Kevad tuksub täiel rinnal. Tarmo pakkus, et kusagil kuu aja pärast peab alles muruniidukid välja lükkama, aga kui praegust seisu vaadata, siis veab jeeli-jeeli nädalakese veel välja ja algabki see muru hekseldamine. Ilmad on praegu lihtsalt niiiiii soojad. Õunapuud ja marjapõõsad on kenasti lõigatud. Käisin ka naabri aias seda lõikamist praktiseerimas :)
..... ja peale lõikust :)
Seoses õunapuudega tahtsin ära mainida selle, et imetore Eesti Töötukassa mind küll õunapuude lõikamise koolitusele ei saatnud ( olgugi, et seda soovisin ). Konsultant soovitas parem tööd otsida, sest ENNE EI SAA Töötukassa töötuid kuhugi koolitustele saata, kui too pole vähemalt PAAR KUUD tööd otsinud. Läksin siis moe pärast jutuga kaasa ja küsisin, et MILLIST tööd ma otsima peaksin ( kui mul on kahe eriala paberid olemas, aga tänu lastele need mulle ei sobi)? Kas koristaja? Selle peale vaatas tädi mulle rõõmsa näoga otsa ja ei vastanud suurt midagi :):) Ütlesingi siis, et Eesti Töötukassa on valesti üles ehitatud ja ei toimi efektiivselt, SEST töötu inimene, kes ei saa mingil põhjusel oma eriala peal enam töötada VAJAB ümberõpet, mitte ei pea leppima koristaja ametiga!!! Selle peale tädi naeratas ja ütles, et midagi pole parata - vaja on vähemalt paar kuud tööd otsida ;):) Aga see eest kirjutas tädi minu Töötukassa paberikesele toetuse, summas 46 € :):):) Ma kohe ei teagi, mis selle rahahunnikuga peale hakkan :)
Kui me talu juurde lähme, siis jääb poole tee peale lehmakari ja natuke aega tagasi oli neil käsil poegimine. Nii on see igal kevadel ;) Mõnel aastal on poegimise ajal isegi veel lumi maas ja jube kahju on ikka vaadata küll, kui see pisike abitu vasikas sealt soojast emme kõhust miinus kraadidesse kukub. Ühel päeval õnnestus ka minul siis poegimist pealt vaadata. Kohe konkreetselt jäingi aia taha seisma ja vaatasin oma 20 minutit, kuidas vasikas ilmale tuleb. Lehmast oli ausalt öelda täitsa kahju - oli teine nii abitult pikali maas ja asi ei liikunud kuhugi poole. Oli tahtmine ise sinna aeda minna ja vasikas välja tõmmata :):) Õnneks oli kokkuvõttes tegemist siiski tubli lehmaga, kes sai sellega ikka ise hakkama. Kui nüüd täpsemalt kirjeldada, siis lupsas esimesena välja vasikas ja seejärel tuli suur partsakas vett järele. Vasikas jäi aurates maha lebama. Lehm jäi samuti maha lebama, vahepeal tõstis ainult pead ja vaatas oma pojakese poole. Kusjuures vahepeal tuli üks võõras lehm ja hakkas vastsündinut vasikat ise puhtaks lakkuma. Rohkem ma seda dokumentaalsaadet edasi ei vaadanud - talutööd tahtsid tegemist ;)
Dokumentaalkaader linna inimestele :)
Olen vahepeal oluliselt oma raamaturiiulit täiendanud ja selle üle on mul äraütlemata hea meel. Pean top 100 listis veel mõned raamatud rasvaseks tegema - kollektsioon täienes ju :):) Ütlen kohe ära, et kõik raamatud sai osta.ee ostetud ja isegi alla võileiva hinna. Nüüd peab Tarmo mulle veel uue raamaturiiuli ka ehitama.
Soome keele õppimine on nüüd selle viimase nädalaga ( või pigem juba viimase kahe nädalaga) täitsa soiku jäänud!!!Absoluutselt ei jõua praegu õppida, sest aega pole. Pean omale mingi süsteemi ikka välja mõtlema, sest õppimist ei saa soiku jätta - muidu ununeb seegi mis praegu õpitud on!!Ja see proua, kes mulle Soomes töökohta pakkus, pole mulle muide e-maili saatnud, seega võib vist selle töökoha maha matta. Nagu ma ütlesin, siis võtan mais temaga ise uuesti ühendust ;) Soome teemast munadepühadesse....
Munadepühadega on selline lugu, et ma ei tea kunagi millal on õige aeg mune värvida, millal koksida ja millal pühade jänes mune peidab. Sellel aastal tegime nii, et reedel värvisime, terve nädalavahetuse koksisime ja jänkude mune otsisime pühapäeval. Lapsed oli ikka täitsa hasarti täis, eriti kui tuli mune otsida :) Meie jänkud jätsid ikka vihjeid ka, a la ronimispuu otsas või suure tamme sees jne.Ühesõnaga oli meil täitsa tore.
Nüüd siis see kõikse nutusem teema. Kuidas seda nüüd ilusti öeldagi.... Hakkasin astuma neljakümnendaid :D:D:D :):):) !!! Suhteliselt õudne ju. Varsti-varsti lähen pensionit vormistama :):)
Ok-ok, ega see asi nüüd nii hull ka pole. Aga lihtsalt....varem pole nagu mõelnud, et kolmekümnendad...või neljakümnendad... Ah, tegelikult pole sellel vanusel mingit tähtsust. Õige on see lause, et inimene on täpselt nii vana, kui vanalt ta ennast tunneb. Käisime paar nädalat tagasi minu endise klassijuhataja juubelil, kes sai 70-aastaseks ( meil on selline hea traditsioon, et saame oma klassiga( vähemalt 50 % klassist on alati kohal) igal aastal tema juures kokku - ja nii on see kestnud juba 10 aastat ). Ütlen päris ausalt, et isegi mõni 50-aastane näeb vanem välja, kui tema. Ta oli nii elav, nii rõõmsameelne, nii hea füüsisega - ühesõnaga kõik oli ja on supppper. Kindlasti kohtume tema 80-nda aasta juubelil ja ta tantsib ka siis meid kõiki veel üle :):):)
Tänud kõikidele sõpradele, kes meeles pidasid ja külas käisid. Sammume siis kauneid neljakümnendaid :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar