Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 14. november 2013

Järjekordne edukas kohtukeiss ;)

Eelmisel nädalal sai üle pika aja jälle kohtus käidud.

Oi, kuidas ma seda tööd armastan !!!! :)

Mina läksin kohtusse kuulajana - esindada ma ju ei saa.
Olgugi, et ma esindada ei saanud, õnnestus mul vastaspoole advokaadi-härraga lauseid vahetada rohkem kui küll ;)

Riburadapidi nüüd otsast pihta.

Aprillis pöördus minu poole tööline K.
K rääkis, et tööandja lõpetas temaga töölepingu - päeva pealt ja ilma põhjuseta.
Samuti ei makstud viimast palka välja.
K muud ei soovinud, kui oma viimast palka kätte saada, mis oli ca 2000 €

Minul läksid silmad juba selle peale särama, kui sain teada, et põhjuseta töölepingu lõpetamine. See mu uus lemmik teema praegu.

OK, lõin K palga, ületööd, puhkuserahad ja kõik muu kokku ning sain summaks ca 8000 €.
Lisasin sinna otsa veel põhjuseta lõpetamise hüvitise 9000 €  ja lõppsummaks jäi 17 000 €

Kui tööleping lõpetatakse põhjendamatult, siis on õigus nõuda hüvitist 3-24 kuu ulatuses. Kui palju tegelikult määratakse, see oleneb kohtust. Arvestatakse selle puhul kõike - kui kiiresti uuesti tööle saad, alaealisi lapsi, töösuhte pikkust, võimalust uuesti tööle saada jne.jne.

Saatsin vastava maksunõude tööandjale.
Tööandja ei vastanud midagi - tema advokaat vastas.
NB!Tegemist on selle sama keissiga, kus ma mõned postitused tagasi näite tõin, et vastuse ja vastuhagi eest küsitakse 4200 € olgugi, et advokaat ei tea isegi iseseisvumispäeva palgast midagi.

Advokaat saatis siis vastuse, et tööandja ei tunnista nõuet ja tööandjal on hoopis töölise vastu nõue, mille nad hiljem esitavad.

Ok, maksutähtaeg sai täis, aga lahendust ei olnud. Mingit nõuet tööandja poolt ka ei esitatud.
Mai keskel viisime asja edasi kohtusse.

Suvel jõudis meieni tööandja vastus. Vastus oli pehmelt öeldes ikka väga, väga, väga naeruväärne.
Kui mina oleksin tööandja advokaat olnud, siis ma oleks ilma pikema jututa mingile kokkuleppele soovitanud jõuda, sest see oli ju ilmselge kaotus.
Advokaat pidi ju ometi sellest aru saama!
Sellest ma nagu ei saagi aru - advokaat näeb, et kõik plussid on vastase poolel, aga ikka kirjutatakse vastusesse mingit jama ja kedratakse edasi.
Tal oli äkki selline mõte, et lollidelt (tööandjalt) tulebki raha ära võtta ;)

Vastuses väitis tööandja, et töölisele maksti nii tööajalühendamisehüvitist, kui ka puhkusehüvitist.
Üle- ja pühapäevatööde kohta leidis tööandja, et ta ei pidanudki neid maksma, sest tal oli töölisega kokkulepe, et tööline võib ületöö arvelt Eestil käia ja sedasi tunnid tasanduvad.
Kohe järgmises lõigus kirjutab aga tööandja, et tööline oli korduvalt ilma loata töölt ära olnud (kokku 72 tundi ehk 9 päeva) ja esitas kohtule selle kohta ka hoiatused.
Põhimõttelised kõik Eestis käigud kirjutas ta loata ära olekuks! Siin tahaks nüüd küsida, millal ta neid ületunde siis nagu tasandama pidi, kui laupäev ja pühapäev on nagunii juba vabad päevad?
Nende hoiatustega rääkis ta ise endale juba vastu.
Hoiatused oli loomulikult tagant järele vormistatud. Neil oli lihtsalt "puudumise" kuupäev ja bossi allkiri. Põhimõtteliselt täiesti suvaline paber.
Kohus aktsepteerib hoiatusi, kus on kas töölise enda allkiri või kui tööline keeldub alla kirjutamast, siis vähemalt 2 tunnistaja allkirjad, kes keeldumise ajal juures olid.

Palgalehti esitati ka :):)
Need olid kontole makstavatest summadest ikka nii erinevad, et...jah...
Ma ei kujutagi ette, kuidas selliseid palgalehti üldse kohtule esitada saab? Mida sellega nagu tõestada soovitakse? Panen töölise nime peale ja siis on JOKK w?
O,k palgalehed palgalehtedeks.

Tööandja esitas kohtule ka palgast kokkuvõtte.
Ühe lehe peal olid siis augusti, septembri ja oktoobrikuu palgaandmed.
Seal oli kirjas nii tööajalühendamisehüvitis, kui ka puhkusehüvitis, summad ka kenasti juures.

Novembris andis aga tööandja töölisele politseis elamisloa taotlemiseks TÄPSELT sama kokkuvõte, ainult siis oli "makstavate" hüvede seas hoopis päevaraha, toiduraha ja kilomeetrihüvitis.
Saate aru?
Hüvitiste nimed olid sujuvalt muutunud, olgugi et lõppnumber oli täpselt sama :)
See oli nagu eriti suur pang.

Põhimõtteliselt oli kogu see vastus täielik jama.

Vastuhagi esitati töölisele maja rendi eest, mida rentis tööandja ise.
Maja oli renditud töölistele ja seal elasid sees 5-6 ehitajat.
Mingil kummalisel, imelisel, saladuslikul kombel oli arvetel töölise K nimi.
Arved tulidki K nimele, olgugi, et K polnud mingit üürilepingut kunagi sõlminud!
Vot ja nendesamade arvete alusel esitaski tööandja siis vastuhagi.

No ma ei tea. Tööandja ISE sõlmis lepingu, paneb majja OMA töölised elama ja siis esitab vastuhagi, et maksa kogu maja rent?!
Ja advokaat, kes sellise asja kokku klopsib - mis tema peas toimub?

Põhiteemad niisiis lahti selgitatud.

Saabus kohtupäev.
Ma olin tõsimeeli täitsa elevil. Ei saanud öösel magadagi :):)

Kohtusaali ukse taga oodates istusime meie K-ga pingil, tööandja advokaat seisis püsti - tööandjat ennast ei olnud.
Advokaat hindas K-d vist pealaest jalatallani :)
Kui istung algas, ei olnud K tõlki veel kohal (tellisin K-le tõlgi) ja kohtusaali minnes selgitasin kohtunikule ise, kes K kohtuasjas on.
Enda kohta ütlesin, et olen lihtsalt kuulaja.

Pooled istusid laua taha. Kohale jõudis ka tõlk.
Mina istusin põhimõtteliselt kohe K selja taga.
Kõik vinks-vonks, lahing võis alata.

Kohtunik rääkis lühidalt keissi lahti, mille järel tööandja advokaat sõna võttis.

Advokaat tulistas kohe ehmatamistaktikaga.
Alustaski sellega, et töölise nõuded on kõik põhjendamatud, et tööandjal on LAUSA 8 tunnistajat, kes kõik kohtusse tunnistama tulevad. Mida nad tunnistama oleksid tulnud? Ei tea.
Tulistas edasi, et kohtuasja jätkamise puhul küündivad tema kulud  vähemalt 10 000 euroni ja otsuseni võime jõuda alles 2-3 aastaga, et kõige mõttekam on ikkagi asi kokkuleppega ära lõpetada.

Jep, sellega ma olen nõus - alati on parem, kui kokkuleppele jõutakse.

Siis hämas natuke, et tööandja EI OLE TEGELIKULT kohustatud kokkulepet pakkuda, aga teeb ikkagi ettepaneku, mis mõlemat osapoolt rahuldab ja pakkus kokkuleppeks 2000 €.

Põhimõtteliselt tahtis tööandja pääseda samade kuludega, mis ta võlgu jäi. Naljavennad!

Selle sissejuhatuse peale ütles kohtunik, et antud hetkel näeb ka tema lahendusena kokkulepet. Soovitas osapooltel asja rahulikult arutada ja läks ise koos sekretäriga saalist välja.
Ja nii oligi ;)

Advokaat küsis K-lt, et kas pakkumine sobib?
K vastas ei.

Loomulikult EI! Nalja teevad w? 2000 €!? Hea, et 1000 € ei pakkunud :):)
Meil oli omavahel K-ga kokku lepitud, et 10 000 € on meie pakkumine.
Kui vastaspool summat kuulis, siis pidid tööandjal silmad peast välja kukkuma.
Tööandja küsiski, et kas K on põrunud w? :):)
K jäi rahulikuks.
Advokaat vaatas minu poole, mille peale ma küsisin, et kas võin ka sõna sekka öelda. Kuna sel hetkel ei olnud tegemist enam kohtuistungiga, vaid lihtsalt poolte omavahelise vaidlusega, siis  võisingi mina ka sõna sekka öelda.
Advokaat ütles: "Anna tulla " :)

Noh, kuna võimalus tekkis, siis ma andsin kah :)
Kõige pealt ütlesin, et 2000 € on täiesti naeruväärne summa ja selgitasin miks.
Puhtalt tööga tuli K-l summa juba 8000 € ja kui sinna juurde nüüd põhjendamatu töölepingu lõpetamise paneme, siis tuleb summa juba väga suur.
Pakkusin uuesti 10 000 €.
Selle peale sättis advokaat laua peal olevaid pabereid virna ja ütles, et see summa on ulmeline, et sellist summat ei saa me mingil juhul.
Jäin kindlaks ja  ütlesin, et 2000 € ei ole kohe kindlasti see summa, mis kokkeleppeni võiks viia ja lisasin, et tehku mõni teine pakkumine.
Advokaat vaatas tööandja poole.
Ta sai aru küll, et 2000 € ei ole mingi pakkumine.
Tööandja vaatas advokaati ja ütles, et tema rohkem ei paku, pöördus seejärel K poole ning ütles, et võlg oli 2000 € - seda ta on nõus maksma.
Selle peale vastas K talle väga rahulikult, et hüvitised jäid ju kõik maksmata. Tööandja vastu, et hüvitise osas neil kokkulepet ju ei olnud. Siis torkasin mina vahele, et hüvitise osas ei peagi mingit kokkulepet olema, see on seaduses ettenähtud maksukohustus :)
Siis oli tööandjal suu kinni.
Lisasin lõppu, et 2000 € summa ei ole küll mingi pakkumine, et kui vaja  - meie lähme lõpuni.
Tööandja turtsutas vastu, et siis lähmegi lõpuni.

Advokaat sai mu poindist väga hästi aru ja küsis tööandja käest, et äkki ta tahab asja üle arutada. Tööandja ütles talle, et midagi pole arutada.
Nende omavaheline koostöö oli selline imelik - nagu nad polekski asju läbi arutanud.
Või nad tõesti eeldasid, et tööline lepibki 2000 €?.

Võtsin siis paberid välja - hakkasin näitama ja seletama. Tõin näited nende samade palga kokkuvõtete kohta, kus politseile esitatud lehel olid ühed hüvitisel, kohtul teised, aga lõppsumma ometi sama.
Siis näitasin palgalehti ja kontoväljavõtet ja selgitasin, et need ei lähe ju omavahel üldse kokku, lisaks olid nad kohtule esitanud palgalehe ajast, mil tööline ammu enam tööandja juures ei töötanud!
Kolmandana võtsin välja e-mailid, kus tööandja ise kirjutab, et kui K julgeb kuhugi liitu kaebama minna, siis ta koostab iga puudutud tööpäeva eest hoiatuse ja laseb ta lahti. Rõhk sõnal KOOSTAB. See tõendab, et tegelikult tööandja ei olnud K-le ühtegi hoiatust andnud, aga ta TEEB seda. Tegigi, kui asi kohtusse jõudis.
Vastaspoolel oli selg põhimõtteliselt vastu seina.

Seejärel küsis advokaat hoopis, et mis minu nimi on.
Vastasin, et mu nimi on kirjas nii hagil, kui ka vastusel.
Seepeale hakkas advokaat ajama, et ta peab nüüd uurima, kas ma saalis üldse viibida tohin, sest mina olen need dokumendid ikkagi koostanud.
Vastasin ilma kõhklemata, et tohin küll, sest kohtuasjas, KUI sellises, ei ole ma keegi - ei tunnistja ega esindaja. Dokumente võib igaüks koostada, kes seda teha oskab. Lisaks ütles ta ise, et võin sõna võtta. Samas ei muutnud see tema lubamine midagi, sest sel hetkel ei olnud tegemist kohtuistungiga, kus need piirangud on, vaid lihtsalt poolte omavahelise aruteluga. Põhimõtteliselt ei olnud minu tohtimises või mitte tohtimises mingit küsimus.
Ta sai sellest aru ja küsis hoopis,  et kas me kavatseme need e-mailid tõenditena ka esitada. Vastasin, et kui asi edasi läheb, siis kindlasti.

Vahepeal küsis tõlk K-lt, et mis tema üldse seal kohtus teeb, et kellele ta mida tõlkima peab. K seletas talle, et kuna minul ei ole esindamisõigust, siis kohtuistungi ajal on temal ikkagi tõlkida vaja ;)

Advokaat küsis uuesti tööandjalt, et kas ta sooviks teist ettepanekut teha.
Vastus oli endiselt eitav.
Seejärel pakkis advokaat oma paberid kotti ja ütles, et nad lähevad peavad kliendiga väljaspool kohtusaali natuke aru. Läksidki. Koridorides olid sellised pisikesed ruumid, kus aru sai pidada.

Me jäime kolmekesi saali edasi: mina, K ja tõlk.
Tunne oli hea.
Leppisime K-ga kokku, et kui nemad praegu sammu edasi teevad, siis võime meie ka 9000 € peale tõmmata.

Ma arvan, et vastaspool oli üle 5 minuti kindlasti ära, kui mitte rohkem.

Advokaat tuli sellise nüüd-rääkisin-teile-hea-summa-välja näoga tagasi. Pakis oma paberid uuesti lauale lahti ja ütles, et LÕPLIK pakkumine on 6000 €

K vaatas korra minu poole ja ütles ilma pikemalt mõtlemata, et meie pakkumine on endiselt 10 000 €
Selle peale ladus advokaat oma paberid uuesti ühte pakki kokku ja ütles, et siis kokkulepet ei tule!

Ma kehitasin õlgu ja ütlesin, et mis siis ikka - kui ei tule, siis ei tule. Lisasin veel, et siis tuleb lõpuni välja minna, ja et peaistungil on K-l kaitsja ka juba kõrval, mille ka tööandja hiljem kinni maksab.
Näitasin meie paberipakki ja ütlesin, et me tõestame ju kõik ära, kuidas-mis tegelikult oli ja mis paberid hiljem kohtu jaoks koostatud on jne.

Advokaat hakkas asja pikkusele rõhuma ja ütles, et järgmine istung on võibolla alles märtsis. Ma vastsasin, et me oleme juba aasta oodanud, ootame siis 5 kuud veel - viivis ka jookseb :):)

Advokaat vaatas jälle tööandjat ja küsis, et mis tema asjast arvab.
Tööandja ütles kindlalt, et tema üle 6000 € ei maksa.

K ütles omalt poolt, et tema lagi 9000 €, alla selle ta nõus ei ole.
Tööandja ei olnud sellega nõus.

Ma vaatasin tööandjale otsa ja ütlesin, et siis kokkulepet ei tule.

Nii me jäimegi kõik vaikselt istuma ja ootasime millal kohtunik sekretäriga tagasi tuleksid.

Tulid lõpuks.

Kohtunik küsis, et kas jõudsime kokkuleppele või mitte.
Advokaat vastas, et ei jõudnud, sest nemad pakkusid 6000 €, meie 9000 €
Selle peale hakkas kohtunik õhku ahmima ja imestas, et kas me tõesti viime asja 3000 € pärast peaistungile edasi ja viitsime nii pikalt kohtus käia ning kaotuse korral vastaspoole kulusid maksta, et parem on ikka kokkuleppeni jõuda.

Ma ütlen ausalt, et ma ei põdenud mitte grammi ka.
See oli nii selge ja puhas keiss, et seal polnud isegi mingit kahtlustki kes kaotab ja kes võidab.
 Aga tean ka seda, et kokkuleppe on ka hea. Äkki 2 aasta pärast firma omadega täitsa jamas ja siis ei saa midagi - ei aita pankrotipesad ega ulosottod.
Siin kehtib reegel - parem varblane peos, kui tuvi katusel.

Kohtunik tegi ettepaneku, et lööme selle 3000 pooleks ehk kokkuleppe summa oleks 7500 €.
Advokaat isegi mitte ei vaadanud tööandja poole, ta ütles kohe, et neile see summa sobib ja kirjutas selle 7500 omale paberi peale üles.
Kuna kohtuistung jälle käis, siis mina enam kaasa rääkida ei saanud - olin vait.
K oli samuti vait ja ei vastanud midagi. Olime ju kokkuleppinud, et alla 9000 € lähe.
Nii ta ei teadnud, mida teha.
Aeg ajalt vaatas minu poole, aga mina talle nõu anda ei saanud :):)

Kohtunik tegi veel natuke ajupesu ja rääkis, et see 3000 € ei ole neid kohtuskäimise aastaid väärt ja mõistlik on pakkumine vastu võtta. Peale selle ütlemist vaatas kohtunik hoopis minu poole, siis K ja siis jälle minu poole.
K vaatas ka minu poole.
Mina hakkasin naerma ja noogutasin K-le, et OK - võtame vastu.

Et me asjas vist enam ümber ei mõtleks, hakkas kohtunik kiiresti selgitama, et kokkuleppe saavutamine on alati kõige parem lahendus, sellega väldime mõttetut aja- ja rahakulu. Ütles, et homse päeva jooksul ootab e-mailile kirjalikku kokkulepet (mõlema poole poolt allkirjastatud) ja osapoolte kinnitust.

Sellega oli asi lõppenud.
Kokku läks aega maksimum tund. Vist isegi vähem.

Tööandja tõusis püsti ja läks saalist välja, advokaat jäi veel saali.
Sättisime oma asju kokku, kui advokaat tuli K juurde, surus tal kätt ja ütles:" Tänan".
Seejärel tuli advokaat minu juurde, surus samuti kätt, ütles:" Tänan" ja lisas, et tegin head tööd.
Ma mõtlesin, et kuulsin valesti ja ütlesin/küsisin: "Vabandust?"
Selle peale ütles ta uuesti, et hea töö oli ;)
Arvata võib, et sain sellest korraliku egolaksu :):):):):):)
Vastaspoole advokaat tuleb kiitma!! :):):):)
Uskumatu, aga tõsi.

Meie oleme lõpptulemusega igatahes rahul.
Kui arvestada seda, et K tahtis tegelikult ainult 2000 €, aga saime 7500 €, siis see on väga hea tulemus.

Tööandja mõtteid ei tahaks vist praegu mõlgutada :D

Tahtsin veel töölepingute lõpetamistest kirjutada ja sellega seonduvast, aga kell on juba nii palju.
Vaja magama minna - homme ikkagi varajane tõusmine ;)

Eks ma lähiajal ikkagi kirjutan nendest töölepingute lõpetamistest  ja sundpuhkustest pikemalt, sest see on praegu tõusev trend.



11 kommentaari:

  1. Ma ei saa ikka üle ega ümber, et see on lihtsalt geniaalne. Miks keegi pole varem selle peale tulnud, et Soomes töötavate eestlaste palgavaidlustes kaitsmine on puhas kullaauk! Mõtle, mis veel siis saab, kui sa kooli ka ära lõpetad ja võid ise kohtus esindada :D Rikkaks saad :D

    Ja et see kõik sulle nii meeldib ja sellist elevust tekitab - imeline. Minule ajavad seadused judinad peale :P

    VastaKustuta
  2. Tikrike - see ongi kullaauk :):):)
    Küll ma selle paberi ka millalgi kätte saan. Olen täiesti veendunud, et need 5 aastat õppimist on iga oma minutit väärt.

    Probleem selles, et need kellel on juriidiline haridus, ei oska soome keelt ega tea Soome tööõigust. Koostöö Soome juristiga läheks kalliks ja kasu sisuliselt ei tooks.

    Need, kes oskavad soome keelt, ei oma juriidilist haridust.
    Lisaks on veel need, kes oskavad soome keelt ja teavad tööõigust, aga puudub jällegi juriidiline haridus.

    Kindlasti on tegelikult ka neid, kellel on nii juriidiline haridus, soome keele oskus ja tööõiguse teadmised - tõenäoliselt teenivad nad väga head leiba.

    Kusjuures mingi 2-3 nädalat tagasi üks Soome õigusbüroo reklaamis ju ennast, kui ainukest spetsialisti omav (vene ja eesti keelt kõnelev tööõiguse alal töötav advokaat) firma. Ma arvan, et kerge ülepingutus - kindlasti on selliseid inimesi rohkem.
    Reklaamisid end veel, kui tasuta abistajaid (tõenäoliselt siis ka protsendipõhise tasu peal siis), aga kui kodulehte vaatasin, siis soome keelse lehe all olid küll hinnad väljas. 230€/tund :):)
    Olgugi, et end tasuta reklaamisid, siis omavastutus osa tahavad ikka. Mõnikord on töölisele ka 70-100 € nii suur raha, et tal ei ole võimalust seda maksta, siis jääks abi ikkagi saamata.
    Selles mõttes ma konkurentsi ei karda - vaevalt, et keegi sedasi tasuta tööd teeb. Mõni kord teed tunde ja tunde ja tunde, aga tasu ei tule.
    On olnud aegasid, kus näiteks 3-4 kuu jooksul ei tule eurotki - asjad on kas Palkkaturvas või kohtutes kinni. Samas võib korraga päris hea summa tulla ;)

    Selles on sul õigus - minus tekitab see täieliku elevust - nagu väike laps, kes kommi üle rõõmustab :):):)
    Sul lähevad silmad teiste asjade peale särama ;)

    VastaKustuta
  3. Tubli.Ja edu sulle selles töös.

    VastaKustuta
  4. Soovin ka edu, nii põnev lugeda! Ma olin kindel, et lõpuks ikka on nõus 10 000 maksma, kahju, et ei olnud. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ta algul kripeldas küll, et me oma tahtmist ikkagi ei saanud, aga noh - see ka hea ;)
      Mine tea, kui oleks asjaga edasi läinud ja lahenduseni lõpuks 2 aasta pärast jõudnud - polekski äkki firmat enam olnud ;)

      Kustuta
  5. Minul tekkis sinu postitusi lugedes küsimus, miks sa juriidilist haridust just Eestis omandada tahad? Kui sul plaanis peamiselt Soome tööõigusega tegeleda, kas siis poleks mõistlikum vastav haridus samuti Soomes omandada? Seal peaks see ka tasuta võimalik olema, samas kui Eestis on juura kaugõpe jätkuvalt tasuline. Kas Eesti juriidilise haridusega saab üldse Soome advokatuuri liikmeks astuda?

    Igaljuhul väga tubli oled. Soovin sulle edu!

    VastaKustuta
  6. Viimaste uudiste järgi peaks Eestis ka kaugõpe tasuta olema. Sõbranna, kes ise samal alal magistris on - rääkis. Ma usun, et see vastab siis ka tõele.

    Esiteks arvan ma, et ei saa nende esseede ja jutustustega soome keeles veel nii hästi hakkama, seega eesti keeles ikka lihtsam. Samas, kui kool kestab 5 aastat, siis peaks need 5 aastat ka Soomes veel elama, aga meie tahame võimalikult kiiresti Eestisse tagasi kolida. Praegu loodame 3 aastaga tagasi tulla ;) Unistada ju võib.

    Ma kipun arvama, et Eesti haridus on aktsepteeritav, aga samas ma ei tea 100%. See on veel nii kauge muusika, et pole ausalt öeldes isegi uurinud ;)

    Tänud.

    Mul on uusi, lausa PÕRUTAVAID, uudiseid veel, aga kuni asjade selguseni, hoian neid kuni järgmise nädala lõpuni veel saladuses ;)

    VastaKustuta
  7. No on siis vaja uudishimulikuks ajada, ah :D

    VastaKustuta
  8. Satun ikka siia lugema, rõõm kuulda ja EDU !

    VastaKustuta
  9. Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

    DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.

    VastaKustuta