnneseent?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar