Täitsa kummaline - liigutamise tahe on kogu aeg suur olnud, aga ometi õue minna pole viitsinud.
Aju tahab tegutseda, aga keha ei ole ajuga sama meelt olnud.
Keha lõpuks ikkagi võitis, sest täna tegin oma esimese jooksuringi!
Homme saan valusaid jalgasid nautida ;)
Kui nüüd väga aus olla, siis ei saa seda vist päris jooksmiseks siiski nimetada, sest pool ajast kõndisin.
Võhmas polnud küsimus, sest tempo oli täpselt selline, et mõni kõnnib ka kiiremini.
Probleem oli pistmises, küll pistis siit ja siis sealt.
Aga alla ma ka ei andnud, kui pistmine üle läks, siis jooksin edasi. Kui uuesti pistma hakkas, siis jälle kõndisin. Tegin oma ringi ja harjutused igatahes ära - eesmärk sai täidetud, sest tundsin ise ka kuidas pekk põrkas :D :D
Iga algus on ju raske, onju?
Kui raske on, siis esimesel nädalal kõnnin ja jooksengi vahelduva eduga - vähemalt liigutan. Ja kui vaja, siis teise kõnnin ka teisel nädalal ;)
Kava on mul selline, et soojenduseks jooksen nats üle 2 km, siis võimlen veidi, et liigesed väga jäigad poleks. Seejärel teen jõuharjutusi vahendite peal, mis toimivad oma jõuvarudega. Peale neid jooksen koju tagasi. Seal teen veel veidi kõhu- ja seljalihaseid ning lõpetuseks venitan.
Ongi kõik!!:)
Aega kõigele sellele kulub umbes tunnike, võibolla veidike rohkem.
Kätele
Kõhule
Kätele
Kõhule, kätele
Jalgadele
Kusjuures täitsa tungelmine oli nende vahendite juures. Ma mõtlesin, et need seisavad rohkem moe pärast, aga ei - liigutajaid ikka on.
Nende peal teen siis iga vahendiga 2 seeriat (seerias 12 korda). Kahe seeria vahele jätan pool minutit pausi ja siis teen teise seeria kohe peale. Kahe erineva seeria vahele teen minutilise pausi. Pikemaid pause pole vaja jätta, sest ma ei taha mitte lihast, vaid püüan kulutada pekki.
Seega, mida tihedamini teen, seda kasulikum on. Oh jah, nii tark jutt tuli nüüd, et hakka või punastama :):)
Kui keha trenniga juba harjunud on, siis teen seeriaid rohkem, kas 3 või siis koguni 4.
Ma täiega fännan seda, et siin igalpool jalakäijatele rajad on. Paned klapid kõrva, kuulad mussi, oled omas mullis ja kulged vaikselt.
Ei ole sellist muret, et peaks kusagil tee ääres jooksma ja kartma, et mõni auto sind surnuks sõidab.
Ma arvan, et kui ükskord Eestisse tagasi kolime, siis kõige rohkem hakkangi puudust tundma jalakäija- ja jalgrattateedest ning sellega kaasnevat turvalisusest. Päris tõsiselt!
Trenni eesmärgiks on siis üleliigne pekk maha põrgatada. Täitsa nõme on vaadata, kuidas sangad külgedel loksuvad :D
Rasedusega kogusin lõpuks 18 ülekilo.
Maha on raputatud 10 kg, seega vajab hävitamist veel 8 kilo.
Lähtekaal on niisiis 60-61 kg, ise olen rahul, kui kaalu 52-53 kg peale saan. Ma lühike ka (161 cm), seega 52-53 kg oleks täitsa norm ;)
Ma selline mutt pole, kes nüüd iga päev kaalu peale ronima hakkab ja iga trenni järel kilokese pudenemist ootab. Kord kahe nädala jooksul astun peale, siis peaks mingi muutus toimunud olema.
Täna astusin, seega 26. septembril astun uuesti ;)
Teeks väikse ennustuse ja pakun, et 26.septembril näitab kaal...eeee....äkki 56-57 kg?!
Tegin endast pilti ka, siis hiljem on hea võrrelda, kas kaalulangus ikka paistab välja :)
Idee poolest võiks oktoobri lõpuks omas kaalus olla, saab jälle oma vanu riideid kanda :P
No kui oktoobri lõpuks ei õnnestus, siis viimane tärmin on igatahes detsember! :)
NB! Söömises ma mingeid muudatusi tegema ei hakka, söön endiselt kõike. Noh, võibolla need öised (kella 1:00 aegsed) võileivad võiks siiski ära jätta ;);)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar